Uudised

„Igapäevaselt üksuste tagalates oma võitlejate ja tehnika lahingvalmiduse ülalhoidmise eest vastutavad kaitseväelased on kaua oodanud võimalust oma erialal teistega võistelda. Tegime sellise võistlusega algust ning võime juba esimeste muljete põhjal öelda, et sellest kasvab välja traditsioon, mis hakkab ühendama kõigi väeüksuste tagalaid,“ ütles logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla.

Võistluse võitjaks tuli toetuse väejuhatuse logistikakooli lahingpaar koosseisus vanemveebel Jaano Soome ja veebel Alari Viigipuu, teise koha saavutasid vanemveebel Heiki Hermet ja veebel Allan Saukas küberväejuhatusest ning kolmanda koha võtsid veebel Marto Miitel ja veebel Marek Eensalu 2. jalaväebrigaadist.

Lisaks medalitele sai võitjate lahingpaar enda valdusesse ka temaatilise rändkarika, milleks on kaitseväge kaua ja hästi teeninud veoki Magirus rool.

Tagalaalase kutsemeisterlikkuse võistlusel osalesid erinevatele kaitseväe üksustele tagalatoetust osutavad spetsialistid, kes lahingpaaride kaupa püstitatud ülesandeid lahendasid. Võistlusalade hulka kuulusid tehnilisi teadmisi ja kogemust nõudvad manöövrid tõste- ja veotehnikaga ning eeskirjade tundmist ja ametialast pädevust hindavad ülesanded. Ülesande lahendamisel ei olnud määravaks mitte ainult soorituse aeg, aga ka tehniline täpsus ja ohutustehnika nõuete täitmine.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine.

Fotod:

Kaitseväe toetusteenuste keskuse kehakultuuri spetsialisti Kaia Kollo sõnul on vigastatud veteranide huvi treeninglaagrite ja Võitmatute mängudel osalemise vastu pidevalt kasvanud. „Võrreldes eelmise aasta mängudega on meil võistkonda lisandunud viis uut inimest. Samas on tore, et mängudele sõit iseenesest ei olegi alati eesmärk. Treeninglaagris näevad inimesed, et ka niisama koos sporti teha on meeldiv tegevus,“ ütles Kollo.

Teisipäeval alanud ja täna lõppenud treeninglaagris keskenduti põhiliselt individuaalalade- ja vastupidavustreeningutele. Veteranidele olid treeningute juhendamise juures abiks Mehis Viru ja Eha Rünne, samuti jagas oma kogemusi ja meenutusi kahekordne olümpiahõbe Jüri Jaanson. Neljapäeval külastasid treeninglaagrit Saaremaa Võrkpalliklubi võrkpallurid, kellega veteranid võtsid mõõtu istevõrkpallis.

Treeninglaagrit külastanud kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Martin Herem ütles, et loodab mängudele sõitvatelt veteranidelt eelkõige eneserahulolu saavutamist. „Mängudel saavutatud koht ei ole nii tähtis kui see, et inimene tegeleb füüsilise tegevusega. Aga muidugi teeb igal spordialal ka võistlusmoment ainult head. Enda võrdlemine oma eilse päevaga ja tänaste konkurentidega – see on spordis ainult innustav,“ ütles kindralmajor Herem.

Invictus mängud on Suurbritannia prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused sõjalistel operatsioonidel viga saanud sõduritele. Mängude nimi tähendab ladina keeles võitmatut. Mängud on toimunud 2014. aastast alates kolmel korral, sel aastal toimuvad mängud 20-27. oktoobrini Austraalias Sydneys.

Fotod:

„Põhjalikud kokkuvõtted ja tagasiside uue kursuse ülesehituse kohta koostame lähinädalate jooksul, kuid esialgse tagasiside põhjal saame väita, et väga suuri muudatusi ideaaltingimustes kursuse läbiviimiseks teha pole vaja,“ ütles õhutõrjepataljoni ülem major Tanel Lelov.

Uue programmi järgi kestab üksikvõitleja põhioskuste omandamine seitse nädalat, mille vältel õpivad sõdurid tundma teenistusrelva, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest. Kursuse lõpus sooritavad sõdurid sarnaselt varasemaga sõdurieksamid ning läbivad kursust lõpetava rännaku

1. jalaväebrigaadis andis täna Tapal, Paldiskis ja Jõhvis sõdurivande ligi 800 ning 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi pataljonis ligi 350 ajateenijat.

Sõdurite edasine teenistus jätkub kas autojuhikursusel või nooremallohvitseri baaskursusel. Nooremallohvitseride kursuse sõduritest saavad hiljem allüksuste ülemad, kes juba jaanuarist asuvad peamiselt oktoobrikutsega saabunud ajateenijaid juhtima.

Fotod: ;

„Vaprate sideväelaste relvastatud vastuhakk okupantidele on oluline kivi Eesti Vabariigi õigusjärgsuse alusmüüris. Reamees Meemanni ja tema kaasvõitlejate kangelastegu peame tänaseni au sees ning ei unusta seda kunagi. Puhaku ta rahus,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.

Eduard Meemann sündis 13. mail 1919 Valgamaal Kaagjärve vallas Sooalevi talus. Ta alustas ajateenistust 1939. aasta 1. aprillil sidepataljoni 3. sidekompaniis. Noortekursuse ulatuses katsed sooritanuna ja sõjamehe truuduse tõotuse andnuna ülendati ta 30. juunil 1939 reameheks. 21. juunil 1940. aastal osales ta Tallinnas Raua tänava 21. Algkooli kaitsmises ehk sidepataljoni lahingus.

Järgnenud Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal määrati reamees Meemann teenima punaarmeesse sideväelasena, 1941. aasta kevadel arvati ta reservi. Saksa okupatsiooni ajal töötas ta Valga haiglas sanitarina, järgnenud Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal Valga Teedevalitsuses autoremondilukksepana. Hiljem läks ta tööle Valga õmblusvabrikusse, kus töötas seadmelukksepana ja laohoidjana.

Reamees Meemanni on autasustatud 2017. aastal Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga ning 2015. aastal staabi- ja sidepataljoni rinnamärgiga. Eduard Meemann sängitati mulda Valga Toogipalu kalmistul.

Sidepataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti kaitseväe väeosa peetud lahing Teises maailmasõjas.

1940. aastal paiknes sidepataljon pärast kasarmute sundloovutamist Punaarmeele Raua tänava koolimajas. Juunipöörde ajal nõudsid punaväelased hoone loovutamist, kuid sidepataljoni sõdurid keeldusid relvi ära andmast. Kui koolimajale suunati punaarmee raskekuulipilduja, andsid sõdurid ära küll käes olnud relvad, kuid leidsid koolimaja õuest mobilisatsioonirelvad ning jätkasid vastupanu. Lahingus langesid allohvitser Aleksei Männikus ning reamees Johannes Mandre.

„Kõik teoreetilised tabamiskohad on maastikul hoolikalt läbi vaadatud. Oleme kahe nädala jooksul otsingutel kasutanud kolme kopterit, viite patrulli ja 50-mehelise üksuse ahelikke maastikul, sealhulgas kaasanud kaitseväe ning päästeameti demineerijad ja õhuväe minidroone,“ ütles õhuväe ülem kolonel Riivo Valge. „Vaatamata süsteemsele tegutsemisele ei ole raketi asukohta tuvastatud ning kõik mõistuspärased variandid on praeguseks ammendunud,“ lisas ta.

Kolonel Valge sõnul on raketi lennutrajektoori, õhuväele laekunud andmete ja saadud vihjete analüüsi põhjal liigutud kõige tõenäolisematest otsingupaikadest vähem tõenäolisematesse. Praeguseks on jõutud järelduseni, et edasised otsingud ei ole enam otstarbekad, kuna raketi leidmise tõenäosus on väike, kuid uue info laekumisel ollakse valmis otsingutega jätkama.

Kolonel Valge sõnul on jätkuvalt lahtine raketiga toimunu pärast selle väljalaskmist – rakett võis plahvatada õhus või kokkupuutel maaga, ta võis tungida maapinda ja lõhkeda seal. Samuti ei saa välistada võimalust, et rakett jõudis maapinnale selles sisalduvat lõhkeainet detoneerimata.

„On äärmiselt oluline, et lõhkekeha või selle osaga sarnaneva eseme leidev inimene annaks sellest koheselt teada hädaabinumbrile 112, tähistaks leiukoha ning lahkuks ohtlikust piirkonnast,“ ütles päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Meelis Mesi.

Tema sõnul tehti eelmisel aastal kahjutuks 4071 peamiselt vana lahingmoona kujul leitud lõhkekeha, mis avastati kas plaaniliste demineerimistööde käigus või inimeste poolt laekunud vihjete peale. Leitud lõhkekehad hävitatakse koha peal või viiakse hävitamiseks kohandatud kohtadesse.

„Lõhkekehadega tegelemine tuleb jätta päästeameti demineerijatele, kellel on olemas kaasaegne isikukaitsevarustus ning vajalik tehnika lõhkekehade kahjutuks tegemiseks,“ lisas Mesi.

7. augusti pärastlõunal lasi Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi kohal õhuharjutusalal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas. Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel kell 15:44. Juhtumi asjaolusid selgitab uurimine.

Hispaania hävitajaga toimunud intsidenti uurivad Eesti õhuväe lennuohutusspetsialist ning Hispaania kaitsevägi. Lisaks on kaitseminister loonud kaitseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ühise töörühma, mis peab hindama sõjalennuharjutuste ajal tsiviillennuohutuse tagamist. Kaitsevägi teeb juhtumi uurimiseks koostööd kõikide ametkondade ja osapooltega.

Eile alale saabunud 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased kontrollisid ligikaudu 600-ruutmeetri suuruse ala metallidetektoritega ning seejärel ligikaudu 200 hektari suuruse ala visuaalse vaatluse teel.

„Kuna pinnasekihis oli palju valesignaale, siis koorisime ekskavaatori abil ligikaudu poolemeetrise pealispinna kuni savikihini ja jätkasime otsinguid süvadetektoritega,“ ütles otsingutöid juhtinud kaitseväe demineerimiskeskuse ülem kapten Karmo Saar, kelle sõnul ei leitud ka kuni kuue meetri sügavusele näitava detektori abil raketile viitavaid signaale.

„Tegemist on tugeva savipinnasega. Arvestades raketi alumiiniumkonstruktsiooni, ei saanuks ta meie hinnangult seal kuuest meetrist sügavamale tungida,“ ütles kapten Saar.

Pärast ala kontrolli taastati ala endine seis parimal võimalikul kujul ning jätkati ligi poolekilomeetrise diameetriga ala visuaalset kontrolli, mis ei andnud samuti tulemusi.

„Otsisime ahelikus põhjalikult nii maapinnalt kui ümbritsevatelt puudelt raketi detaile või indikatsioone nagu murdunud oksi või muid tunnuseid, mis viidanuks raketi maandumisele. Kõige selle järeldusena võime öelda, et meie hinnangul kontrollitud alale raketti maandunud ei ole,“ ütles kapten Saar.

Õhuväe ülema kolonel Riivo Valge sõnul jätkatakse otsinguid õhuväe lennuvahenditega. Tema sõnul on võimalik, et rakett on soisel alal maapinda tunginud ja seda ei leitagi, kuid praegu on otsustatud visuaalsete otsingutega jätkata.

„Lootsime, et leiame raketi seniselt otsingualalt, sest kõik välised tunnused viitasid sellele, kuid need tundemärgid ei viinud meid leiuni,“ ütles kolonel Valge.

Kaitsevägi on jätkuvalt tänulik vihjete eest, mis võiksid viia raketi leidmiseni. Kaitsevägi palub raketitaolise eseme leidmisel sellest kohe eemalduda ning teatada hädaabinumbril 112.

7. augusti pärastlõunal lasi Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi kohal õhuharjutusalal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas. Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel kell 15:44. Juhtumi asjaolusid selgitab uurimine.

Eksperdid jätkavad otsinguid, millesse kaasatakse ka eri- ja rasketehnika. Otsingul osalevad 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased, õhuvägi, päästeamet, kaitsepolitseiamet ja Hispaania õhuväelased. Kaitsevägi edastab infot otsingute käigust ja tulemustest avalikkusele ning intsidendi põhjuste uurijatele jooksvalt.

Kuna siiani ei ole lõplikult kindel, et Endla looduskaitseala põlengupaik on raketi maandumiskoht, siis palub kaitsevägi raketitaolise eseme leidmisel sellest kohe eemalduda ning teatada hädaabinumbril 112.

7. augusti pärastlõunal lasi Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi kohal õhuharjutusalal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas. Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel kell 15:44. Kaitsevägi kontrollib hetkel versiooni, mille kohaselt võis rakett maanduda Endla looduskaitsealasse.


Ülevaade senisest sündmuste käigust

1) Mis toimub praegu otsingualal?
Päästeametil õnnestus täna raketi arvatavas kukkumispaigas tulekolded kustutada. Kaitseväe eksperdid tegutsevad alas. Seni raketi osi leitud ei ole. Eksperdid jätkavad otsinguid, millesse kaasatakse ka eri- ja rasketehnika. Otsingul osalevad 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased, õhuvägi, päästeamet, kaitsepolitseiamet ja Hispaania õhuväelased. Kaitsevägi edastab infot otsingute käigust ja tulemustest avalikkusele ning intsidendi põhjuste uurijatele jooksvalt. Kuna siiani ei ole lõplikult kindel, et Endla looduskaitseala põlengupaik on raketi maandumiskoht, siis palub kaitsevägi raketitaolise eseme leidmisel sellest kohe eemalduda ning teatada hädaabinumbril 112.

2) Mis täpselt juhtus ja kus?
Teisipäeval, 7. augusti pärastlõunal lasi Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi kohal õhuharjutusalal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas. Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel kell 15:44. Rakett võis enesehävitusrežiimis plahvatada, kuid võis ka tervelt maapinnale jõuda.

3) Mida hävitaja seal tegi?
Hispaania hävitaja osales Pangodi kohal õhuharjutusalal eelnevalt planeeritud rutiinsel harjutusel. Igapäevaselt paikneb Hispaania hävitaja Eurofighter Typhoon Leedus Šiauliais, kuuludes seal paikneva NATO õhuturbeüksuse koosseisu. Tegemist ei olnud õppusega vaid rutiinse treeninguga NATO õhukaitse sihitajate vilumuste hoidmiseks. Harjutati simuleeritud sihtmärgi tuvastamist. Treeningul osales kokku neli hävituslennukit – kaks Hispaania Eurofighterit Šiauliaist ja kaks Prantsusmaa Mirage 2000 Ämarist.

4) Miks hävitajad treeningud läbi viivad?
Treeningud on vajalikud õhukaitse sihitajate ja pilootide oskuste hoidmiseks. Need on igapäevased ja rutiinsed treeningud. Praegu on Eesti kohal õhutreeningud kaitseministri otsusel peatatud.

5) Mis oli raketi väljatulistamise põhjuseks?
Rakett tulistati välja eksikombel, täpsema põhjuse miks ja kuidas see juhtus, selgitab välja uurimine.

6) Millise raketiga on tegu?
Tegu on AMRAAM tüüpi raketiga, mille laskeulatus on 50-100 kilomeetrit. Rakett on 3,7 meetrit pikk ja 18 cm läbimõõduga ning kannab lõhkepead milles on lõhkeainet kuni 10 kg. Täpset modifikatsiooni kahjuks avaldada ei saa, kuna see info kajastab õhuturbemissioonil osaleva üksuse sõjalist võimekust.

7) Kus on rakett praegu?
Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel. Inimeste vihjete ja kogutud andmete põhjal on õhuvägi kindlaks teinud raketi võimaliku lennukoridori ning võimaliku maandumispaiga Endla looduskaitsealal. Raketi võimalikul maandumisalal tegeleti kuni 10. augustini maastikupõlengu kustutamisega.

8) Mis oli põlengu põhjus?
Põlengu tekkimise põhjus ei ole hetkel teada.

9) Miks otsingud nii kaua aega võtavad?
Enne raketiotsingutega alustamist põlengu piirkonnast tuli pinna- ja süvakustutustööd ära teha ning kontrollida ettenähtud aja järel, et maapinna seisund võimaldab otsingute alustamist. Tuleb järgida kõiki rabapõlengute ning lõhkeainetega seotud ohutusnõudeid.

10) Miks ei ole raketi asukoht täpselt teada? Kas radaritega raketti ei näe?
Rakett lendab kuni neljakordse helikiirusega ja on näiteks lennukiga võrreldes mõõtmetelt väike objekt. Õhuseireradarile jätab rakett küll jälje, kuid puhtalt nende andmete põhjal ei ole võimalik üheselt konkreetset lennuteed ja maandumispaika välja selgitada. Rakettide liikumise tuvastamiseks kasutatakse õhutõrjeradareid, mida Eestil ei ole, sest Eestil pole ka vastava tööulatusega õhutõrjesüsteemi.

11) Kas rakett on ohtlik? Kuidas käituda selle leidmisel?
Raketis on kuni 10 kg lõhkeainet, mis on plahvatusohtlik. Kaitsevägi palub inimestel, kes märkavad maas midagi, mis meenutab raketti, selle juurest eemale liikuda ning teatada sellest kohe hädaabinumbril 112.

12) Kas rakett võis kujutada ohtu teistele õhusõidukitele või inimestele?
Hetkel ei ole alust arvata, et oleks olnud otsest ohtu tsiviillendudele. Nii nagu 8. augustil kinnitas avalikult Lennuliiklusteenindus, asub hävitajate harjutusala reisilennukitest oluliselt madalamal (ca 6 km kõrgusel). Selliste õhuharjutuste toimimise alades piiratakse tsiviillennuliiklust õhuharjutustele kehtivad ranged turvanõuded. Selline juhtum on harukordne. Tõenäosus, et rakett oleks võinud kedagi maapinnal tabada, oli samuti väga väike, kuid kindlasti oli tegu ohtliku olukorraga.

13) Mida olukorra lahendamiseks tehakse?
Õhuvägi alustas intsidendi kohta kinnituse saades koheselt raketi otsinguoperatsiooni. Kaitsevägi kontrollib kõiki saabunud vihjeid, infot vahetatakse ka politsei ja päästeametiga. Tänaseks on õhuvägi inimeste vihjete ja kogutud andmete põhjal kindlaks teinud raketi võimaliku lennukoridori ning võimaliku maandumispaiga Endla looduskaitsealal ning seal tegeletakse raketi või selle jäänuste otsinguga.

14) Miks oli lennukil harjutuse ajal kaasas reaalne laskemoon.
Juhtumis osalenud lennuk tagab igapäevaselt Balti riikide õhuturvet. Õhuturvet tagavad lennukid on oma ülesannete täitmiseks relvastatud, kuna peavad vajadusel olema valmis ennast kaitsma ning õhuruumi suveräänsust tagama.

15) Kas otsingute osas tehakse koostööd ka teiste riikidega?
Otsingutegevuses osalevad Hispaania õhuväelased. Võimalikke vihjeid kontrollib kaitsevägi, pidevalt vahetatakse infot Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeametiga ning Häirekeskusega. Kaitsevägi tihedalt koostööd nii Hispaania kuningriigi kui kõigi teiste osapooltega intsidendi uurimise osas.

16) Kas vahejuhtum mõjutab kuidagi Balti riikide õhuturbemissiooni?
Ei. Balti riikide õhuturbemissioon jätkub, mingisuguseid katkestusi selle töös ei ole. Õhuturbemissiooni käigus on tänavu Eestis tehtud ligi sada tuvastuslendu. Harjutused on igapäevased. Eesti õhupiiri rikkumisi on 2018. aastal olnud kuus.

17) Kas otsinguala võib külastada?
Laekunud vihjete põhjal on kaitsevägi kitsendanud otsimispiirkonda, hetkel on õhuvägi keskendunud võimalikule raketi maandumispaigale Endla looduskaitsealal. Seal on kehtestatud kaitseväe julgeolekuala, uudishimulikke alale ei lubata. Samuti on ala kohal keelatud droonide lennutamine.

18) Kes ja kuidas juhtumit uurivad?
Intsidenti uurivad Eesti õhuväe lennuohutusspetsialist ning Hispaania kaitsevägi. Lisaks on kaitseminister loonud Kaitseministeeriumi ja Majandus- ning kommunikatsiooniministeeriumi ühise töörühma, mis peab hindama sõjalennuharjutuste ajal tsiviillennuohutuse tagamist. Kaitsevägi teeb juhtumi uurimiseks koostööd kõikide ametkondade ja osapooltega.

19) Kas meediaväljaannetel on võimalik otsinguala filmida ja pildistada?
Ei, otsingualale ei lubata kõrvalisi isikuid, kuna see oleks ohtlik ning see segaks ka otsingutegevuse läbiviimist.

20) Kas siis kui kellegi vara sai kahju, see kompenseeritakse?
Praegu pole kaitseväel infot, et kellegi vara on kahjustatud. Kui see peaks nii olema, tuleb pöörduda kaitseväe poole ning kahju kompenseeritakse vastavalt kaitseväe kordadele ning rahvusvahelistele kokkulepetele.

Malisse saabunud Eesti üksusega kohtudes kinnitas Gao sõjaväebaasi ülem kolonel Jean de Monicault Eesti kontingendi ülema major Kristjan Karisti õlale Võõrleegioni sümboolikaga embleemi ja rõhutas omavahelist tihedat sidet. „Võõrleegionis teenib inimesi väga mitmest rahvusest, seega tean, et eestlased sulanduvad meie tegemistesse kiiresti,“ ütles kolonel Monicault.

Eesti kontingendi esmane eesmärk on saavutada lahingvalmidus, et täita üksusele määratud ülesandeid. Selleks, et harjumine kohalike olude ja eripäradega oleks võimalikult sujuv, tehakse tihedat koostööd Prantsusmaa sõduritega. Ühiselt mehitatakse nii kontrollpunkte kui pääslaid ja patrullitakse Gao sõjaväebaasi ümbruses. Täieliku lahingvalmiduse saavutab Eesti üksus augusti teises pooles.

Kevadel andis riigikogu kaitseväele mandaadi lähetada jalaväerühma suurune üksus Malisse, et toetada Prantsusmaa juhitud operatsiooni Barkhane. Mässutõrjeoperatsioon katab viit (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) Saheli piirkonna riiki ja selle läbi toetakse viie riigi võitlust äärmuslastega ning ebaseadusliku immigratsiooni ja inimkaubandusega.

Fotod:

Esialgsetel andmetel kukkus käsigranaadi viskeharjutust sooritanud ajateenija käest granaat kaevikusse. Ajateenija ja instruktor varjusid, kuid ajateenija sai granaadiplahvatuses vigastada.

Sõdurile anti kohapeal kiirelt esmaabi ning seejärel toimetas kiirabi kannatanu haiglasse. Sõduri elu ei ole ohus ja tema vanemaid on juhtunust teavitatud. Viru jalaväepataljon alustas juhtunu asjaolude täpsemaks selgitamiseks juurdlust. Kaitsevägi loodab ajateenija kiirele ja täielikule paranemisele.

Raketil on enesehävitusrežiim, mis tagab eksilasu puhul selle hävimise õhus, kuid ei ole välistatud, et rakett maandus maapinnale. AMRAAM tüüpi raketi pikkus on 3,7 meetrit pikk, läbimõõt 18 sentimeetrit, rakett kannab lõhkeainet. Raketi viimane oletatav asukoht oli Tartust 40 kilomeetrit põhja suunas.

Kaitsevägi on käivitanud protseduuride kohase otsinguoperatsiooni, milles kasutatakse ka õhuväe koptereid.

Juhul, kui märgatakse esemeid, mis võivad olla raketi osad või rakett, palub Kaitsevägi seda mitte mingil juhul puutuda, vaid raketist eemalduda ja teatada leiust koheselt Õhuväe telefonil 717 1900 või hädaabinumbril 112. Samuti palub Kaitsevägi raketti omal käel mitte otsima asuda.

Intsidendis osalenud Hispaania hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 naasis kodubaasi. Balti õhuruumi kaitsmine õhuturbemissiooniga Ämarist ja Šiauliaist jätkub. Asjaolude väljaselgitamiseks on algatatud uurimine.