Uudised

„Uute masinate väljaõpe algas septembris Leopard 1 baastanki kursusega ning nüüd on käimas erialakursused nii sillatankile kui pioneeritankile,“ ütles Scoutspataljoni pioneerirühma ülem leitnant Oliver Kelder kes lisas, et hetkel käimasolev õppus annab hea võimaluse testida masinate võimekust ning omandada masinate opereerimiseks vajalikke oskusi.

Leopard 1 tanki baasil valmistatud sillatank kannab silda, millega saab ületada kuni 20 meetri laiust tõket, olgu selleks siis veetakistus või tankitõrjekraav. Paigaldatud silla kandevõimeks on ligikaudu 80 tonni. Kui tingimused lubavad, on võimalik mitu silda omavahel ühendada ning selliselt pikendada ületatava takistuse laiust.

Samuti Leopard 1 baasil valmistatud pioneeritanki võimekuste hulka kuuluvad erinevad pinnasetööd sahaga, mis võimaldavad näiteks lahingumasinatele positsioone ette valmistada ning pinnastõkkeid lõhkuda ning eemaldada. Tanki komplekti kuulub ka pinnasepuur, 20 tonnise tõstevõimega kraana koos vintsiga ning 35 tonnise tõmbejõuga põhivints.

Mõlemad tankid on kaasatud õppuse Furious Axe erinevates faasides, pioneeritank keskendub õppusel peamiselt erinevatele pinnasetöödele ning sillatank liikuvuse tagamise ülesannetele.

Eelmisel nädalal Lätis Adažis alanud õppus Furious Axe kulmineerub nädalavahetusel taktikalise harjutusega, mille käigus kaks 1. jalaväebrigaadi alalise valmisolekuga üksust harjutavad koostegutsemist brigaadi tegevusraamistikus. Vastase rollis tehakse õppuse käigus koostööd Lätis asuvate Poola ning Slovakkia üksustega.

Kokku võtab õppusest osa üle 1100 kaitseväelase Eestist, sealhulgas Tapal teenivad Suurbritannia ja Taani sõdurid, aga ka Lätist, nende hulgas liitlassõdurid Lätis paiknevast NATO lahingugrupist ning Ameerika ühendriikidest.

Fotod:

Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsutakse lisaõppekogunemisele toetuse väejuhatuse 51. logistikapataljoni reservüksuse koosseisu arvatud reservväelased, sealhulgas üksuse mobilisatsioonireservi määratud reservväelased.

Reservis olevad inimesed, kelle üksus lisaõppekogunemisele kutsutakse, on kohustatud ilmuma viivitamatult ettenähtud kogunemiskohta.

Enda lisaõppekogunemisele arvamist saab kontrollida riigiportaali www.eesti.ee riigikaitse rubriigis kaitseväekohustuslaste registrist.

Toetuse väejuhatuse 51. logistikapataljoni reservväelased saavad lisainfot e-posti aadressilt [email protected] ja telefonilt: 7174444.

Lisaõppekogunemise Okas 2018 eesmärk on kontrollida riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemise ja lahinguvalmiduse kontrollini.

Õppus on harjutava iseloomuga ning vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks, ka nendeks, mille realiseerumise tõenäosus on väike.

Tallinna lennujaamas võttis kaitseväe veteranide koondise vastu kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. „Mul on hea meel, et olete ennast jälle ületanud ning näidanud ennast Võitmatute mängudel võitmatutena. See, et te kõik olete andnud endast parima ning kõige tähtsam – iseennast võitnud – on väga oluline nii teile kui meile,“ ütles kindral Terras.

Edukaimaks kujunes eestlastele mängude kergejõustikuprogramm, kus veebel Ergo Mets võitis hõbemedali 400 meetri jooksus ning veebel Ott Jõesaar ja nooremveebel Rene Hindrikus pronksmedalid kettaheites. Veebel Mets võitis lisaks pronksmedali sisesõudmises, meeskondliku saavutusena võideti pronks istevõrkpallis.

Eesti Olümpiakomitee presidendi Urmas Sõõrumaa sõnul on Võitmatute mängud väga eriline spordisündmus. “Ühtlasi on need mängud ka näide spordi suurusest ja mõjust. Sport on oma olemuselt universaalne ja kultuuride ning valdkondade ülene. Oma esmase rolli, võitja selgitamise kõrval on spordil suurepärane omadus ühendada ja liita. Võitmatute mängud toovad kokku sõjalistes missioonides vigastada saanud sõjaväelased. Sport on nende jaoks üks võimalus, mis pakub raske vigastuse järgselt tuge, eneseteostust ja ka võimalust olla märgatud. Mul on hea meel, et paljud Eesti riigi eest oma elu hinnaga seisnud, kuid õnnetult vigastada saanud kaitseväelased on jätkanud oma missiooni, seda veidi teises vormis, spordiradadel, kuid ikka terve Eesti eest. Tänan kõiki Võitmatute mängudel osalenud Eesti kaitseväelasi ja õnnitlen medalivõitjaid. Eesti lipp lehvis uhkelt ja kõrgel. Olete eeskujuks meile kõigile,” ütles Sõõrumaa.

Võitmatute mängud ehk Invictus Games on Suurbritannia prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused sõjalistel operatsioonidel viga saanud sõduritele.

 „Võitmatute mängud on oma olemuselt erilised, kuna igal võistlejal on seal erinev eesmärk, mis võib olla nii medali võitmine või lihtsalt sportlik eneseületamine. Mul on hea meel, et näitasime kogu mängude jooksul erinevatel aladel ühtlaselt tugevat taset ning eriti rõõmus olen istevõrkpallurite üle, kelle jaoks meeskonnaga sel alal medali võitmine on olnud juba pikaaegne salaunistus,“ ütles Eesti delegatsiooni juht Kaia Kollo.

Sel aastal toimusid mängud 20.-27. oktoobrini Austraalias Sydneys. Mängudel osales kokku üle 500 võistleja 18-st erinevast riigist.

Eestit esindas mängudel 15-liikmeline võistkond. Võistlejate hulgas oli nii tegevteenistuses olevaid kui tsiviilellu naasnud veterane. Eesti võistlejad osalesid mängudel ujumises, rattasõidus, purjetamises, kergejõustikus, Jaguar Land Roveri täpsussõidus, sisesõudmises ja istevõrkpallis. Järgmised Võitmatute mängud toimuvad 2020. aastal Hollandis Haagis.

Alates 1. novembrist 2018 on sõjandusajakiri Sõdur vabalt tellitav ka Omniva tellimiskeskkonna minuajakirjandus.ee ja postkontorite kaudu. Ühe aasta tellimus maksab koos käibemaksuga 16.30 eurot.

Ajakiri Sõdur ilmub kuus korda aastas. Ajakiri on ilmunud aastail 1919-1940 ja uuesti alates 1992. aastast.

„Scoutspataljoni peamine eesmärk sel õppusel on viia läbi lahinglaskmised soomusrühmadele ning –kompaniidele, milleks Lätis asuv Adaži polügoon meile suurepärased võimalused annab. Samas on Furious Axe hea võimalus harjutada koostööd liitlastega,“ ütles Scoutspataljoni staabiülem pataljoni ülema ülesannetes major Tõnis Metjer.

Selle nädala esimeste päevade jooksul lihvivad Scoutspataljoni kaitseväelased oskusi rühma taseme lahinglaskmistel, millele järgnevad kompaniitaseme lahinglaskmised. Samal ajal tehakse koostööd Ameerika Ühendriikide õhujõududega, kelle kaasabil harjutatakse läbi kompaniisuuruse üksuse õhudessant koos ründeoperatsiooniga. Sõdurite transpordiks kasutatakse ameeriklaste käsutuses olevaid transpordihelikoptereid Blackhawk.

Õppus kulmineerub nädalavahetusel taktikalise harjutusega, mille käigus kaks 1. jalaväebrigaadi alalise valmisolekuga üksust harjutavad koostegusemist brigaadi tegevusraamistikus. Vastase rollis tehakse õppuse käigus koostööd Lätis asuvate Poola ning Slovakkia üksustega.

Kokku võtab õppusest osa üle 1100 kaitseväelase Eestist, sealhulgas Tapal teenivad Suurbritannia ja Taani sõdurid, aga ka Lätist, nende hulgas liitlassõdurid Lätis paiknevast NATO lahingugrupist ning Ameerika ühendriikidest.

Scoutspataljon osaleb õppusel pataljoni kasutuses olevate jalaväe lahingumasinate CV9035 ning soomustransportööride Sisu Xa-188-ga. Esmakordselt kaasab Scoutspataljon uue võimena Hollandist hangitud Leopard 1 baasil pioneeri rasketehnika. Suurbritannia ning Taani kaitseväelaste õppusel kasutatava tehnika hulka kuuluvad tankid Challenger,  lahingumasinad Warrior ja CV9035 ning soomukid M113.

„Vastuvõtt oli meie omade poolt nii soe ja lahe. Saime tohutu elamuse osaliseks, oleme kõik väga-väga tänulikud,“ ütles Laura Põldvere. „Reis oli silmiavav kogemus, mis annab aimdust hoopis teistsugusest maailmast, sõjaväebaasis elamine, Süüria põgenikud, Blue line ehk Iisraeli ja Liibanoni vahel olev ala, mis võib iga hetk lahvatada uue sõja alguspunktiks. See kõik tuletab meelde, et elu Eestis on võrratu,“ lisas Laura.

Mitmepäevase visiidi sisse mahtus kontsert kohalikele koolilastele Ain Ebeli külas Püha Joosepi koolis, sinisel joonel asuva baasi 6-50 külastamine, UNIFILi peakorteri ja Tüürose vanalinna külastus. Külastuse kõrghetk oli baasi sõdurite jaoks reedel toimunud kontsert Iiri-Soome pataljonile, mis võeti väga hästi vastu. Kontserdil esinesid lisaks Laurale Soome ja Iiri kaitseväelasest koosnevad bändid, Laura esitas ka koos iiri ansambliga kuulsa iirlaste folklaulu „Fisherman Blues“.

Viimasel Liibanonis viibimise õhtul kohtus Laura Eesti aukonsuliga Liibanonis Fouad Fadeliga, Liibanoni muusikute ja festivalide korraldajaga ühisel õhtusöögil.

Praegune Eesti kontingent Liibanonis ESTCON-8 alustas oma kuuekuulist teenistust ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL koosseisus maikuus ja naaseb Eestisse novembri keskpaigas. Eesti rahuvalvajate peamiseks teenistuskohaks Liibanonis on Beirutist ligikaudu 115 kilomeetri kaugusel mägises Bint Jubayl nimelises piirkonnas paiknev ÜRO tugipunkt 2-45.

UNIFIL loodi ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1978. aastal ning selle ülesandeks on Iisraeli-Liibanoni vahelise kontrolljoone jälgimine, Liibanoni relvajõudude toetamine ning konflikti osapoolte vahel sõlmitud lepetest kinnipidamise jälgimine. UNIFIL-i vastutusalaks on Lõuna-Liibanoni Litani jõe ja Iisraeli-Liibanoni kontrolljoone vaheline ala. Eesti osaleb UNIFIL-i rahuvalvemissioonil alates 2015. aasta maikuust.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

NATO Balti riikide õhuturbemissiooni teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus Portugali õhuväelt võttis kohustused üle Belgia lennusalk nelja F-16 hävituslennukiga.

400 meetri jooksus võitis hõbemedali veebel Ergo Mets, kes püstitas tänases finaaljooksus ka uue isikliku rekordi ajaga 55.57. „Juba eeljooksus jooksin isikliku rekordi ning nüüd finaalis parandasin seda veelkord. Finaali läksingi mõttega medal koju tuua ning see õnnestus, kahjuks oli üks konkurent täna veidi kiirem,“ ütles veebel Mets.

Oma võistlusklassides võitsid kettaheites pronksi veebel Ott Jõesaar ja nooremveebel Rene Hinrikus. „Võistlus oli pingeline. Esimene katse läks luhta, pinge oli sees. Teine katse oli hea, aga ameeriklane võttis ennast kokku ning heitis ennast lõpuks minu ette teisele kohale,“ ütles nooremveebel Hinrikus.

Teistest Eesti võistlejatest saavutas nooremseersant Madis Põri kuulitõukes viienda ning kettaheites kaheksanda koha. Veebel Egerd Erreline oli kettaheites neljas ja kuulitõukes kuues ning nooremveebel Hannes Vilba 100 meetri jooksus seitsmes.

Võitmatute mängud ehk Invictus Games on Suurbritannia prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused sõjalistel operatsioonidel viga saanud sõduritele. Sel aastal toimuvad mängud 20.-27. oktoobrini Austraalias Sydneys. Mängudel osaleb kokku üle 500 võistleja 18-st erinevast riigist.

Mängudel osalev Eesti võistkond on sel aastal 15-liikmeline. Võistlejate hulgas on nii tegevteenistuses olevaid kui tsiviilellu naasnud veterane. Eesti võistlejad osalevad paljudel erinevatel aladel, näiteks ujumine, jalgrattasõit, kergejõustik ja purjetamine. Selleaastastelt mängudelt on eestlased võitnud kokku 5 medalit.

„Vesitõke, mis jääb jalaväelase teele, on justkui vaenlane. Eriti praeguse ilmaga, kui märjaks saamine toob kaasa kiire alajahtumise ning tulemuseks on võitlusvõime kaotamine. Meie ülesanne on rajada ülepääsuteid, et jalavägi saaks edasi liikuda võimalikult tugevana,“ selgitas ülesande eesmärki pioneeripataljoni instruktor nooremleitnant Rauno Pettai.

Jooksusild on puidust ehitatav kerge sild, mille kandevõime sõltub kasutatavast materjalist. Jooksusilla peamiseks plussiks on selle kiire paigaldamine. Et tulevased pioneerid saaksid aimu, mida tunneb jooksusilla abil veetakistust ületav jalaväelane, said kursuslased silla tugevust ka ise kontrollida.

„Alguses käed ja jalad värisevad, aga kui kaldale jõuad, siis on väga mõnus tunne ning korralik adrenaliinilaks sees. Eks ta esmapilgul on hirmutav – vaatad, kuidas on võimalik selliselt üle vee joosta, all on kaks peenikest lauajuppi, aga kui selle esimest korda ära teed, siis pole järgmine kord hullu,“ ütles nooremseersant Gregor Soodla.

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonis õpetatakse ajateenijatele miinide käsitsemist, B-kategooria tasemel lõhkamist ja lahingdemineerimist. Samuti õpitakse pioneeritehnika kasutamist, välikindlustamist, tõkete ja puitsildade rajamist ning jooksusildade paigaldamist.

Fotod:

Lennubaasi ülem kolonelleitnant Ülar Lõhmus meenutas, et puu istutamise traditsioon on kestnud juba aastaid. „See sai alguse 2014. aastal, mil Ämarisse saabus esimest korda Balti õhuturbemissiooni üksus – Taani kuninglik õhuvägi,“ ütles Lõhmus ning lisas, et kindlasti jätkatakse traditsiooniga ka tulevikus.

Saksa lennugrupi ülem kolonelleitnant Swen Jacobi sõnul näitab puu istutamise traditsioon NATO liitlaste ühist pingutust ning koostööd. Ta lisas, et sakslased on siiamaani igal aastal osalenud Ämaris õhuturbemissioonil ning istutanud mälestuseks alati ühe tamme.

„Täna istutasime järjekordse puu, et jätkata traditsiooni ning näidata, et see on NATO ühine missioon, kuid mis kõige tähtsam – tamm sümboliseerib sõprussuhet Eesti ja Saksamaa vahel,“ ütles Jacob. Sakslaste istutatud puu juures on silt, mis ütleb: „Sõprus on nagu puu: oluline pole selle kõrgus, vaid kui sügavad on selle juured“.

Eestisse selle aasta augustis neljandat korda õhuturbemissioonile saabunud saksa lennusalga kodubaasiks on Neuburg Baierimaal ning Eestis paikneb rotatsiooni ajal pea 160 saksa õhuväelast. Õhuturvet tagatakse viie lahinglennukiga Eurofighter. Jaanuari algul annab praegune saksa kontingent vahetuse üle järgmisele saksa lennusalgale. See on esimene kord, kui üksuse vahetab välja sama riigi lennugrupp.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

NATO Balti riikide õhuturbemissiooni teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus hetkel teostab õhuturvet Belgia lennusalk nelja F-16 hävituslennukiga.

Fotod: