Sel aastal osaleb õppusel Kevadtorm rekordarv kaplaneid, kes elavad, söövad ning harjutavad koos maastikul olevate üksustega selleks, et tagada vajaduse korral ka eesliini võitlejatele pidev abi ja nõustamine hingehoiu küsimustes.
„Kaitseväelastele on tagatud hingeline abi läbi kaplaniteenistuse paremini kui varem,“ ütles kaitseväe peakaplan kapten Ago Lilleorg, kelle sõnul on kaplaniteenistus läbinud viimase paari aastaga tubli arengu. „Varasemalt oli kaplaniteenistus eeskätt rahuaja suunitlusega, kuid läbi viimaste aastate uuenduste on kaplanaat saanud selgema rolli juhuks, kui tuleb päriselt asuda Eestit kaitsma. Nüüd on kaplaniteenistuse fookus sõjaaja ametikohtadel ehk reservkaplanitel.“
Varasemalt oli kaitseväes tegevteenistuses kümme kaplanit, kuid täna on neil sõjaaja ametikohti üle 30. „Kaitseväe eesmärk on olla valmis võimalikuks ohuks ning lähtuvalt sellest on muutunud ka kaplaniteenistus,“ ütles kapten Lilleorg.
Käesoleval aastal kutsuti õppusele 12 kaplanit, kellest neli on Kaitseliidu kaplanid ning kaheksa reservkaplanid. Tsiviilelus täidavad need inimesed pastorite, kirikuõpetajate, vaimulike ning preestrite ülesandeid. Iga kaplan kuulub kindla üksuse juurde, kellega koos liigutakse ka maastikul. „See on põhimõtteline otsus. Üksus peab tunnetama, et kaplan on koos nendega. Elab kõike ka ise läbi, sööb sama toitu ja tunneb seda, mida ülejäänud üksus,“ lisas kapten Lilleorg.
Üldiselt tegutseb kaplan lahingkontaktide ajal üksuse tagalas, kuid võimaluse ja vajaduse korral liigub kaasa ka eesliinile. „Ka sõjaajal oleme üksuse juures, mitte ei käi neid kaugelt vaatamas ja külastamas,“ ütles kapten Lilleorg.
Peakaplani sõnul näitab Ukrainas toimuv sõda, et kaitsevägi on kaplanaadi ülesehitamisega õigel teel. „Ukraina näitel näeme, et sõjas on psühholoogiline pool ülimalt oluline. Seal on kaplanid eesliinile lähemal kui psühholoogid,“ lisas kapten Lilleorg. „Lisaks kõigele muule peavad kaplanid olema võimelised hindama lahingväsimust ja -stressi ning tegutsema vastavalt sellele.“
12. jalaväepataljoni kaplan kapten Veljo Kaptein pidas täna hommikul võitlejatele enne otsustavate lahingharjutuste algust motiveeriva kõne. „Ukrainas on kaplan püha isa. Mina pole seni veel jumalateenistust läbi viinud, sest usklikke on siin pigem vähe,“ ütles kapten Kaptein. „Sõjaajal saab olema mu töö pidev suhtlemine. Lahingusse minejaid tuleb julgustada, nende eest palvetada ja kaasas olla. Mina võitlen oma pataljoniga lõpuni.“
Kevadtorm on kaitseväe aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist, kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlasriikide sõdurid. Esmakordselt juhib õppust eelmisel aastal loodud diviis.
