Täiemahulise agressiooni 1031. päev. Venemaa relvajõudude tegevuses ei ole eelneva nädala jooksul muutusi toimunud. Tegevuste raskuskese püsib endiselt Pokrovsk-Kurahhove suunal, kus Venemaa Föderatsiooni relvajõud (VF RJ) on jalaväe „liharünnakute“ toel tasahaaval edasi liikunud.
VF-i RJ on suurendanud ründetegevust ka teistel suundadel: Kursk, Kupjansk, Tšassiv Jar ja Toretsk. Avalike geolokatsiooniandmete kohaselt on nad õgvendanud positsioone kõikjal Pokrovski ja Suhhi Jali jõe joonel paiknevate asulate juures. Siiski pole VF-i RJ-idel läinud korda terve Kurahhove piirkonna vallutamine ning Ukraina organiseeritud kaitsetegevus püsib. Paraku surve Pokrovskile ja selle kaitsjatele siiski suureneb. Samuti on kasvanud surve Donetski oblasti ja Zaporižžja oblasti piiril asuva Velika Novosilka asulale. VF on viimase kuu jooksul edenenud ligi 30 km. Niisuguse tempoga edasi liikudes hõivab VF Ukraina territooriumi selle sajandi viimases veerandis.
VF-i RJ-ide soovitud operatsioonitasandi läbimurret ei ole siiski saavutatud. Näiteks pole VF-i RJ olnud suutelised vallutama isegi Donetski oblasti lõunaosa, mis on tugevas vastuolus VF-i RJ-ide juhataja armeekindral Valeri Gerassimovi väitega, et VF-i RJ on saavutanud kõik 2024. aastaks seatud eesmärgid.
VF-i RJ-ide saavutamata eesmärgid on veelgi enam nähtavad Kurski oblastis, kus Ukraina on edukalt tõrjunud kõik Vene relvajõudude ja Põhja-Korea ühiskontingendi vasturünnaku katsed. Sellel nädalal on Põhja-Korea sõdureid kasutatud massiivsetes jalaväerünnakutes, mida Ukraina on jõudsasti hävitanud nii kaudtule kui ründedroonidega. Avalikel andmetel on ligi 1000 põhjakorealast tapetud või saanud eri raskusastmega vigastusi. On märke, et Põhja-Korea sõjalist kontingenti koheldakse palju paremini kui Vene sõjaväelasi. Haavatud põhjakorealasi on evakueeritud nii Kurski oblastis paiknevatesse haiglatesse kui ka Moskvasse, kus neile on loodud soodusrežiimiga eraldi haiglaplokid. See on tekitanud suurt rahulolematust isegi haiglapersonali hulgas, rääkimata teistest haavatutest või nende lähedastest.
Venemaa taktikalisest edust Ukrainas on märksa olulisema mõjuga Ukraina edukad süvaoperatsioonid Venemaa territooriumil. Ukraina on loonud märkimisväärse võime rünnata droonidega kogu Venemaa Euroopa osas paiknevaid sihtmärke. Seda täiendavad kõrge väärtusega isikutele suunatud rünnakud. Viimaste puhul ei ole siiski päris selge, kas seda on organiseerinud Ukraina julgeolekuteenistused või on tegemist Venemaa enda jõustruktuuride ja -ringkondade omavahelise arveteklaarimisega, mida saab Ukraina süüks ajada.
Lõppevast aastast rääkides ei ole VF-i RJ-ide sõjalis-strateegiline tegevus olnud edukas. Kuigi Venemaa on taktikalisel tasandil hoidnud suurema osa aastast initsiatiivi enda käes (korraks kandus see Ukrainale, kui ta avas 6. augustil 2024 Kurski suuna) ja alates tänavu septembrist on VF hoidnud kõikidel rinnetel pretsedenditut survet, kaotades näiteks eile lausa 2200 inimest päeva jooksul haavatute ja surnutena, siis ei ole see Venemaale soovitud lahingulist murrangut toonud. Ukraina RJ on näidanud erakordset vastupanuvõimet ja kohanemist. Seda ei ole murdnud ka Venemaa aasta jooksul muutunud süvaoperatsioonide strateegia rünnata järjest enam Ukraina riiklikku elutähtsat kriitilist taristut, ennekõike energia- ja soojustaristut, rünnates seda kümme korda suuremal määral Shahedi ründedroonide ning ballistiliste ja tiibrakettidega kõikide VF-i väelikiide käsutuses olevatelt kandjatelt. Tulemust pole andnud isegi kahese kasutusega relvasüsteemid – tegemist on õigupoolest tuumašantaažiga.
Pärast seda, kui Venemaa sattus Kurskis silmitsi Ukraina vägedega, tekitati ilmselgelt VF-i RJ-ide juhtkonnale täiendavat poliitilist survet. VF-i kaotuste hulk on märkimisväärselt suurenenud alates septembrist 2024. Siiski on näha, et suure majandusliku pingutuse arvelt suudab Venemaa värvata piisaval arvul sõjaväelasi, et kompenseerida lahinguvälja kaotusi. Samuti on Põhja-Korea sõdurite ilmumine lahinguväljale VF-i strateegilise narratiivi diametraalne muutus. Sellega on ületatud punane joon, mille VF ise sõja algfaasis tekitas, kaasates Põhja-Korea kui kolmanda poole sõtta. Lisaks laskemoona saadetistele on nüüdseks kinnitatud põhjakorealaste osalemine aktiivses ründetegevuses.
VF-i RJ-ide strateegilisest ebaedust saab rääkida ka Süüria näitel, kus Venemaa on kaotanud peaaegu kõik positsioonid, mis ta oli saavutanud ajavahemikul 2015–2018. See ilmestab selgelt, et Venemaa ei suuda Ukraina sõja kõrvalt projitseerida oma jõudu teistele strateegilistele suundadele. Samuti viitab korruptsiooniga seotud võtmeisikute suur kinnipidamiste laine VF-i kaitseministeeriumis käärivat olustikku kogu Venemaa kõrgemas juhtkonnas. Seega võib 2025. aasta tuua kaasa hulganisti Venemaa sisepoliitilisi üllatusi.