Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kell jäi tabamuseta

„Tulles tagasi võistluse algpõhjuseni – ebatäpne kell – oli käesoleval aastal sihtmärgiks Asahi kell, mille täpsus ja töökindlus jätsid soovida. 1980-datel, kui elektronkellade võidukäik sai alguse, valitses tugev konkurents Casio ja Asahi vahel. Nimes on jõud. Seda ka toona. Casio, mis eesti keeles on eepiline ja jalustrabav, on olnud oma nime vääriline. Asahi tähendab tõlkes lihtsalt koidik ning tänaseks on nad kellade tootmise lõpetanud,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Jaan Kessel tänavuse sihtmärgi tausta tutvustades.

1994. aastal alguse saanud iga-aastase võistluse eesmärk on parandada kaitseväelaste laskeoskust, süvendada meeskonnatunnet ja väärtustada pataljoni traditsioone.

Iga võistlusel osaleja laseb loositud järjekorras automaadist ühe lasu 100 meetri kaugusele kinnitatud kella pihta kasutades raudsihikuid. Kella lastakse kolm ringi ning kell loetakse tabatuks, kui selle korpus on purustatud.

Traditsiooniliselt saab laskevõistluse võitja auhinnaks käekella, mis on oma headuselt ning hinnaklassilt parem, kui see, mida tulistati. Kui kell jääb kolme ringi jooksul tabamatuks, siis tuleb laskjatel ülemale uus kell kinkida.

Pataljoniülema kella laskmise traditsioon sai alguse 90-ndate alguses, kui tookordne Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem Aarne Ermus oma valet aega näitava käekella peale vihastas. Sealt tekkis ülemal mõte korraldada laskevõistlus, kus tulistatakse ülema käekella pihta, mida ta on eelneval aastal kandnud.