Uudised

"Valisime õppurid keelekursusele väeosast kellega meil on juba tihe kaitsealane koostöö ja kandidaatide seast need, kes vajavad inglise keelt tulevase erialaõppe tarbeks," ütles  KVÜÕA strateegia ja sõjaajaloo õppetooli ülem kolonel Risto Lumi. "Tulevikus soovime näha, et inglise keele oskajate hulk Ukraina sõjaväelaste seas on niivõrd kasvanud, et saame neile korraldada ka siin Eestis erialaseid kursusi," lisas kolonel Lumi.

Pärast Eestis vastava keeletaseme saamist jätkavad Ukraina sõjaväelased oma õpinguid erinevatel NATO kursustel. Tegemist on eelmise aasta pilootprojekti jätkuga, kui KVÜÕAs õppis inglise keelt kaks Ukraina sõjaväelast. Ukraina on võtnud suuna liitumiseks Euroopa Liidu ja NATOga ja see eeldab muuhulgas inglise keele oskajate hulga suurendamist Ukraina relvajõududes.

Ukraina sõjaväelaste keeleõpe KVÜÕAs on Eesti ja Ukraina kahepoolne kaitsealane koostööprojekt, mille algatas ja rahastab Eesti kaitseministeerium. Läbirääkimisi Ukraina kindralstaabiga pidas kolonel Risto Lumi, kes oli tollal kaitseatašee Ukrainas.

KVÜÕA täiendusõppe keskus korraldab kaitseväele erinevaid täienduskursusi. Täiendusõppe keskuse keelekeskuse ülesandeks on anda õppurile teadmised ja oskused enda korrektseks väljendamiseks nii suulises kui ka kirjalikus vormis.

„Heisates Invictus Games lipu kaitseväe väeosades ning kaasates lippu oma üksuste tegevustesse väljendate oma toetust nii meie kui liitlaste vigastatud veteranidele, mis innustab neid rasketest hetkedest üle saama,“ ütles rivistusel Eesti võistkonna esindaja veebel Rasmus Penno. „Loodan, et hoiate meie tegemistel Võitmatute mängude ajal silma peal ja meie omalt poolt tahame teile pakkuda huvitavaid võistlusi ja häid emotsioone,“ lisas veebel Penno.

Järgnevate nädalate jooksul liigub Võitmatute mängude lipp üle Eesti erinevatesse kaitseväe väeosadesse, kus see võistlejatele toetuse avaldamiseks heisatakse. Osana mängude korraldajate poolt väljakuulutatud „Fly the Flag“ aktsioonist liigub lipp koos kaitseväe üksustega ka maastikul ning on esindatud üksuste igapäevase tegevuse juures.

Invictus Games ehk Võitmatute mängud on Suurbritannia prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused sõjalistel operatsioonidel viga saanud sõduritele. Mängude nimi tähendab ladina keeles võitmatut. Mängud on toimunud 2014. aastast alates kolmel korral, sel aastal toimuvad mängud 20-27. oktoobrini Austraalias Sydneys. Eestit esindab Austraalias 15-liikmeline kaitseväe vigastatud veteranide võistkond.

Fotod:

Põhja-Tallinnas paiknevas Miinisadamas algas täna mereväe õppekogunemine Mere-siil 2018, kus värskendatakse reservväelaste teadmisi ning harjutatakse juhtstruktuuri toimimist.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

NATO Balti riikide õhuturbemissiooni teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus Portugali õhuväelt võttis kohustused üle Belgia lennusalk nelja F-16 hävituslennukiga.

„Eesti on NATO-le väärt partner juba enam kui aastakümne. Meie üksuse kohalolek Balti regioonis ja visiit Tallinna on üks kinnitustest, et liitlaseid toetatakse solidaarselt ja mitmekülgselt. Samuti on Balti riikides NATO liitlaste suurendatud kohaloleku lahingugrupp ning käimas ka Balti õhuturbe missioon,“ ütles NATO 1. alalise mereväegrupi ülem kommodoor Carsten Fjord-Larsen Taani mereväest.

Sadamavisiidi ajal kohtuvad üksuste ülemad ja aluste komandörid kohaliku omavalitsuse esindajate, riigiametnike ja Eesti kaitseväelastega. Samaaegselt saavad laevade meeskonnad aega mõnepäevaseks puhkuseks ja kohalike vaatamisväärsustega tutvumiseks.

Liitlaste sõjalaevad paiknevad 14-17. septembril nii Miinisadamas, Vanasadamas kui ka Muuga sadamas.

Liitlasriikide panusena roteeruva NATO üksuse koosseisu kuuluvad hetkel kolm sõjalaeva Taanist, Norrast ja Portugalist. Lipulaevaks on määratud Taani toetuslaev HDMS Esbern Snare, mis kuulub Absalon-klassi. Pardanumbrit L17 kandev juhtlaev on 137 meetrit pikk. Aluse püsimeeskonda kuulub ligi 100 mereväelast, toetusrolle täites on kohti kuni 300-le teenistujale.

NATO 1. alaline mereväegrupp on üks neljast NATO alalisest merelise kiirreageerimisjõudude hulka kuuluvast üksusest, mis allub NATO merelisele väejuhatusele. Grupid osalevad erinevatel liitlas- ja partnerriikide poolt korraldatavatel õppustel, harjutustel ja operatsioonidel.

Läti ja Leedu ühise miinitõrjeeskaadri Baltroni peamiseks ülesandeks on valmistada mereväe laevade meeskondi ette osalemaks NATO miinitõrjeüksuste tegevuses.

Eesti merevägi on NATO mereliste üksuste töösse panustanud üle kümne aasta. Samuti kirreageerijate hulka kuuluvat NATO 1. alalist miinitõrjegruppi kui ka selle juhtstaapi on juhtinud Eesti mereväeohvitserid, lisaks panustatakse periooditi üksuse töösse miinijahtijate ning staabi- ja toetuslaevaga.

„Alus edasisteks õpinguteks on loodud, seda nii sõjaväepolitsei kui ka mereväe liini pidi. Oleme tegevväelastena kindlad, et meie ees seisjad on nüüdsest suutelised oma varustuse ja relvastusega iseseisvalt hakkama saada,“ ütles sõjaväepolitsei Vahipataljoni ülem major Romet Kaevu.

Ligi 160 vande andnud ajateenijat on senise teenistuse jooksul omandanud teadmised sõduri põhioskustest. Vahipataljoni ülesannete eripäradest tulenevalt on sõdurid osaliselt läbinud ka aukompanii erialakursused ning täitnud presidendi auvahtkonna ülesandeid Kadriorus.

Pärast truudusetõotust suunduvad ajateenijad erialakursustele autojuhi, nooremallohvitseri või relvastuse erialadele. Vahipataljonis baaskursuse läbinud mereväe suuna ajateenijad jätkavad teenistust mereväe sõjalaevadel, kus omandatakse teadmised sidepidamise, miinitõrje-relvastuse, kokk-parameediku või motorist-elektriku erialadel.

Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab pataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Alates 2015. aastast paikneb sõjaväepolitsei Vahipataljon koos mereväe üksustega Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus.

Fotod:

Täna hommikul Eametsa kogunenud reservväelasi ootavad nädalavahetusel ees formeerimiskeskuste rajamiseks vajalikud harjutused. Formeerimiskeskused on toetuse väejuhatuse mobiilsed allüksused, mille põhiülesanne on täiendusreservi moodustamine ja ettevalmistamine kaitseväele.

Formeerimiskeskuste allüksuste juhtivkoosseis harjutab tegevuste planeerimist ning reakoosseis harjutab tegevusi maastikul. Lisaks Kikepera harjutusväljal läbiviidavatele laskeharjutustele toimuvad Pärnus vana piimakombinaadi territooriumil lahinguharjutused imiteeriva paukmoonaga nii laupäeval kui pühapäeva hommikul.

Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alates logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Samuti õpetatakse väejuhatuse logistikapataljonis ja logistikakoolis välja sõjaväelogistikuid ning tervisekeskuses sõjaväemeedikuid.

„Kriisiolukordade korral on koostöö erinevate osapoolte vahel möödapääsmatu ja vajalik. Iga õppus, kus sellist koostööd harjutatakse, tagab meie parema valmisoleku juhul, kui peaks tekkima reaalne vajadus kriisiolukorras tegutseda,“ ütles Ida prefektuuri piiri- ja migratsioonitalituse juht Andreas Kliimant.

Furious Juniper on 1. jalaväebrigaadi uut väljaõppetsüklit alustav kaardiõppus. Päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti esindajad olid seekordsele planeerimisõppusele kaasatud esmakordselt, et varasemast paremini kaardistada puutepunktid, mis kriisiolukorras või konfliktisituatsioonis ühises vastutusalas ette võivad tulla.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, mille koosseisu kuulub elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon ning ajateenijate ja reservväelaste baasil komplekteeritavad Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, staabi-ja sidekompanii, tankitõrjekompanii, luurekompanii. Lisaks on brigaadi koosseisus Ühendkuningriigi ja Taani kaitseväelastest koosnev lahingugrupp ning Kaitseliidu Põhja- ja Kirde maakaitseringkonna lahingugrupid.

Augusti alguses alanud konventsionaalse lõhkekeha demineerimise kursusel õpetati osalejaid kahjutuks tegema tööstuslikult toodetud lõhkekehasid, mis vastavad kindlatele standarditele. Kursuse lõpetajad saavad õiguse Eestis iseseisvalt lõhkekehade demineerimiseks.

Kursus algas kolmenädalase teoreetilise etapiga, kus tutvuti teadaolevate lõhkekehade eripäradega, nende kahjutukstegemisel ettetulevate erisustega ning erinevate andmebaasidega. Kursuse praktilises osas õpiti esmalt tundma demineerijale vajalikku erivarustust, mille hulka kuuluvad muuhulgas pommülikonnad, ultraheliseadmed, reaktiivvõtmed ja veekahurid. Praktilise osa peamiseks etapiks kursusel on tundma õppida lõhkekehade kahjutuks tegemise erinevaid viise.

Konventsionaalse lõhkekeha demineerimiskursusega paralleelselt jõudis samas laagris lõpule ka rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Afganistani suunduva demineerimismeeskonna kontrollharjutus, mis keskendus isevalmistatud lõhkeseadmete demineerimise eripäradele. Järgmine meeskond sõidab eelmist rotatsiooni välja vahetama oktoobri lõpus.

Demineerimiskeskuse põhiülesandeks on lõhkekehade kahjutukstegemine nii Eestis kui välismaal. Peamine tegevus hõlmab kaitseväe treeningaladel leitud ja avastatud lõhkekehade demineerimist ning osalemist välisoperatsioonidel. Lisaks teeb demineerimiskeskus koostööd päästeametiga, et elanike poolt leitud lõhkekehasid tuvastada ja kahjutuks teha.

Fotod:  

Video: https://www.youtube.com/watch?v=cttHIOyP03c 

„Tulemus pole paha arvestades, et olen rattasõiduga kõigest 5 kuud aktiivselt tegelenud. Aga arenguruumi on veel palju ja enda arendamise nimel töö pidevalt käib,“ ütles vanemseersant Lepik.

Vanemseersant Lepik võistles Rootsis 15 km eraldistardi- ning 42,3 km pikkuses ühisstardiga sõidus. Võistlustel olid esindatud Rootsi, Taani, Soome, Eesti, Tai, Korea, India, Venezuela ja  Liibanoni ratturid.

Lisaks vanemseersant Lepikule esindas Rootsis Eestit ka Rio paralümpiakogemusega Mari-Liis Juul, kes saavutas oma võistlusklassis samuti kaks esikohta.

Veidi rohkem, kui kuu aja pärast asub vanemseersant Lepik võistlustulle juba Austraalias toimuvatel Võitmatute mängudel. Eestit esindab Austraalias kokku 15 liikmeline kaitseväe veteranide võistkond.