Pea 2000 Eesti, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa kaitseväelast osalesid sel nädalal kaitseväe keskpolügoonil õppusel Bold Panzer, mille eesmärgiks oli lõpetada Eestis teenistust alustanud Ühendkuningriigi juhitava lahingugrupi integratsiooniprotsess kaitseväe 1. jalaväebrigaadi ning harjutada koostööd.
„Integreerumine 1. jalaväebrigaadi on loomulikult meie peamiseks eesmärgiks – see algas kohe, kui me Tapale saabusime ning vastutuse eelmiselt üksuselt üle võtsime,“ ütles liitlaste lahingugrupi ülem kolonelleitnant Simon Worth. „Enne meie saabumist läbis üksus kuuenädalase intensiivse väljaõppe Saksamaal. Sel nädalal oleme eelnevale väljaõppele tuginedes edasi arenenud ning kohanenud Eesti maastiku nõudmistele. Harjutamine on ennast kindlasti ära tasunud. Oleme teel täielikult 1. jalaväebrigaadi integreerumise suunas ning valmis koos oma Prantsuse kolleegidega üheskoos Eesti kollektiivkaitsesse panustama,“ lisas kolonelleitnant Worth.
Õppuse korraldaja major Dmitri Kondratenko on lõppeva õppusega rahul: „Liitlaste lahingugrupp on osa meie riigi territoriaalkaitse plaanist ning tegutseb täpselt samadel alustel kui teised 1. jalaväebrigaadi pataljonid ja kompaniid. Bold Panzer rajas väga hea ja tugeva vundamendi edasisteks koostegevusteks ja arenguks. Piltlikult öeldes on liitlassõdurid saanud oma jala märjaks Eesti soos, omandades praktilist teadmist ja oskust, kuidas lahinguvõimelisena rabast välja saada ja metsast läbi minna. Lahingugrupp oskab planeerida ja ellu viia erinevaid manöövreid vastavalt brigaadi poolt püstitatud ülesannetele, on õppinud arvestama Eesti maastiku iseärasustega ning oskab neid oma kasuks pöörata.“
Täna lõppenud õppuse peamisteks eesmärkideks oli liitlaste lahingugrupi integreerimine 1. jalaväebrigaadi juurde ja omavahelise koostöö harjutamine Eesti maastikul. Õppusel harjutati ründe- ja kaitselahingute pidamist nii kompanii kui ka pataljoni tasemel, lahingugrupi sõduritele etendasid vastast Scoutspataljoni kaitseväelased.
Teiste hulgas osalesid õppusel ka Viru jalaväepataljon, staabi- ja sidepataljon, Vahipataljon ning 1. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii ajateenijad. Õhutoetust eest hoolitsesid õppusel Eesti õhuväe helikopterid Robinson ning Balti riikide õhuturvet tagavad Itaalia hävituslennukid Eurofighter ja Portugali hävituslennukid F-16.
Ühendkuningriigi üksustele on see lahingugrupis üheksas rotatsioon alates 2017. aastast, kui esimesed üksused jõudsid NATO eelpaigutatud vägede raamistikus Balti riikidesse ja Poolasse. Hetkel mehitavad Tapal teenivat lahingugruppi Ühendkuningriik ja Prantsusmaa.
NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani. Tapale saabus esimene lahingugrupp 2017. aasta aprillis.
