Reedel, 10. veebruaril lõppes Kaitseväe Akadeemias kogu kooli kaasav õppus Emajõe Kilp 2023, mis oli eri taseme taktikakursuste ning õppuse korraldamise kursuse lõpu tähis.
„Õppuse planeerimisel võtsime arvesse eelmiste kordade tähelepanekuid ja ettepanekuid ning suunasime õppuse fookuse põhihinnatavale ehk kompaniiülematele,“ ütles õppuse juht kapten Karl-Erik Kirschbaum 17. keskastme kursuselt. „Võtsime sihiks, et ei kontrolli ainult neid elemente, milles me teame endid tugevad olevat, sest õpikogemuse saamiseks on oluline nihutada mugavustsooni piire ning avastada tühimikke ja parendusvajadusi,“ ütlen kapten Kirschbaum lisades, et vaid nii oleme homme paremad, kui täna.
Õppuse Emajõe Kilp 2023 eesmärgiks oli harjutada lahingutegevuse planeerimist ning juhtimist pealetungioperatsioonil. Õppuse fookus oli kompaniiülematel, kuid lahingu õnnestumiseks tuli teha aktiivset koostööd kõikidel juhtimistasemetel: rühm, kompanii, pataljon või brigaad.
Õppus toimus Raadil Kaitseväe Akadeemia matkekeskuse territooriumil, kuhu püstitati erinevate tasemete üksuste juhtimispunktid. Lahinguolukordi Lõuna-Eestis imiteeriti virtuaalselt matkesüsteemis JCATS (Joint Conflict And Tactical Simulation).
Alates 2016. aastast toimuval õppusel osalesid esimese, teise ja kolmanda aasta kadetid vastavalt rühma, kompanii ja pataljoni tasemetel. Esimese aasta kuulajad ehk magistrandid koos kolmanda aasta kadettidega tegutsesid pataljonide staapides ning teise aasta kuulajad õppuse planeerijate ja läbiviijatena. Brigaadi staabi rollis tegutsesid aga Kaitseväe Akadeemia brigaadi staabiohvitseri täienduskursuse õppurid. Lisaks osales suur osa KVA tegevteenistujatest ja töötajatest, kes toetasid õppuse läbiviimist ja tagasisidestamist.
Õppuse tagamist toetasid ka 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni staabikompanii ja tagalakompanii ajateenijad, kes vastavalt püstitasid Raadi linnaku territooriumile juhtimispunktid koos sideühendustega ning tagasid õppuse toitlustuse.
Õppuse jooksul toimus pidev hindamine ja tagasisidestamine, nii individuaalselt kui ka grupiti. Hinnatavad elemendid olid tuletatud erinevate kursuste õppeainete õppekavadest, mille raames nad õppusel osalesid. Peamiseks jäi siiski võimalus harjutada ning oma oskusi täiendada.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. Kaitseväe akadeemia kutseõppe suunal koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere, kus õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks. Lisaks korraldab Kaitseväe Akadeemia riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.
