NATO Kirdekorpuse ülem kindralleitnant Jürgen-Joachim von Sandrart külastas Eestit, mille raames kohtus diviisi ülema kindralmajor Veiko-Vello Palmiga ning jälgis diviisi 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni lahinglaskmisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni juhitud õppusel Tornaado.
Kindralleitnant von Sandrart hinnangul näitasid lahinglaskmised õppusel Tornaado, et Eesti kaitsevägi integreerib võimekusi, mis tugevdavad meie pidevat valmisolekut kogu NATO Kirde tiiva heidutuseks ja kaitseks. “Kaitsevägi tegutseb väga pädevalt. Sõdurid näitasid võitlusvaimu ja olid pühendunud meie missioonile – olla valmis võitlema ja võitma!” ütles kindralleitnant von Sandrart.
Diviisi ülema kindralmajor Palmi hinnangul annab toimiv diviis parima võimaliku panuse kõrgema tasandi NATO üksuste ehk Kirdekorpuse tulemuslikuks tegevuseks Eesti territooriumil ning ühtviisi oluline on nii kaitseväe väljaõppe protsessi sidumine liitlastega kui taristu arendamine. “Infrastruktuur on vajalik nii meile kui ka liitlaste üksustele. Potentsiaalsele vastasele on oluline näidata reaalseid tegevusi, sest ainult jutt heidutusena ei toimi, ” ütles kindralmajor Veiko-Vello Palm.
“Olen kindel, et see struktuur tõhustab veelgi NATO Kirdekorpuse lahinguvõimekust,” lisas kindralleitnant von Sandrart. “Diviisi loomine on julge ja inspireeriv samm. Minu jaoks see hea näide kuidas võõrustajariik NATOsse panustab. Oleme õigel teel. Oleme avamas uut sõjaliste võimeksute peatükki Läänemere regioonis.”
Peale kohtumisi Eesti diviisi ülemaga külastas Kirdekorpuse ülem kindralleitnant Jürgen-Joachim von Sandrart liitlaste lahingugruppi Tapa linnakus ning jälgis diviisi 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni CV90 laskeharjutust.
Poolas Szczecinis paiknev NATO Kirdekorpuse staap on Taani, Poola ja Saksamaa eestvedamisel 1999. aastal loodud NATO maaväe struktuuriüksus, mis on valmis täitma Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid Balti riikides ja Poolas. Hetkel alluvad Kirdekorpuse staabile Poolas paiknev Kirdediviisi staap, Lätis paiknev Põhjadiviisi staap, Balti riikides ja Poolas paiknevad NATO lahingugrupid ning regioonis paiknevad NATO staabielemendid.
Diviis on kaitseväe juhataja käsuõigusega antud NATO käsuahelasse ja allutatud NATO Kirdediviisile. Diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki – seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel. Diviisi kuuluvad nii Eesti kui liitlasriikide üksused. Eesti üksustest kuuluvad diviisi koosseisu 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, logistikapataljon ning staabi- ja sidepataljon.
