Selle nädala jooksul on Venemaa üritanud Ukraina vastu rakendada ülivõimsat sõjalist survet.
Alates täiemahulise agressiooni algusest 2022. a on Venemaa peale taktikalise maaväe tegevuse andnud mitmes laines süvalööke suurima hulga ründedroonidega ning mitmesuguse rakettrelvastusega Ukraina kriitilise tsiviiltaristu vastu. See näitab Putini režiimi tahet tekitada Ukrainas saabuvaks talveks sellisel määral sotsiaalseid kannatusi, et see murraks Ukraina ühiskonna kaitsetahte ja võitlusvaimu.
Teisalt näitab see ka Venemaa jõudmist kulminatsioonipunkti, mille hoidmisega tahetakse saavutada strateegiline läbimurre kogu edasise sõjakäigu tulemustes. Selles ebaõnnestumine tooks kaasa ühes Venemaa sotsiaal-majandusliku olukorra ülikiire halvenemisega reaalse siseriikliku ohu Putini režiimi püsimajäämisele. Seetõttu on kogu maailma abi Ukrainale praegu kriitilisem kui kunagi varem, et seista vastu Venemaa agressiooni eesmärkide saavutamisele.
Rääkides sõjalisest olukorrast täpsemalt, on Venemaa Föderatsiooni (VF) relvajõudude rünnakute arv olnud möödunud nädalal võrreldes eelnevate nädalatega samal tasemel ehk keskmiselt 200 rünnakut ööpäevas. Põhiosa rünnakutest toimub endiselt Pokrovski-Kurahhove suunal. VF-i relvajõud on teinud aeglast edasiminekut Kurahhovest lõunas asuva Suhhi Jali jõe joonel asuvate asulate kontrolli alla võtmisel ning avaldab järjest suuremat survet Kurahhove asulale lõunasuunalt. Samuti on VF-i relvajõud teinud Harkivi oblastis katse ületada Oskili jõge Kupjanskist põhja pool ning on suurendanud survet Kupjanski linnale. Teistes piirkondades on VF-i relvajõudude edu olnud marginaalne. Ukraina kaitse on hoolimata tohutust survest püsinud organiseerituna.
Venemaa on järjepidevalt suurendanud süvalöökide arvu ja ulatust kogu novembrikuu jooksul. Avalikel andmetel on Ukraina pihta kogu novembri jooksul lastud üle 2100 Shahed-tüüpi drooni (oktoobris 1979 tk). Peamised sihtmärgid on olnud energiataristuobjektid üle kogu Ukraina, mis on toonud kaasa terveid regioone katvaid elektrikatkestusi ja teiste elutähtsate teenuste (nt joogivee) häireid.
Novembri esimesel poolel oli kolm järjestikust ööpäeva, kui lasti välja üle 100 Shahed-tüüpi või samalaadse drooni (7. nov – 106; 10. nov – 145; 12. nov – 110). Peale selle toimus alates augusti lõpust kestnud mitmekuulise pausi järel ehk 17. novembril suurem raketirünnak, kus rakendati mitmeid eri tüüpi rakette (üks 3M22 Zirkon, kaheksa H-47M2 Kinžali, 101 H-101/Kalibrit, üks Iskander-M, neli H-22/H-31P, viis H-59/69). Löögi all oli suuresti energeetikataristu üle kogu Ukraina.
21. novembril toimunud keskmaaraketi RS-26 Rubež demonstratiivse löögiga Dnipro linnale tabasid linna veel seitse tiibraketti H-101 ja üks ballistiline rakett H-47M2 Kinžal.
26. novembril toimunud süvarünnakutes kasutas Venemaa 188 Geran / Shahed-tüüpi ründedrooni ning nelja Iskander-tüüpi ballistilist raketti. 27. novembril mitmes laines toimunud kompleksse õhurünnaku käigus lasti Venemaa suunalt välja 188 õhurünnakurelva: kolm õhutõrjeraketti S-300 Belgorodi oblastist; 57 tiibraketti H-101 strateegilistelt pommitajatelt Tu-95MS; Mustalt merelt 28 tiibraketti Kalibr laevadelt ja kolm juhitavat raketti H-59/69 lennukitelt; 97 ründedrooni Ukrainaga piirnevatelt aladelt. Ukrainal õnnestus neist alla tulistada 76 tiibraketti, kolm H-59/69 raketti ja 35 ründedrooni.
Tsiviiltaristu ja eriti energeetika ründamine püsib, ilmad muutuvad külmemaks ning tagajärjed seetõttu rängemaks.
