Vaadeldaval perioodil täitus 1000 päeva Venemaa Föderatsiooni relvajõudude (VF RJ) täiemahulist sõjalist agressiooni Ukraina (UKR) vastu.
Algselt lühiajalise „erioperatsioonina“ kulgema pidanud sissetung on veninud juba üle kolme aasta pikkuseks ja tuhandeid inimelusid nõudvaks laastavaks sõjaks, millele kiiret lõppu lähipäevadel või nädalatel kindlasti ei tule.
Nende 1000 päeva jooksul on VF relvajõudude kaotused elavjõus kasvanud üle poole miljoni inimese, erinevatel andmetel hukkunute ja vigastatutena kokku üle 700 000 sõduri. Lisaks on kaotatud suurtes kogustes erinevat tehnikat, alates soomukitest ja tankidest ning lõpetades laevade ja lennuvahenditega, unustamata rariteetseid relvasüsteeme maismaaplatvormidel.
Kui sõja alguses olid VF RJ ülimalt enesekindlad enda edus, võttes väidetavalt rindele kaasa paraadvorme, siis käesolevaks ajaks on tarvis lisaks oma maa kodanikele kaasata ametlikult sõtta ka võõrriikidest pärit sõdureid. Hetkeseisuga on võimalik, et VF-i rindelähedastes piirkondades Kurski oblastis on ~10 000-12 000 Põhja-Korea sõdurit ning Ukraina hinnangul nende hulk kasvab veelgi, võimalik, et kuni 100 000-ni. Tegu on suure numbriga, ent kui võtta arvesse VF RJ poolt igakuiselt kaotatud elavjõu hulk, on tegemist pigem lühiajalise rindekaotuste korvamisega.
Järk-järgult on lääneriigid toetanud Ukraina relvajõude järjest efektiivsemate vahendite ja meetmetega, olgu selleks siis tankid ja lennukid või luba kasutada varem piirangute all olnud raketisüsteeme, et hävitada sõjaliste sihtmärkidena rindejoonest kaugemal olevaid VF relvajõududele hädavajalikke objekte (näiteks laskemoonaladusid). Vastase mõjutamine tema sügavuses kas otse või kaude on lahingute (ja sõja) võitmiseks olulise tähtsusega. Isegi kui rünnakute tulemusel näiteks lahingumoona laod ei hävine, sunnib see vastaspoolt panustama rohkem nende kaitsesse või siis nende ümberpaigutamisele riigi sügavusse, mis omakorda raskendab varude toimetamist võitlevate üksusteni, muutes samal ajal transpordivahendid sihtmärkideks. Seesuguste sihtmärkide efektiivne mõjutamine nõuab aga piiranguteta ja suurtes kogustes laskemoona kasutamist, mistõttu on tarnete jätkumine lääneriikidest Ukraina relvajõudude jaoks elulise tähtsusega – tarneid peab olema sagedasti, palju ja kestvalt. Viimase info kohaselt on Euroopa Liit peaaegu kogu mahus täitnud lubaduse tarnida Ukraina relvajõududele miljon suurtükimürsku, mis võib esmapilgul tunduda mastaapse kogusena, ent kui arvestada, et VF RJ kaudtuleüksused kasutasid 2024. aasta aprillis ühes päevas 10 000 mürsku (ja Ukraina relvajõud 2000 mürsku), siis sellest miljonist mürsust jätkuks ukrainlastele arvestuslikult 500 päevaks. Ja kui korraldada intensiivsemaid rünnakuid, kus kaudtulel on äärmiselt oluline roll, siis jaguks moonast tõenäoliselt veelgi lühemaks ajaks.
1000 päeva möödumist täiemahulise sissetungi algusest tähistasid mõlemad pooled: Ukraina relvajõud ründasid USA päritolu ATACMS (Army Tactical Missile System) rakettidega Brjanski oblastis paiknevat laskemoonaladu ning esmakordselt Suurbritannia päritolu Storm Shadow rakettidega VF-i territooriumi, võttes sihtmärgiks Kurski oblastis paikneva võimaliku Venemaa ja Põhja-Korea vägede juhtimispunkti. Lisaks korraldati ülevenemaaline droonirünnak VF relvajõududega seotud rajatiste pihta. VF vastas ATACMS rünnakule omapoolse tuumakontseptsiooni muutusega ning 21. novembri varahommikul mandritevahelise ballistilise raketi laskmisega Astrahani oblastist Dnipropetrovski oblastisse. Kui tegemist oli tõepoolest mandritevahelise ballistilise raketiga (Inter-Continental Ballistic Missile, ICBM), on tegemist esmakordse sellise juhtumiga, sest niisugustele relvadele on võimalik paigaldada vajadusel ka tuumalõhkepea. Olemuselt kannab taoline lask siiski pigem propagandistlikku efekti, kuna tegemist on teiste ründevahenditega võrreldes äärmiselt kalli relvaga, mida suure tõenäosusega ei hakata massiliselt kasutama.
Rindel kestavad lahingud endiselt kõigis piirkondades, Kurskist Zaporižžijani. VF RJ jätkavad pealetungi, hoolimata väheste maa-alade vallutamisel kantud suurtest kaotustest. Langenute hulk on mõningail juhtudel suhtarvuga üks langenu vallutatud meetri kohta või ka üle tuhande langenu ühes päevas.
Kupjanski linna lähiümbruses Luhanski suunal on VF RJ jõudnud linna idaossa, mis paikneb Oskili jõe idakaldal. On võimalik, et jõe ületamine on üks VF RJ eesmärkidest, sest see võtaks Ukraina relvajõududelt ära märkimisväärse loodusliku kaitsepositsiooni. Hetkeseisuga ei ole teateid, et VF RJ oleksid suutnud end kinnitada jõe läänekaldal.
Donetski oblastis, rinde pealöögisuunal, jätkub Ukraina relvajõudude survestamine Pokrovski-Kurahove piirkonnas. Rindejoonel olev Ukraina kontrollitav eend väheneb pidevalt ja seoses sellega suureneb seal asuvate Ukraina relvajõudude niiöelda kotti jäämise oht. Hetkel ei ole siiski märke võimalikust VF RJ läbimurdest, kuigi suunda toetatakse ka Vuhledari piirkonnas toimuva ründetegevusega.
