Uudised

„Kõik allüksused on saanud hajutuste käigus väärtuslikke kogemusi ja teadmisi. Oleme loonud allüksustele erineva raskusastmega harjutusi, olen oma üksuste väljaõppetasemega rahul ning saan öelda, et kõik allüksused on lahinguvõimelised,“ ütles Scoutspataljoni staabiülem pataljoniülema ülesannetes major Tõnis Metjer.

Harjutuse esimestel päevadel toimusid soomusrühma lahinglaskmised nii kaitses kui pealetungil ning sellele järgnesid kompaniitaseme lahinglaskmised. Harjutusele integreeriti ka erinevaid lahingtoetuse osiseid nagu tankitõrje ning kaudtuleelemendid. Pioneerirühm toetas kompaniid lahingumasina positsioonide ettevalmistamisega ning veetakistuse ületamisel. Samuti toetas Scoutspataljoni soomuskompaniid pealetungil Suurbritannia liitlaste tankiüksus Challenger 2 tulega.

Õppus kulmineerub nädalavahetusel taktikalise harjutusega, mille käigus kaks 1. jalaväebrigaadi alalise valmisolekuga üksust harjutavad koostegusemist brigaadi tegevusraamistikus. Vastase rolli mängivad õppuse lõpufaasis Lätis asuvad Poola ning Slovakkia üksused.

Kokku võtab õppusest osa üle 1100 kaitseväelase Eestist, sealhulgas Tapal teenivad Suurbritannia ja Taani sõdurid, aga ka Läti kaitseväelased ning liitlassõdurid Lätis paiknevast NATO lahingugrupist.

Õppus lõppeb 4.novembri keskpäeval ning seejärel liiguvad 1. jalaväebrigaadi kolonnid kuni kolmapäevani marsruudil Adaži – Ikla – Paikuse – Paide – Tapa tagasi Eestisse.

Fotod:

Video:

Kindralleitnant Ingo Gerhartz ütles, et talle avaldas muljet Ämaris teenivate sakslaste kõrge motiveeritus ning võimekus. „Oma kohaloleku ning õhuturbesse panustamisega näitame ja tõestame NATO ühtsust ning liitlaste kindlustatust,“ ütles kindralleitnant Gerhartz.

Kohtumisel osalenud Eesti õhuväe ülem kolonel Riivo Valge ütles, et sakslaste panus Balti riikide julgeolekusse on väga tähtsal kohal. „Saksamaa on aastakümneid olnud üks meie usaldusväärsemaid liitlasi ning Balti õhuturbe missioon on selle käegakatsutav tulem,“ lisas kolonel Valge.

Eestisse selle aasta augustis neljandat korda õhuturbemissioonile saabunud saksa lennusalga kodubaasiks on Neuburg Baierimaal ning Eestis paikneb rotatsiooni ajal pea 160 saksa õhuväelast. Õhuturvet tagatakse viie hävituslennukiga Eurofighter. Jaanuari algul annab praegune saksa kontingent vahetuse üle järgmisele saksa lennusalgale. See on teine kord, kui üksuse vahetab välja sama riigi lennugrupp.

Šveitsi kaitseväe juhataja kohtus oma Eesti ametivenna kindral Riho Terrasega ja sai ülevaate piirkonna julgeolekuolukorrast ning kaitseväe arengutest. Koos inspekteeriti ka lisaõppekogunemisel Okas kutsutud reservväelaste formeerimist Ämari lennubaasis.

Šveitsi kaitseväe juhataja ütles, et Eesti kaitseväe mobilisatsioonisüsteemiga tutvumine ning selle võrdlemine Šveitsi süsteemiga oli üheks tema visiidi peateemaks. „Meil on väga sarnane süsteem – ka Šveitsi armee on reservarmee. Eile külastasime Ämari baasi, kus nägime reservväelaste tulekut ning nendest sõdurite tegemist. Teie reservväelaste motivatsioon avaldas mulle muljet,“ ütles kindralleitnant Rebord.

Samuti kohtus kindralleitnant Rebord kaitseministeeriumi kantsleri Kristjan Prikkiga, et saada ülevaade Eesti riigikaitse planeerimisest ning 10 aasta arengukavast. Lisaks arutati kaitsekoostöö küsimusi ning räägiti Šveitsi koostööst NATO ja Euroopa Liiduga.

Täna külastas Šveitsi kaitseväe juhataja NATO küberkaitse kompetentsikeskust ning tutvus 1. jalaväebrigaadiga ning Tapa linnakuga. Samuti asetas kindralleitnant Rebord kaitseväe juhataja mälestuspärja kaitseväe kalmistule.

Nii nagu Eestiski põhineb Šveitsi riigikaitse ajateenistuses väljaõpetataval reservväel, mis vajadusel kokku kutsutakse.

Fotod:

Välkharjutusega testiti ja sertifitseeriti lennurajal paiknevat BAK-14 püüdursüsteemi, mille valmimist rahastati  USA Euroopa heidutusmeetmete programmist. Püüdurid võimaldavad pidurdada lennukit olukorras, mil lennukil ei õnnestu enne lennuraja lõppu seisma jääda.

Uus püüdursüsteem valmis oktoobris ning see võimaldab samaaegsete operatsioonide korral vastu võtta eri lennukitüüpe, muuhulgas tankurlennukeid ja hävitajaid. Võrreldes varasemalt kasutuses olnud süsteemiga BAK-12, on praegune süsteem distantsilt aktiveeritav ning selle seadistamine kordades kiirem.

F-15E tüüpi hävituslennukid saabusid Eestisse Inglismaal asuvast USA Lakenheath lennubaasist. Tankerlennukid KC-135 pärinevad Briti Kuningliku Lennuväe Mildenhalli baasis paiknevast 100. tankereskadrillist.

„Ootame kõiki kutsutuid, et nad saaksid täita oma kohuse nii riigi kui ka relvavendade ees. Viimane võimalus selleks on täna kell kaheksa õhtul,“ ütles toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla.

Valitsus otsustas kolmapäeval toimunud istungil kutsuda lisaõppekogunemisele Okas 1248 reservväelast toetuse väejuhatuse 51. logistikapataljonist, sealhulgas üksuse mobilisatsioonireservi määratud reservväelased. Kaitsevägi tuletab reservväelastele meelde, et kui ilmneb õppusel osalemist takistavaid asjaolusid, tuleb kindlasti üksusega ühendust võtta ja sellest teada anda.

Enda lisaõppekogunemisele arvamist saab kontrollida riigiportaali www.eesti.ee riigikaitse rubriigis kaitseväekohustuslaste registrist. Toetuse väejuhatuse 51. logistikapataljoni reservväelased saavad lisainfot e-posti aadressilt [email protected] ja telefonilt: 7174444.

Lisaõppekogunemise Okas 2018 eesmärk on kontrollida riigikaitse käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemise ja lahinguvalmiduse kontrollini. Õppus on harjutava iseloomuga ning vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Ajateenijatest moodustatud jalaväekompanii osaleb 3.-16. novembrini toimuval õppusel Leedu brigaadi Iron Wolf alluvusse kuuluvas mitmerahvuselises pataljonis.

Ligi kaks nädalat Leedus Pabrade polügoonil kestval õppusel osalevad Leedu brigaadi alluvuses kaks lahingugruppi. Üheks neist on Leedus paiknev Saksamaa juhitud NATO lahingugrupi baasil loodud üksus ning teiseks Leedu Uhlan pataljoni poolt juhitav rahvusvaheline lahingugrupp.

Õppuse aktiivne faas algab 9. novembril, kui jalaväekompanii alustab Leedu Uhlan pataljoni koosseisus ründe- ja kaitseoperatsioonide läbiviimist konventsionaalse sõja keskkonnas. 2. jalaväebrigaadi tulevased seersandid saavad õppuse käigus kogemuse ühendrelvaliigilises harjutuses tegutsemiseks ja taktikalisel tasemel liitlasriikide allüksustega koostöös.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Toomas Tõniste sõnul ei osale kaitseväe ajateenijad tavapäraselt rahvusvahelistel õppustel väljaspool Eestit. Kuid kuperjanovlastele on see tema sõnul taas kordne võimalus ja väljakutse näidata, et meie ajateenija on võrdväärne NATO liitlaste sõdurite ja allohvitseridega.

„Ma ei kahtle hetkegi, et nooremallohvitseride kursusel osalejad saavad õppusel edukalt hakkama, lõimides uusi relvasüsteeme ning tugevdavaid allüksuseid teistest riikidest,“ lisas kolonelleitnant Tõniste.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijatel on Leedus lisaks tavapärastele relvastusele ja varustusele kasutusel ka Eesti ettevõtte Milrem Roboticsi poolt toodetav mehitamata roomiksõiduk mudelinimega THeMIS (Tracked Hybrid Modular Infantry System), mille eesmärgiks on katsetada mehitamata roomiksõiduki integreerimist kergejalaväekompanii koosseisu.

Õppusel Iron Wolf 2018 osalevad lisaks Eesti ja Leedu üksustele ning Leedus paiknevale rahvusvahelisele NATO lahingugrupile veel liitlased USA-st ja Ühendkuningriigist, kokku 3500 sõdurit 12 erinevast riigist.

2. jalaväebrigaad on Lõuna-Eesti sõjalise kaitse eest vastutav kaitseväe struktuuriüksus. Üksuse rahuaegsesse koosseisu kuuluvad Kuperjanovi jalaväepataljon ja tagalapataljon, ülejäänud üksused formeeritakse sõjaolukorras regulaarselt täiendõpet saavate reservväelaste baasil.

„Tänan Eestit selle eest, et olete olnud osa meie pikaajalisest pühendumusest Kosovo parema tuleviku ülesehitamisel,“ ütles NATO juhitud Kosovo rahutagamismissiooni KFOR (Kosovo Force) ülem Itaalia kaitseväe kindralmajor Salvatore Cuoci.

Teisipäeval, 30. oktoobril toimunud rivistusel andis kindralmajor Cuoci Eesti lipu üle viimasena missioonil osalenud kaitseväelasele veebel Andres Boklanile ning tänas kokku ligi 780 missioonil osalenud eestlast tuues oma kõnes esile nende professionaalsuse ja sõdurioskused. Veebel Boklan kinkis missiooni ülemale meenetahvli, kuhu olid kantud kõik Eesti osalusega üksuste nimed.

„Kosovo missioon oli esimene Eesti kaitseväe osalus NATO missioonidel, mis toetas meie liitumispüüdlusi alliansiga. See näitas meie tõsiseltvõetavust ja valmisolekut ühistesse operatsioonidesse panustada. Ja mul on hea meel et võime selle missiooni enda jaoks edukalt lõppenuks lugeda,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. Ta lisas, et Eesti jätkab panustamist teistesse NATO ja ÜRO missioonidesse.

Eesti osales NATO juhitud KFORi missioonil 1999. aasta novembrist, mil alustas teenistust esimene 10-liikmeline üksus Estpatrol-1. Eesti üksused Estpatrol-1 kuni Estpatrol-14 teenisid Itaalia kontingendi koosseisus 2006. aasta detsembrini. Balti vaatlusüksused Baltsqn-7, Baltsqn-10 ja Baltsqn-13 teenisid Taani kontingendi koosseisus märtsist 2003 kuni augustini 2006. Kaitseliit osales missioonil vaatlusüksustega Estrif-1 kuni Estrif-6 veebruarist 2007 kuni veebruarini 2010. Viimastel aastatel on Eesti KFOR missiooni panustatud kahe kaitseväelasega – staabiohvitseri ja staabiallohvitseriga.

KFORi ülesanne on toetada turvalise elukeskkonna ja avaliku korra tagamist, rahumeelse ja mitmerahvuslise Kosovo stabiilset ning demokraatliku arengut ja Kosovo julgeolekujõudude suutlikust. Lisaks toetab ja koordineerib KFOR Kosovos viibivaid rahvusvahelise humanitaarabi ja tsiviilorganisatsioone.

Fotod:

„Endise põlevkivikarjääri maastik pakub meile ainulaadset võimalust õpetada tulevastele autojuhtidele võtteid, mida kasutada ekstreemsetes tingimustes liikumisel. Sest just autojuhid vastutavad selle eest, et üksus saaks õigeks ajaks õigesse kohta,“ ütles soomukijuhi kursuse instruktor kapten Oodo Neevits.

Harjutusel osalenud sõdurid said maastikusõitu harjutada erinevate veoautodega ning SISU XA-188 soomukitega nii valgel kui ka pimedal ajal.

„Me oleme harjutanud masinate juhtimist väeosa territooriumil ning maanteedel, kuid sellistes tingimustes saame masinaid testida esmakordselt,“ ütles tulevane soomukijuht reamees Roman Naumov ja lisas, et tema sõidukit eristab teistest juhi vaateväli, mis on ebatasasel maastikul sõites äärmiselt piiratud. „Kõrgema tõusu puhul näen mina vaid taevast, alla sõites – maad. Minu silmadeks on sihtur, kes ütleb, mida ma pean tegema ja siin on väga tähtis ladus koostöö, usaldus ning reeglite tundmine,“ ütles Naumov.

Autojuhikursus algas Viru jalaväepataljonis augusti lõpus ning kestab 11. novembrini.

Fotod:

Hommikul kell kümme rivistuvad staabi- ja sidepataljoni riviplatsil Filtri teel pataljoni kaitseväelased, kaitseväe orkester ning Tallinna 21. kooli õpilased. Pidulikul jalutuskäigul osalejad liiguvad Tallinna 21. kooli juurde, et asetada pärjad 1940. aastal peetud Raua tänava lahingu mälestuseks. Kooli juures peavad kõne staabi- ja sidepataljoni ülem ja kaplan ning esineb kooli laulukoor.