Jäta menüü vahele

Merevägi tähistas 102. aastapäeva

Mereväelased tähistasid täna väeliigi 102. aastapäeva austusavaldusega mereväe looja kontradmiral Johan Pitka monumendi juures ning virtuaalse rivistusega.

„See aasta on toonud meile kõigile raskusid, mida oleme helge tuleviku nimel ületamas.  Järgmisel aastal muutub meie struktuur ning merevägi saab endale esmakordselt teenistusse uhiuued laevad. Saan öelda, et olen uhke meie organisatsiooni üle – Elagu merevägi!“ ütles mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.

Mereväe 102. aastapäeva pidulik tähistamine toimus sel aasta teisiti. Järgides koroonaviiruse leviku peatamise meetmeid, kogunesid mereväelased tavapärase rivistuse asemel aastapäeva tähistama interneti vahendusel. Lisaks on täna tähtsa päeva puhul lipuehtes Eesti mereväe laevad. Tähtpäeva ilmestava suure lipuehtena on laevadel heisatud signaalkoodi lipud vöörist üle mastitoppide ahtrisse.

Eesti merejõudude loomise päevaks loetakse 1918. aasta 21. novembrit, mil sõjaministri käskkirjaga nimetati ametisse Sõjaväe Staabi mereväe valitsuse ülem 2. järgu kapten Rudolf Schiller. Mereväe taasloomise esimeseks tähiseks peetakse 1993. aasta 1. juulit, mil Kaitsejõudude peastaabis moodustati väeliiki taastama hakkav mereosakond. Esimene sõjajärgne mereväe ülem mereväekapten Roland Leit nimetati ametikohale 10. jaanuaril 1994. aastal.

Mereväebaasi ja laevastiku üksused paiknevad Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus, kus asub ka sõjaväepolitsei Vahipataljon. Kaitseväel on võimeuuendust läbivad Sandown-klassi miinijahtijad nimedega Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi. Samuti on mereväes Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev Wambola, spetsiaalse väljaõppega miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, kus hallatakse miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Ühena kolmest Eesti kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Mereväe peamine tegevusvaldkond on miinitõrje ning mereolukorrateadlikkuse tagamine. Iga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendatakse võimalikke ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid riske, muutes mereteed ohutumaks nii tsiviil- kui ka sõjalaevastikule.

GALERII

Keri üles