Tänasega lõppeb neljapäeval Vabariigi Valitsuse otsusega välja kuulutatud lisaõppekogunemise Okas 23 aktiivsete tegevuste faas, mis tähistab õppekogunemisel osalejatele tagasi kodudesse suundumist.
„Kaitseliidu usaldusväärsus sõltub tema liikmetest ja sellest kui tõsiselt suhtutakse vabatahtlikult võetud kohustustesse,“ ütles Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi. „Möödunud laupäeval tunnustasime Tartus aasta parimaid Kaitseliidu liikmeid. Kõigi nominentide puhul oli ühiseks esile tõstetud tunnuseks see, et tegu on kaitseliitlastega, kes tulevad vajaduseel alati välja ning neile saab loota. Seepärast hindan kõrgelt kõiki neid, kes õppekogunemisel oma kohust täitsid ja selle õnnestumise oma panuse andsid. Teistel aga, kes mõjuva põhjuseta ei tulnud, soovitan siiralt järele mõelda, kas ja miks nad peaksid Kaitseliitu kuuluma. Üks kõigi ja kõik ühe eest on Kaitseliidu kirjutamata reegel ning neile, kes õppuse kutsele ei vasta, ei saa ka kindel olla sõjas,“ lisas brigaadikindral Ühtegi.
Lisaõppekogunemine on jagatud kahte faasi, millest esimene, aktiivsete tegevuste faas lõppes täna (26.-29. jaanuar). Aktiivse faas raames tuletasid õppusel osaleja meelde erinevaid oskuseid, läbisid täiendava relvaõppe ja harjutasid väikeüksuste taktikat.
Teises faasis (26. jaanuar-23. veebruar) ootab 36 võitlejat paindlik lisaõppekogunemise periood, mille raames on isikkoosseis küll lubatud kodudesse, kuid neil tuleb olla valmisolekus ning välja kutsumise korral ilmuda etteantud aja jooksul oma teenistuskohta. Valmiduses oleku perioodil on reservväelasel võimalik tegeleda oma isiklike- või tööalaste tegemistega ja neile makstakse selle aja eest reservväelasele ettenähtud toetust.
Kaitseväe juhataja suunisel kutsuti neljapäeval, 26. jaanuaril lisaõppekogunemisele Okas 658 Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva koosseisus maakaitse üksustesse kuuluvat reservväelasest kaitseliitlast. Lisaks kutsuti õppusele malevapealiku kutsega 172 Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva kaitseliitlast.
Lisaõppekogunemise Okas eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Käesoleva lisaõppekogunemise käigus harjutati lisaks maakaitsestruktuuri kuuluvate väikeüksuste poolt sõjaaja ülesannete täitmist ja lahinguvalmiduse säilitamist pikemal perioodil.
Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.
Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks. Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama. Julgeolek ei teki iseenesest ja seetõttu peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.
Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.
