Kurski oblastis jätkuvad mõlema poole rünnakud, maa-alad liiguvad vastaspoolte vahel käest kätte. Vene Föderatsiooni relvajõudude (VF-i RJ) sealsed põhiüksused on merejalaväe ja õhudessantvägede osised, kes on novembri alguses toimunud rünnakus kaotanud ligikaudu pataljoni jagu soomustehnikat ja umbes 60 sõdurit.
On tulnud teateid, et Kurski oblastis olevat VF-i RJ-ide väekontingenti pidevalt suurendatud ning praeguseks on Ukraina relvajõudude sõnul selles piirkonnas ligikaudu 50 000 (sh 10 000 Põhja-Korea) sõdurit. Tõenäoliselt ei sisalda see arv ainult rindevõitlejaid, vaid ka näiteks tagalas julgestusülesandeid täitvaid sõdureid või Kurski oblastiga piirnevatel aladel paiknevaid üksusi. Taolise suure hulga vägede koondamise põhjus on ilmselt soov tõrjuda Ukraina relvajõud oblastist välja ja võimalik, et seda üritatakse teha enne ilma halvenemist (nn rasputitsa ja võimalikud talvekülmad) või hiljemalt järgmise aasta jaanuarikuu jooksul.
Sagenenud on VF-i RJ-ide mehhaniseeritud rünnakud nii Luhanski kui Donetski suunal. Üks kriitilisemaid kohti on kogu rinde pealöögisuund Donetski oblastis Pokrovski-Kurahhove piirkonnas, kus VF-i RJ-ide surve on olnud viimastel nädalatel lakkamatu. Viimase nädalaga on VF-i RJ vallutanud juurde ligi 90 km2. Rünnakud pole mainitud piirkonnas niivõrd mastaapsed, kuid need on järjepidevad ja ligikaudu pool kogu sõjapiirkonna rünnakutest toimub selles alas.
Samuti kasutatakse sellel suunal võimekordajana suurtes kogustes õhu- ja kaudtule toetust. VF-i RJ on sisenenud ka Toretskisse ja Kurahhove asula idaossa, samuti Kurahhovest lõunas olevasse Dalnje asulasse ning isegi halvenev ilm ei ole manöövritele takistuseks olnud. Tõenäoliselt on VF-i RJ-ide eesmärk likvideerida Ukraina eend, sundides Ukraina relvajõude lääne poole taanduma või killustades neid ja seejärel hävitades. Arvatavasti samal põhjusel kahjustati ka Kurahhove asula piirkonnas olev veehoidla tamm (Ternivska tamm), kuid praeguse seisuga ei ole tekkinud märkimisväärset üleujutust, mis takistaks suurel määral vägede liikumist või põhjustaks üksuste eraldumist.
VF-i RJ on olnud taktikatasandil edukad ka Zaporižžja ja Donetski oblasti piirialadel Vuhledari piirkonnas. Ilmselt püüavad nad toetada pealöögisuunda ning jõuda välja piirkonda läbivale ida-lääne suuna põhimaanteele nr 15, mis on mõlema poole jaoks oluline varustustee.
Üha rohkem on teateid Põhja-Korea sõduritest, kes tegutsevad Kurski oblastis. Neid on eri andmete põhjal selles piirkonnas 8000–10 000. Väidetavalt on esimesi üksuseid väiksemas ulatuses kasutatud nüüdseks ka lahingutegevuses. Tõenäoliselt ei ole kõik VF-i saabunud Põhja-Korea sõdurid Kurskis, vaid ka VF-i idapiirkondades võimalikul väljaõppel. Kinnitada saab, et nende VF-is viibimisest võidavad nii Venemaa kui Põhja-Korea: esimene saab täiendada oma isikkoosseisu, teine aga värskeid õpituvastusi tänapäeva relvakonfliktist ja nähtavasti ka materiaalseid/tehnoloogilisi vastutasusid, mis sanktsioonide tõttu riiki muul teel ei jõuaks.
