Kuperjanovi jalaväepataljon korraldas traditsioonilise pataljoniülema käekella laskmise, mis jäi võistluse ajaloos kolmandat korda tabamuseta.
1994. aastal alguse saanud iga-aastase võistluse eesmärk on parandada kaitseväelaste laskeoskust, süvendada meeskonnatunnet ja väärtustada pataljoni traditsioone.
Iga võistlusel osaleja laseb loositud järjekorras automaadist ühe lasu 100 meetri kaugusele kinnitatud kella pihta kasutades raudsihikuid. Kella lastakse kolm ringi ning kell loetakse tabatuks, kui selle korpus on purustatud.
Traditsiooniliselt saab laskevõistluse võitja auhinnaks käekella, mis on oma headuselt ning hinnaklassilt parem, kui see, mida tulistati. Kui kell jääb kolme ringi jooksul tabamatuks, siis tuleb laskjatel ülemale uus kell kinkida.
Pataljoniülema kella laskmise traditsioon sai alguse 90-ndate alguses, kui tookordne Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem Aarne Ermus oma valet aega näitava käekella peale vihastas. Sealt tekkis ülemal mõte korraldada laskevõistlus, kus tulistatakse ülema käekella pihta, mida ta on eelneval aastal kandnud.