Küberväejuhatuse küber- ja infooperatsioonide keskuse (KIOKe) võitlejad harjutavad Kevadtormil katkematut küberkaitse tagamist suuremas mahus kui tavaliselt.
„Tagame küll reaalset elu ja õppusestsenaariumi järgi otseselt ei tegutse, kuid harjutame koos oma reservväelastega küberkaitse tagamist ja protseduure, et tagada küberkaitse kaitseministeeriumi valitsemisala infosüsteemis 24/7 täisvõimsusel,“ ütles KIOKe ülem kolonelleitnant Sander Soomre. „Meeskonnad töötavad erinevate ülesannetega erinevates asukohtades. Teeme oma platvorme paremaks, lihvime koostegutsemist, analüüsime olukorrapilti jne ning saame seda kõike teha suuremas mahus ja keskenduda ohtudele rohkem.“
Kolonelleitnant Soomre sõnul on märkimisväärne ja oluline, et sellistel õppustel tulevad reservväelastena kokku küberturbe tippspetsialistid, kes annavad olulise panuse Eesti kaitsevõime tõstmiseks. „Nii rohkearvuliselt polegi keskus varem maastikul käinud,“ ütles kolonelleitnant Soomre.
Lisaks reservväelastele toetavad KIOKet ka kaitseliidu küberkaitseüksuse vabatahtlikud ning muu hulgas värskendavad keskuse võitlejad õppuse raames oma sõduri oskusi ning taktikalistes olukordades hakkama saamist.
Küberväejuhatuse küber- ja infooperatsioonide keskuse ridades osalevad Kevadtormil teiste seas ka reservväelased vanemseersant Ragnar Rattas ja kapral Gert Vaikre, kes muidu töötavad tehnoloogia juhina ja vanem süsteemiinsenerina küberharjutusväljadega tegelevas ettevõttes CybExer Technologies. Kevadtormil uuendavad nad süsteemi, mis töötleb küberintsidente.
„2018. aasta Kevadtormil panime selle püsti ja nüüd arendame edasi,“ ütles vanemseersant Rattas. „Mulle tegelikult väga meeldib, et saan õppekogunemisel osaleda iga 3-5 aasta tagant ja kahe nädala jooksul töötan intensiivselt mingi asja kallal ja sellest on edaspidi igapäevaselt päriselt kasu.“
Kapral Vaikre lisas, et see on nende viis panustada riigikaitsesse ning kogemus ja väärtus, mis õppekogunemisel tekib on vastastikune.
Kevadtorm on kaitseväe aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist, kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlasriikide sõdurid. Esmakordselt juhib õppust eelmisel aastal loodud diviis.
