Möödunud perioodil ei ole kumbki pool suutnud rindel suuremaid läbimurdeid teha, samas aktiivne sõjategevus jätkus kogu rindejoone ulatuses.
Kuna ilmad on muutunud kehvemaks, muudab see mõnes piirkonnas maastiku rasketehnikale halvasti läbitavaks. Seetõttu kasutavad Venemaa Föderatsiooni relvajõud (VF RJ) oma üksuste rindele transportimiseks tihti ATV-sid ja mootorrattaid, mis küll ei paku isikkoosseisule kaitset ega tulejõudu, kuid neid on raskem märgata ja nad on kiiremad ning parema läbivusega.
Ukraina relvajõud on Kurski oblastis VF-i relvajõudude pideva surve all. Kuigi viimastel nädalatel on jätkunud VF-i relvajõudude järkjärguline edenemine Kurski oblastis, pole siiski kumbki pool otsustavat edu saavutanud. Võimalik, et Ukraina relvajõudude täiendavaks sidumiseks sooritasid VF-i väed Luhanski-Harkivi oblastite piiride lähistel Kupjanski linnast põhjas Oskili jõe forsseerimise, püüdes jõe läänekaldale tekitada sillapead. Praeguseks ajaks on Ukraina väed suutnud likvideerida ühe sillapeadest ning tõenäoliselt lähipäevadel saadakse jagu ka teisest. Ühe või mitme sillapea loomine oleks VF-i relvajõududele andnud võimaluse ohustada peale Kupjanski linna idakülje ka põhja poolt.
Nähtavasti üritavad VF-i relvajõud luua lähitulevikus sillapäid juurde, näiteks rinde lõunaosas oleva Dnepri jõe piirkonnas. See rindesektor on tugevasti kindlustatud, aga kui tahetakse siduda Ukraina relvajõude, et takistada neid toetamast pealöögisuunda, on niisugune ettevõtmine tõenäoline.
Pealöögi suunal Donetski oblastis on VF-i relvajõudude surve samuti suur. Vene väed keskenduvad Pokrovskist umbes 30 km lõunas oleva Kurahhove linna ümbrusele, püüdes ühendada kaht rünnakusuunda: üht, mis suundub idast maantee nr 15 lähistel lääne poole, ja teist, mis Vuhledari piirkonnast põhja poole sama maantee suunas liigub. Ukraina relvajõududele on olukord küllaltki keeruline, sest nende suundade ühinemisel on võimalik, et nad piiratakse ümber (satuvad piiramisrõngasse). Arvatavasti ei ole piirkond siiski ilma Ukraina-poolsete kindlustusteta ja sellist võimalust on ette nähtud, võttes tõenäoliselt kasutusele ka vastavad abinõud olukorra leevendamiseks.
Eesti piiri lähedastes üksustes on alanud sügistalvise ajateenistusse kutsumisega seotud noorsõdurite väljaõpe, mille käigus pööratakse väidetavalt eriti palju tähelepanu reaalsetes lahingutingimustes hakkamasaamisele. Võimalik, et tulemuseks on siiski olukord, mida kirjeldas aastaid tagasi poliitik V. Tšernomõrdin: „Tahtsime kõige paremat, aga välja tuli nagu alati.“ Väljaõppe läbinud ja reaalses konfliktis osalevad sõjaväelased on sotsiaalmeedias kurtnud, et saadud väljaõpe oli väga kehv. Samas, igas asjas tuleb näha midagi head, sest et selline väljaõpe aitab kindlasti kaasa Ukraina relvajõudude edusammudele rindel ning sõja kiiremale lõppemisele.
