Uudised
-
Jõhvis meenutati kaitseväe linnaku ülevõtmist Nõukogude vägedelt
„See tamm sümboliseerib ühe kaitseväe põlvkonna vahetumist uue vastu. Need, kes alustasid veerand sajandit tagasi kaitseväe ülesehitamisega, hakkavad kaitseväest lahkuma ning nende asemele tulevad noored,“ ütles vanemveebel Ivo Jürgenson, kes oli 26 aastat tagasi üks linnaku üle võtnud kaitseväelastest.
Tamme istutamiseks valiti tänavune aasta, tähistamaks vanemveebel Jürgensoni reservi minekut ning Viru jalaväepataljoni ja Eesti Vabariigi 100. juubeliaastat.
Lisaks kogu oma teenistuse Viru jalaväepataljonis teeninud vanemveebel Jürgensonile osalesid tammepuu istutamisel tänane kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, kelle juhtimisel Jõhvi linnak 1992. aastal Nõukogude vägedelt üle võeti ja kolonel Ilmar Tamm ning leitnant Feliks Press.
„On natuke nukker, aga samas soe tunne on tulla tagasi vanasse teenistuskohta ning kohtuda vanade kaasvõitlejatega,“ ütles kindral Riho Terras.
Täna on Jõhvi linnak koduks Viru jalaväepataljonile, mille ülemaks on kolonelleitnant Arno Kruusmann ning 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompaniile, mida juhib major Hannes Meimre.
Video: https://www.youtube.com/watch?v=EaS07OYMyrQ
-
Kaitseväe juhataja kohtus 2. jalaväebrigaadi juhtkonnaga, et arutada ettevalmistusi suurõppuseks Siil 2022
Rääkides brigaadi tulevikuarengutest rõhutas kindral Terras valmistumist suurõppuseks Siil 2022, kus 2. jalaväebrigaadil on kandev roll. „Järgmise kolme aasta jooksul seisavad 2. jalaväebrigaadil ees äärmiselt olulised ülesanded, et Siil 2022 õppusel edukalt esineda. Seda silmas pidades on tegemist prioriteetse üksusega kogu kaitseväe arengule ja olen veendunud, et senise suurepärase töö valguses täidab brigaad püstitatud eesmärgid kindlalt,“ ütles kindral Terras.
Lisaks tutvus kaitseväe juhataja Luunja linnakus 2. jalaväebrigaadi reservüksuste varustuse, relvastuse ja tehnika hoiutingimuste ning hetkeseisuga.
2. jalaväebrigaad on Lõuna-Eestis paiknev kaitseväe struktuuriüksus. Üksuse rahuaegsesse koosseisu kuuluvad Kuperjanovi jalaväepataljon ja tagalapataljon, ülejäänud üksused formeeritakse sõjaolukorras regulaarselt täiendõpet saavate reservväelaste baasil.
Fotod:
-
1. jalaväebrigaad harjutab allüksuste koostööd planeerimisprotsessis
"Furious Juniper avab meie jaoks uue treeningtsükli ning annab hea stardipositsiooni viimastel kuudel brigaadiga liitunud teenistujatele. Samuti võimaldab harjutus juulis brigaadiga koosseisus teenistust alustanud Suurbritannia lahingugrupi integreerimist jätkata ning tutvustada neile meie maastiku ning infrastruktuuri eripärasid," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus.
Terve nädala kestval õppusel tutvutakse läbi kaardiharjutuste ning lahingutegevuse planeerimise 1. jalaväebrigaadi vastutusala keerulise maastikuga, kus tuleb arvestada erinevate piirangute ning ohtudega. Parema kogemuse saamiseks ning oma vastutusala elukeskkonnaga arvestamiseks on planeerimisprotsessi sel korral kaasatud ka päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet.
1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, mille koosseisu kuulub elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon ning ajateenijate ja reservväelaste baasil komplekteeritavad Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, staabi-ja sidekompanii, tankitõrjekompanii, luurekompanii. Lisaks on brigaadi koosseisus Ühendkuningriigi ja Taani kaitseväelastest koosnev lahingugrupp ning Kaitseliidu Põhja- ja Kirde maakaitseringkonna lahingugrupid.
-
Fotod: Malis teenivad kaitseväelased kohtusid Gao linnaosavanemaga
Linnaosavanem Mohamodou Ibrahim dit Arougayaga võttis Estpla-26 ja Prantsusmaa relvajõudude tsiviil-sõjalise koostöö meeskonna esindajad vastu oma maja elutoas. Kohtumise käigus tutvustas perekonnapea külalistele oma eesisade ajalugu ja traditsioone aga rääkis ka 2012. aastal Gao linna okupeerinud islamiäärmuslastest ning kohalikust vastupanuliikumisest.
„Selline koosistumine oli mulle esmakordne ja huvitav kogemus. Nüüd, kus meid on linnaosavanemaga näost-näkku tutvustatud, saame rühmaga ise kohale minna ja kohalikega kergemalt jutule,“ ütles Estpla-26 ülem nooremleitnant Janek Baiduža.
Lisaks songaidele, keda linnaosavanem esindab, elavad Gaos veel mitmed eri rahvad, näiteks bambarad, fulaanid, tuareegid ja araablased. Linnaosade eripärade tundmine ja sealsete elanike ning nende eeskõnelejatega isikliku kontakti sõlmimine lubab jalaväerühmal hõlpsamini koguda ja jagada informatsiooni, mis julgeolekuintsidentide lahendamisel on kriitilise tähtsusega.
Eesti osaleb Prantsusmaa juhitud mässutõrjeoperatsioonil Barkhane augusti algusest jalaväerühma ja toetuselemendiga. Kontingendi peamine ülesanne on koos prantslastega Gao sõjaväebaasi julgeoleku tagamine, mille tarbeks patrullitakse nii jalgsi kui masinatel Gao linnas ja selle lähiümbruses ning mehitatakse välibaasi pääslaid ja kontrollposte.
Kaitsevägi tegutseb Malis mai kuus Riigikogult saadud ühe aasta pikkuse mandaadi alusel. Lisaks eestlastele teenivad Prantsusmaa relvajõude kõrval ka Suurbritannia sõdurid, kes toetavad operatsiooni helikopteritega Chinook.
Fotod:
-
Suurtükiväepataljoni reservväelased tulid vabast tahtest kokku
„Õppepäeval rääkisime reservväelastele, mis toimub pataljonis ning kuidas nad saavad enda koduväeosa arendamisse panustada. Õnneks on see soov neil üsna tugev – seda tõestab nii kohale tulnute suur arv kui ka asjaolu, et reservõppepäeva idee on tulnud just reservväelastelt endilt,“ ütles õppepäeva korraldaja major Rauno Viitmann.
Õppepäev algas suurtükiväepataljoni ülema kolonelleitnant Arbo Probali videotervitusega Afganistanist. Seejärel tutvustati reservväelastele pataljoni lähiaja arenguid, peatades sealjuures nii järgmisel aastal toimuvatel reservõppekogunemistel kui ka hangitaval liikursuurtükil K9. Päev kulmineerus Tapa linnaku lasketiirus, kus reservväelased said värskendada laskeoskust, tutvuda tulejuhtimist toetava drooniga ning Tapal paikneva liitlaste lahingugrupi liikursuurtükiga.
Kolm aastat tagasi ajateenistuse lõpetanud seersant Karel Tops ütles, et tuleb taolistele õppepäevadele hea meelega. „Ajateenistus oli minu jaoks hea kogemus. Kui kutsutakse, tulen ma võimalusel alati kohale - et värskendada enda kogemusi ja teadmisi ning saada kamraadidega kokku,“ ütles seersant Tops.
Järgmine kord saavad suurtükiväepataljoni reservväelased Tapal kokku tuleva aasta esimeses pooles, mil toimub reservõppekogunemine.
Suurtükiväepataljon on brigaadi lahingutoetusüksus, mille ülesandeks on vastase kiire ja efektiivne mõjutamine kaudtulega. Pataljoni ülesandeks on ka suurtükiväe erialase väljaõppe korraldamine tegev- ja reservväelastele.
Fotod:
-
Reservohvitseride korraldatud laskevõistlusel võidutsesid kaitseväelased
Kaitseväe peastaabi meeskonda kuulusid major Lembit Mitt, kapten Ülar Laaneoja, kapten Silver Mäe ja leitnant Semjon Malinovski. Teisele kohale tuli Politsei- ja Piirivalveamet ning kolmandale Scoutspataljon.
Meeskondlikus taktikalises laskmises võidutses Scoustpataljoni meeskond koosseisus kapten Allar Eesmaa, leitnant Jaak-Joseph Rumvolt, nooremleitnant Siim Rammus ja nooremveebel Raido Kens.
Individuaalselt saavutas esikoha major Lembit Mitt kaitseväe peastaabist, teise koha kapten Allar Eesmaa Scoutspataljonist ning kolmanda koha reservleitnant Aavo Pekri Kaitseliidu Tallinna Malevast. Naiste arvestuses oli parim reamees Lilian Leetsi Kaitsejõudude spordiklubist.
Kokku osales võistlusel 29 neljaliikmelist võistkonda, lisaks Eesti reservohvitseridele kaitseväe, Kaitseliidu ja politsei võistkonnad, samuti Soome, Poola, Saksamaa, Läti ja Ukraina reservohvitserid ning Ühendkuningriigi Eestis teenivad kaitseväelased.
-
Narva-Jõesuu õppekeskuses ajateenistuse läbinud reservväelased osalesid kordusõppusel
Õppusel osales üle poolesaja aastatel 1994-1998 Narva-Jõesuu õppekeskuses ajateenistuse läbinud reservväelast. Õppusel tuletati meelde ning lihviti sõduri baasoskuseid – esmaabi andmist, laskeoskusi, pioneeriõpet ja tuletati meelde Narva-Jõesuu õppekeskuses omandatud erialaseid teadmisi.
Reservväealaste sõnul oli alguses raske ja ebamugav, aga lõpus harjus ära ja oleks tahmine pikemalt õppusel olla.
Ajateenistust oli võimalik läbida siseministeeriumi alluvuses olnud piirivalveametis aastatel 1991 kuni 2005. Seni pole endistele Narva- Jõesuu õppekeskuse reservväelastele erialast kordusõppust tehtud.
Narva-Jõesuu piirivalve õppekeskuses koolitati nii ajateenijaid kui ka piirivalveameti töötajaid. Tegemist oli siseministeeriumi haldusalas olnud kuid relvastatud ja sõjaväeliselt korraldatud asutusega. Õppekeskuse koosseisu kuulus: õppejaoskond, logistikajaoskond, õppekompanii ja sissikompanii. Õppekeskus likvideeriti 2005 aastal seoses piirivalve eraldamisega kaitseväe operatiiv- ja väljaõppestruktuurist.
-
Estpla-25 jätkab teenistust Liibanoni ja Iisrael vahelise kontrolljoonel
„See on teine ja ühtlasi viimane kord missiooni jooksul, kui Eesti üksus mehitab kontrolljoonel asuva baasi, kuu aja pärast naaseb üksus põhibaasi, kuhu jäädakse juba missiooni lõpuni,“ ütles Eesti kontingendi teabeohvitser kapten Kristjan Kostabi.
Eesti jalaväerühma Estpla-25 ülesanneteks on päevased ja öised patrullid jalastunult ning masinatel, sealhulgas Liibanoni ja Iisraeli eraldaval kontrolljoonel patrullimine, kontrollpostide mehitamised ja muud rahuvalvealased tegevused, mille käigus tehakse koostööd ka Liibanoni relvajõududega.
Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. ÜRO rahuvalveüksuste ülesanne Liibanonis on hoida ära osapoolte vaheline olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.
Eesti jalaväerühm Estpla-25 on osa Iiri-Soome pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ligi 40 Eesti kaitseväelast.
-
Õhuturbe lennukid harjutavad Eesti õhuruumis
Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
NATO Balti riikide õhuturbemissiooni teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus Portugali õhuväelt võttis kohustused üle Belgia lennusalk nelja F-16 hävituslennukiga.
-
Kaitseväe juhataja avas Võrus rahvusvahelise reservohvitseride laskevõistluse„Reservohvitseride kogu on kaitseväele oluline koostööpartner ja üksuse juhtide kasvulava, mille tähtsus aina keerulisemaks muutuvas julgeolekuolukorras kasvab," ütles kindral Terras rõhutades, et lisaks sõja-aja ülesanneteks valmistumisele on reservohvitseridel oluline roll relvavendluse ja ühiste aadete kandjana reservohvitseridega kogu maailmas. „EROK on aidanud Eesti ühiskonnal süvendada usku oma kaitseväkke ja vajadusse end kaitsta ning tutvustada reservteenistust rahvusvahelises kogukonnas," ütles kaitseväe juhataja.
Võistlusel osaleb 29 neljaliikmelist võistkonda, lisaks Eesti reservohvitseridele kaitseväe, Kaitseliidu ja politsei võistkonnad, samuti Soome, Poola, Saksamaa, Läti ja Ukraina reservohvitserid ning Ühendkuningriigi Eestis teenivad kaitseväelased. Laskurid võistlevad individuaalselt automaadi AR laskmises põlvelt, lamades ja püsti, lasevad karabiini M-14 ning püstolit Heckler ja Koch. Võistkonnad võtavad mõõtu automaadi AR taktikalises laskmises ning püstoli ja püstolkuulipilduja MP-5 kombineeritud taktikalises laskmises.
„Seekordsel võistlusel on varasemast laiem rahvusvaheline kandepind, mis on heaks ettevalmistuseks järgmisel suvel Eestis korraldatavale mahukale sõjalis-sportlikule võistlusele ning rahvusvahelistele reservohvitseride töökohtumistele.," ütles Eesti reservohvitseride kogu esimees major Andre Lilleleht, kelle sõnul on kõik võistlusel osalevad riigid olnud edukad hiljutistel rahvusvahelistel laskevõistlustel pakkudes Eesti võistkondadele arvestatavat konkurentsi. „Võistluse tase on iga aastaga tõusnud. Nii võistkondlikud kui ka individuaalsed alad nõuavad osalejatelt lisaks tehnilisele meisterlikkusele tugevat tiimitööd, reaktsioonikiirust ja keskendumisvõimet, samuti osavust erinevate relvade käsitlemisel" ütles Lilleleht.
Fotod avamisest: