Eile, 22. novembril tähistasid mereväelased väeliigi 106. aastapäeva piduliku rivistusega Miinisadama linnakus.
Mereväe suurimad väljakutsed sel aastal on olnud uute rannikukaitse raketisüsteemide võimearendus ja kasutusse võtmine, Ukraina mereväelaste väljaõpetamine ja väekaitsekaatrite üleandmine Ukraina mereväele ning jätkuv rahvusvaheliste sanktsioonide jõustamine Eesti merealal.
Mereväe aastapäeva tähistamine algas admiral Pitka mälestusmärgi tseremooniaga kesklinnas ning jätkus piduliku rivistusega Põhja-Tallinnas Miinisadama linnakus, kus kõige eeskujulikumaid mereväe teenistujaid tunnustati teenetemärkidega. Lisaks olid Eesti mereväe laevad eile lipuehtes ehk heisatud olid signaalkoodi lipud vöörist üle mastitoppide ahtrisse.
Eesti merejõudude loomise päevaks loetakse 1918. aasta 21. novembrit, mil sõjaministri käskkirjaga nimetati ametisse Sõjaväe Staabi mereväe valitsuse ülem 2. järgu kapten Rudolf Schiller. Mereväe taasloomise esimeseks tähiseks peetakse 1993. aasta 1. juulit, mil kaitsejõudude peastaabis moodustati väeliiki taastama hakkav mereosakond. Esimene sõjajärgne mereväe ülem mereväekapten Roland Leit nimetati ametikohale 10. jaanuaril 1994. aastal.
Eesti merevägi kaitseb riiki merelt lähtuvate ohtude eest. Selleks on mereväel kolm peamist sõjalist võimet: mereolukorrateadlikkuse loomine, miinisõda ja pealveetõrje. Kuna meri on rahvusvaheline keskkond, täidab Eesti merevägi oma põhiülesannet koostöös liitlastega. Lisaks valvab merevägi Eesti merepiiri, osaleb otsingu- ja päästetöödel ning vastutab merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal ning tegeleb miinitõrjega.