Õhutõrjepataljon tähistas esmaspäeval, 2. oktoobril Tapa linnakus piduliku rivistusega oma 95. aastapäeva, andes au eelkäijatele ning ergutades silmapaistvamaid teenistujaid.
„Pataljoni loomise aastapäeval on kombeks vaadata nii möödunud aastale kui ka tulevikku. Viimase aasta jooksul oleme teinud mitu olulist sammu – lisaõppekogunemise Okas kokkuvõtted aitasid meil tõhustada uute õhutõrjujate väljaõpet ning ka reservväelaste kaasamist pataljoni arengusse. Mul on hea meel näha, et meie tegevväelased ja sõdurid on pühendunud ja initsiatiivikad – olgu selleks oskuste lihasmällu treenimine, koostöö teiste kaitseväe üksustega või uute võimekuste, näiteks käsitulirelvadest droonide laskeõpe, arendamine,“ ütles kolonelleitnant Kristjan Leimann pidulikul rivistusel peetud kõnes. „Ma ootan teilt ka tulevikus julgust otsustada ja vastutada, tegutseda ja panustada, et õhk meie toetust vajavate üksuste kohal oleks puhas ning need, kes seal lennata ei tohi, ei julgeks meie laskeulatusse sattuda.“
Tänase õhutõrjepataljoni eelkäijaks peetakse 1. oktoobril 1928 loodud õhukaitse suurtükiväegruppi, mis tegutses 1940. aastani. Õhutõrjepataljon taasloodi 1992.aastal, mil Eesti õhuväe koosseisu moodustati üksik raadiotehnilise õhukaitsepataljon. Alates 2004. aastast paikneb väeosa kaitseväe Tapa linnakus ja allub alates 2014. aastast 1. jalaväebrigaadile.
Õhutõrjepataljoni ülesandeks on vastase õhuründevahendite -lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite – tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.
