21. novembril täitus Eesti õhuväe loomisest 106 aastat ning aastapäeva tähistamiseks kogunesid õhuväe allüksuste ülemad ja veeblid koos õhuväe põhikursuse esimese aasta kadettidega täna kaitseväe kalmistule lendurite mälestusmärgi juurde.
„Õhuväe sünnist möödus 21. novembril 106 aastat. Inimese jaoks on need aastad väga pikad, riigi jaoks väga lühikesed. Eriti veel selle riigi jaoks, mis on tulnud läbi niivõrd keerulise ajaloo nagu seda on Eesti Vabariik. Seega, on suur õnn, et meil on meie riik, meie oma rahvas, et meil on meie oma õhuvägi. Olgem rõõmsad, et saame seda tõsiasja taas ja taas tõdeda,“ sõnas õhuväe ülem brigaadikindral Toomas Susi oma kõnes.
Kaitseväe Akadeemia õhuväe põhikursuse esimese aasta kadetid said tseremoonial endale õhuväe baretid, markeerimaks sümboolselt just sel päeval oma kuuluvust väeliigi juurde. Mälestustseremoonial asetati lendurite mälestusmärgi juurde pärg ning süütati küünlad, et meenutada lahkunud õhuväelasi.
Lendurite mälestusmärk valmis 2017. aasta Võidupühaks ning see pühitseti 2019. aastal õhuväe 101. aastapäeval. Mälestusmärk on pühendatud aastatel 1920 – 1944 langenud ja kaitseväe kalmistule maetud Eesti lenduritele. Mälestusmärk kujutab sammast ja lennuki propellerit, sarnased märgid asusid varem kalmistule maetud lendurite haudadel, kuid hävisid Nõukogude perioodil.
21. novembril 1918. andis insenerväe polgu ülem Voldemar Viktor Riiberg välja käskkirja, mille alusel loodi lennu poolrood. Sama aasta detsembris nimetati poolrood ümber lennurooduks ning selles teenis neli lendurit, üks lendur-vaatleja ja mõned aviomotoristid. Vabadussõja lõpuks oli iseseisvaks lennuväeks saanud väeliigis juba nelikümmend lennukit ja 476 meest. Kokkuleppeliselt tähistatakse õhuväe aastapäeva igal aastal 20. juulil, seda eelkõige lennuilma tõttu.
Eesti õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine liitlastele, õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis.
