Käes on täiemahulise agressiooni 1024. päev. Venemaa relvajõud ei ole eelneva nädala jooksul oma taktikalist tegevust Ukrainas muutnud. Endiselt on keskmine rünnakute arv ööpäevas umbes 185.
Tegevuste raskuskese püsib ikka veel Pokrovsk-Kurahhove suunal, kus Venemaa Föderatsiooni relvajõud (VF RJ) on jalaväe „liharünnakute“ toel tasahaaval edasi liikunud. Avalike geolokatsiooniandmete kohaselt on nad saavutanud kontrolli Pokrovskist 4 km edelas asuva Ševtšenko asula üle, mis annab võimaluse mõjutada Pokrovskit Zaporižžjaga ühendavaid varustusteid. Teisalt on Ukraina relvaüksused näidanud suurt kangelaslikkust Kurahhovest lõunas Suhhi Jali jõe joonel paiknevate väikeasulate kaitsmisel ning pidanud kogu nädala jooksul vastu Venemaa katsetele sulgeda rünnakutega põhjast ja lõunast seda piirkonda.
Venemaa „liharünnakute“ suurest hulgast annavad aimu avalikus ruumis ringlevad arvud, kus vaid Pokrovski suunal on kahe nädalaga tapetud umbes 3000 isikut. Ilmselt need arvud aina suurenevad, mida lähemale jõutakse Pokrovskile. Kiyev Independenti andmetel on VF-i relvajõud lahingutes kaotanud kogu novembrikuu jooksul pretsedenditult 46 000 isikut ning kogu kuu jooksul hävitati 307 Vene tanki, 899 lahingumasinat ja 884 erisugust suurtükisüsteemi. Kokku umbes kolme miljardi dollari eest tehnikat. Seda tähelepanuväärsem on tõik, et Ukraina kaitse on sellele survele tervikuna vastu pidanud. Halvenenud ilmaolud on toonud ja toovad ka edaspidi mõningast kergendust kaitsjatele, sest need raskendavad vaenlasel õhuväge ja rasketehnikat kasutada ning ei lase võidelda täies mahus.
Kuigi Pokrovski suunal on VF-i relvajõud vaevaliselt edasi liikunud, on soovitud operatsioonitasandi läbimurre jäänud saavutamata. Seetõttu suurendab Venemaa survet Kurski oblastis positsioonidel asuvatele Ukraina üksustele ning lahingute raskuskese võib aasta lõpus kanduda sellesse piirkonda.
Teistes piirkondades asuvates rindelõikudes on Ukraina kaitse palju väiksema surve all ning seetõttu on olukord kergem. Ukraina üksusi on saatnud edu ka Kupjanski suunal, kus on likvideeritud kaks Oskili jõe ületamisel tekkinud sillapead. Ukraina on jätkanud ka süsteemsete süvalöökidega Venemaa sügavusse sõjalise taristu pihta, kasutades selleks nii liitlastelt saadud relvastust kui ka Ukraina enda väljatöötatud süsteeme.
Ühtlasi on Venemaa olukorra teinud märksa keerulisemaks Süürias lahtirulluvad sündmused ning selle võimalikud üleminekud Põhja-Kaukaasiasse. Ei ole saladus, et Venemaa pakib kokku oma sõjaväebaase Süürias. Meie andmetel koosneb Venemaa kontingent kahest põhiosast: kahest sõjaväepolitsei üksusest (kokku u 1200 isikut) ja VF-i relvajõudude Süüria kontingendist, kes mehitavad Tartusi ja Hmeimimi sõjaväebaase. Neis asub(s) kokku 6000–7500 isikut. Alates 8. detsembrist on Venemaa oma alused tõmmanud Tartusi sadama reidile.
Khmeimimi lennuväebaasist on sooritatud hulganisti transpordilende Venemaale. Selleks on avalikel andmetel Venemaa palunud ka Türgi abi, et oma evakuatsioonitegevust korraldada. Peale selle on Venemaa ka mitmest laevastikust oma alused teele pannud, et teha ettevalmistusi evakuatsiooniks. Mõneti meenutavad Venemaa tegevused 2015. aasta omi, ainult et vastassuunas. Ilmselt üritab Venemaa kaugemas perspektiivis oma kohalolekut Süürias siiski jätkata, kuid selle edukus sõltub nähtavasti läbirääkimistest olukorda kontrollivate Süüria formeeringutega.
