Õppusele Kevadtorm 2009 saabunud Pioneeripataljon alustas kohemaid ka õppuse käigus lagunenud tee parandamisega. Lisaks õppuse jaoks vaja minevate kaitserajatiste ja tõkete ehitamisele on pioneeripataljoni ajateenijad ka edaspidi valmis õppuste alal teid ja truupe parandama.
„Pioneerid alustasid oma töödega kohe esimesel õppuse piirkonda jõudmise päeval,” selgitas pioneeripataljoni ülem kapten Antti Viljaste: “Täitsime neli lõiku kohalikul teel, mis oli jalaväepataljoni paiknemisalal pehmeks ja kohati raskesti läbitavaks muutunud.“
Pioneeripataljonil on kasutab selle aasta Kevadtormil väga erinevat rasketehnikat, millega on võimalik teha lühikese aja jooksul ulatuslikke mullatöid kaitserajatiste ettevalmistamisel. Paraku piiravad raske pioneeritehnika kasutamise ja keeruliste kaitserajatiste ehitamist maakasutamise võimalused. See ei sega siiski õppuse ajal keskendumast üksuste koostegutsemisoskuste harjutamisel. Kapten Viljaste sõnul on pioneeridel esmakordselt kaasas ka 12 tonnise kandevõimega kallureid, millega nad on valmis kruusa ja killustikku ka kaugematest karjääridest remonditavale teelõigule kohale vedada. Pioneeride ülesandeks lahingutegevuse piirkonnas on vastase liikumise tõkestamine, oma vägede liikumise tagamine ja oma üksuste kindlustamine eesmärgiga tõsta jalaväe hukukindlust.
Pioneeriinspektor kapten Margus Neudorf meenutab esimesi Kevadtorme, kui pioneerid olid väljas oma Rootsist abi korras saadud masinatega. „Siis käisime ringi ja pakkusime, et teeme midagi. Paraku laiutati käsi, et milleks meile pioneeritehnika, meil on automaat AK4, Carl Gustav ja labidas. Nüüd osatakse seda tehnikat juba teadlikumalt kasutada,“ meenutas kapten Neudorf õppuse Kevadtorm algusaastaid.
Tänaseks on Pioneeripataljoni masinapark tunduvalt uuenenud, mitmeid moodsamaid masinaid on juurde tulnud ja osa Rootsist abina saadud vanu välja vahetatud. Siiski on kapten Neudorf veendunud, et neid Rootsist saadud masinaid võib veel julgelt paarkümmend aastat kasutada, kui mitte brigaadi pioneeripataljonis siis kaitseringkondade pioneerikompaniides kindlasti.
Maaväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2009 eesmärk on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi raames. Kevadtorm 2009 esimese kahe nädala jooksul treenib 1.Jalaväebrigaad erinevates väeüksustes 2008 aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgneb kuuepäevane lõpuharjutus, mille käigus maavägi hindab jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutab kõiki tähtsamaid lahinguliike: viituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast õppekogunemisel.
Õppusel osaleb peaaegu 3000 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
Kokku kolm nädalat kestev Kevadtorm 2009 viiakse tänavu läbi Kirde kaitseringkonna vastutusalas Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa lõunaosas ning Jõgevamaa põhjaosas. Maaväe suurõppuse kordaminekus mängivad olulist rolli koostöövalmid Laekvere, Väike-Maarja, Simuna, Torma, Avinurme ja Tudulinna kohalike omavalitsused ning elanike vastutulelikkus.
Kevadtorm 2009 kestab 4.-24. maini.