Eile õhtul lõppes vastuvõtva riigi ülesandeid (Host Nation Support ehk HNS) käsitlev kahepäevane lauaõppus Eestis tegutseva NATO staabielemendi juures, mis kaitseväe, kaitseministeeriumi, Riigikantselei, Politsei- ja Piirivalveameti ja paljude teiste riigiametite, ministeeriumite ning selles valdkonnas strateegilist olulisust omavate avaliku ja erasektori ettevõtete osalusel planeeris peamiselt sõjalise iseloomuga erinevates kriisisituatsioonides Eesti tegevusi liitlasvägede siirmise korral ja neile vajaliku toetuse osutamiseks.
„Viimaste aastate arengute valguses on NATO täiendamas enda HNS ehk vastuvõtva riigi toetuse kontseptsiooni ja seekordne lauaõppus on sellega otseselt seotud. On mõistetud, et HNS vajab nii öelda holistilist lähenemist – Whole-of-Government-Approach – toetudes laiapindsele panusele ja kaasates riigi kõik tasandid ning erasektori. NATO HNS kontseptsiooni uuendusprotsess peaks jõudma lõpule suvel toimuvaks Washingtoni tippkohtumiseks,“ ütles kaitseministeeriumi HNS nõunik Karl Gildemann. „Võib julgelt öelda, et Ukraina sõda on see, mis on pannud kogu NATO kiiremini tegutsema – oleme võtnud omaks õppetunnid nii varasematest kogemustest kui ka sõjast Ukrainas ning nüüd vormitakse kõik järeldused ja põhimõtted üheks konkreetseks juhend-dokumendiks, suuniseks, mis kõikidele liikmesriikidele kasutamiseks edasi antakse.“
Seekordne lauaõppus oli erilise tähtsusega, kuna sellisel tasandil ja mahus kaitsevaldkonna, ülejäänud riigisektori ja tsiviilpartnerite ning liitlaste koostööharjutust ei ole pikka aega toimunud.
„Valitsemisala ülene Host Nation Support teemaline lauaõppus aitab tõhustada ühist olukorrateadlikust liitlaste vastuvõtmisel. Ühiselt koos Riigikantselei, ministeeriumite, ametite, ettevõtete ja liitlasüksustega erinevaid kompleksseid stsenaariume lahendades parendame vastuvõtva riigi toetuse tagamist. Liitlaste vastuvõtmise edukaks toimimiseks on vaja kogu riigi ühist pingutust,“ ütles kaitseväe peastaabi logistikaosakonna planeerimisjaoskonna ülem kolonelleitnant Allar Eesmaa.
„Selle lauaharjutuse eesmärk ja peamine väärtus on selles, et kõik Eesti valitsusasutused ja selles oma rolli kandev tsiviilsektor istub ühe laua taga ja vaatab otsa probleemidele, mis võivad tekkida liitlasüksute siirmisel Eestisse ja kuidas peaks nägema välja nende lahendamine – see annab meile aluse ja kindluse, et me oleme valmis täiendavate liitlasüksuste siirmiseks ja vastuvõtmiseks, kui selleks vajadus tekib,“ ütles Eestis tegutseva NATO staabielemendi ülem mereväekapten Peeter Ivask. „Tänase seisuga on NFIU roll toetada igasugust planeerimist, mis puudutab liitlasüksuste siirmist, saabumist ja liikumist Eestis, tehes seda koostöös kaitseväe peastaabi, toetuse väejuhatuse ning riiki tuleva üksusega, hoida olukorrateadlikkust ja sobitada kõik need erinevad faktorid NATO plaanidega õigesti kokku,“ lisas mereväekapten Ivask.
Õppusest võtsid osa Eesti riigiametid ja ministeeriumid, mis on Kaitseministeeriumi poolt juhitava HNS juhtkomitee liikmed – nende hulgas lisaks kaitseväele ja NATO staabielemendile peakorraldajana kaitseministeerium, samuti liitlasüksuste esindajad, siseministeerium, justiitsministeerium, kliimaministeerium ja teised. Samuti Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet ja mitmed teised riigiasutused. Vastuvõtva riigi toetuse põhimõtete rakendamisel on kaasatud ka olulist rolli omavad riigi- ja erasektori ettevõtted, ennekõike transpordi ja logistika või infrastruktuuridega tegelevad juriidilised isikud.
Vastuvõtva riigi toetuseks (Host Nation Support ehk HNS) nimetatakse tsiviil- ja sõjalist toetust, mida osutab vastuvõttev riik kindlaksmääratud teenustena ning materiaalsete ja inimressursside eraldamisega oma territooriumil asuvatele, seal tegutsevatele või seda läbivatele liitlasvägedele ja NATOle, Euroopa Liidule ning teistele julgeoleku ja riigikaitsega seotud organisatsioonidele. Toetuse pakkumine hõlmab kõiki riiklikke tasandeid ning kaasab nii avaliku- kui erasektori asutused panustamaks riigikaitsesse.
