Uudised

Raketil on enesehävitusrežiim, mis tagab eksilasu puhul selle hävimise õhus, kuid ei ole välistatud, et rakett maandus maapinnale. AMRAAM tüüpi raketi pikkus on 3,7 meetrit pikk, läbimõõt 18 sentimeetrit, rakett kannab lõhkeainet. Raketi viimane oletatav asukoht oli Tartust 40 kilomeetrit põhja suunas.

Kaitsevägi on käivitanud protseduuride kohase otsinguoperatsiooni, milles kasutatakse ka õhuväe koptereid.

Juhul, kui märgatakse esemeid, mis võivad olla raketi osad või rakett, palub Kaitsevägi seda mitte mingil juhul puutuda, vaid raketist eemalduda ja teatada leiust koheselt Õhuväe telefonil 717 1900 või hädaabinumbril 112. Samuti palub Kaitsevägi raketti omal käel mitte otsima asuda.

Intsidendis osalenud Hispaania hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 naasis kodubaasi. Balti õhuruumi kaitsmine õhuturbemissiooniga Ämarist ja Šiauliaist jätkub. Asjaolude väljaselgitamiseks on algatatud uurimine.

„Nii nagu Eesti Vabariik, saab ka kaitsevägi ja ühes sellega toetuse väejuhatus käesoleval aastal saja aastaseks. Tähistada seda ühe sõjaväelaslikult meelelahutusliku kontserdiga meie Vabariigi sünnilinnas, mida kogu linn ja selle külalised võiksid nautida, tundus võimalusena, mida ei saanud kasutamata jätta. Teeme selle kontserdiga kummarduse nii Eestile, kaitseväele kui ka Pärnu linnale selle erilise staatuse pärast,“ ütles kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan.

Kell 14.00 Pärnus Koidula pargis algavale ligi tund kestvale tasuta kontserdile on oodatud kõik huvilised. Kavas mängida orkestri repertuaaris olevaid kergemaid ning meelelahutuslikumaid palasid.

Kaitseväe orkester on toetuse väejuhatuse allüksus, mille ülesandeks on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris ka muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad.

Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Martin Herem rõhutas üksust teele saates nende panuse olulisust Eesti riigi ja selle julgeoleku jaoks. „Ärge unustage hetkekski, et te ajate seal Eesti asja. Meie enda julgeolek on tihedalt seotud ka meie liitlaste muredega, seetõttu on tähtis, et saame neid toetada seal, kus vaja. Soovin teile kivi kotti ja kohtume pärast missiooni siinsamas,“ ütles kindralmajor Herem.

Malisse siirduva kontingendi tuumiku moodustab jalaväerühm Estpla-26, mis koosneb enamjaolt Scoutspataljoni C-kompanii võitlejatest. Rühma toetab kohapeal erialateadmiste ja -oskustega toetuselement mehhaanikute, logistikute, sidemeeste ja meedikutega. Ligi viiekümne Malisse siirduva kaitseväelase ülesandeks saab olema Gao linnas asuva Prantsusmaa välibaasi ja selle lähiümbruse julgeoleku tagamine.

Prantsusmaa operatsiooni Barkhane eesmärk on eelkõige toetada Mali keskvalitsust islamistidevastases võitluses ja ohjata Euroopa-suunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ning inimkaubandust. Mässutõrjeoperatsioon katab viit (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) Saheli piirkonna riiki. Prantsusmaa relvajõudude põhijõud tegutsevad just Malis.

Eesti ja Prantsusmaa on julgeolekuvaldkonnas viljakat koostööd teinud varemgi, näiteks osales 2014. aastal Eesti jalaväeüksus Prantsusmaa juhitud operatsioonil Kesk-Aafrika Vabariigis. Eelmisel aastal teenis Prantsusmaa kompaniisuurune üksus Tapal NATO lahinggrupi kooseisus. Tihedat koostööd teevad ka Eesti ja Prantsusmaa kaitsetööstused.

Estpla-26 teenistus Malis lõppeb novembris, mil vastutuse võtab üle juba järgmine Eesti üksus.

Fotod:

Islandi õhuturvet tagatakse Keflaviki lennubaasist kolmeteistkümne F-15C hävituslennukiga ning ligi 280 õhuväelasega. USA õhujõudude koosseisus töötavad Eesti õhuväe lahingvalvemeeskonna ülem ja identifitseerimisallohvitser, kelle ülesanneteks on vastavalt õhk-õhk treening- ja tuvastuslendude taktikaline kontrollimine ning õhuseirepildi tootmine.

Islandi õhuturbemissiooni eesmärgiks on NATO õhuruumi terviklikkuse tagamine. Kuna Island on NATO liikmesriik, millel puudub õhuturbevõimekus, tagavad riigi õhuturvet rotatsiooni korras liitlased. Ameerika Ühendriikide õhujõud vastutavad Islandi õhuturbe eest järgmise kolme nädala jooksul, mille vältel on neli F-15C hävituslennukit ööpäevaringses valmisolekus ning ülejäänud üheksa hävituslennuki ja nende meeskondade ülesandeks on harjutuslennud.

Alates 2007. aastast on Ameerika Ühendriikide õhujõud Islandi õhuturvet taganud 11 korral ning Eesti õhuvägi on seda toetanud üheksal korral.

„1. jalaväebrigaadil on kaks peamist ülesannet – valmidus ja väljaõpe. Need kaks teemat olid, on ja jäävad minu fookusesse ning ma olen väga tänulik kolonel Palmile kõrge taseme eest, millega ta brigaadi üle annab,” ütles kolonel Karus brigaadi juhtimist üle võttes.

„Ma olen väga tänulik minule antud võimaluse eest olla brigaadi meeskonna liige viimaste, minu jaoks nii lühikesena tundunud aastate jooksul, kuid kõik head asjad enamasti ühel hetkel siiski lõppevad. Samas olen väga õnnelik, et head ajad ei ole kindlasti lõppemas brigaadi jaoks. Kolonel Karusel on suurepärane võimalus rahvusvahelise meeskonna eesotsas tõsta veelgi brigaadi lahinguvõimet ja selle läbi muuta tugevamaks kogu Eesti riigikaitset,“  ütles kolonel Veiko-Vello Palm.

Kolonel Vahur Karus on kaitseväes teenistuses 1993. aastast. Kolonel Karus on sõjaväelise hariduse omandanud Rootsi Kuningriigis ja Ameerika Ühendriikides, teeninud muu hulgas Scoutspataljoni ülemana ning kaitseväe juhataja sõjalise nõunikuna. Enne 1. jalaväebrigaadi ülema ametikohale asumist täitis ta kaitseministeeriumis riigikaitse planeerimise osakonna juhtaja asetäitja kohustusi. Aastatel 2002-2003 osales ta välismissioonil Kosovos ning 2006-2007 Eesti kontingendi ülemana Afganistanis. Kolonel Karust on tunnustatud rahvusvahelistes sõjalistes missioonides osalenu medaliga, maaväe ohvitseri kuldristiga, Scoutspataljoni teenetemärgiga, kaitseväe teenetemärgiga ning kaitseväe teeneteristiga riigikaitseliste teenete eest.

Kolonel Veiko-Vello Palm asus 1. jalaväebrigaadi juhtima kolm aastat tagasi ning suundub brigaadiülema kohalt kaitseväe peastaabi ülema ametikohale.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon ning ajateenijate ja reservväelaste baasil komplekteeritavad Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, staabi-ja sidekompanii, tankitõrjekompanii, luurekompanii, liitlaste Ühendkuningriigi ja Taani kaitseväelastest koosnev lahingugrupp ning Kaitseliidu Põhja- ja Kirde maakaitseringkonna lahingugrupid.

Fotod:

„Eesti on küberriik ja see tähendab ka vajadust kaitsta meie kübersüsteeme nii tsiviilvallas kui ka sõjapidamises. Seetõttu on ka loomulik, et oleme  paremaks juhtimiseks rajanud küberväejuhatuse, mis võimaldab paindlikult ja operatiivselt planeerida, korraldada õppusi ja juhtida meie küberkaitse võimeid,“ ütles kaitseminister Jüri Luik staabi- ja sidepataljonis toimunud rivistusel ning lisas, et ka igal konventsionaalsel sõjal on tänapäeval alati selge kübermõõde, mistõttu on küberväejuhatuse loomine oluline samm edasi julgeoleku tagamisel.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul on küberväejuhatuse loomine oluline verstapost kaitseväe arengus. „Kaitsevägi peab ajaga kaasas käima. NATO on kübervaldkonda tunnistanud eraldiseisva sõjapidamise keskkonnana, mistõttu on mitmed liitlased juba loonud küberväejuhatused. Eesti otsus uue väejuhatuse ellurakendamiseks annab meile uued ja paremad võimalused sõjalises kübervaldkonnas esirinnas jätkata“, ütles kindral Terras.

Küberväejuhatuse peamine ülesanne on operatsioonide läbiviimine küberruumis kaitseministeeriumi valitsemisala juhtimistoetuse korraldamiseks, kaitseväe ülesannete toetamiseks ja küberruumi kaitsmiseks.

Täna tööd alustanud väejuhatus peaks saavutama täieliku töövõime aastaks 2023. Väejuhatuse isikoosseisu suurus saab olema ligi 300 inimest. Uusi töökohti luuakse juurde umbes 60, ülejäänud on pärit praegustest kaitseväe üksustest, mis koonduvad küberväejuhatuse alla. Küberväejuhatus on  kaitseväe juhataja otsealluvuses, väejuhatuse ülem on kolonel Andres Hairk.

Küberväejuhatuse ülesanneteks on operatsioonide korraldamine küberruumis, kaitseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia korraldamine, valitsemisala küberturbe, kaitseväe peastaabi töökeskkonna tagamine, sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine ja formeerimise korraldamine, küber- ja juhtimistoetuse alaste võimete arendamise juhtimine ja koordineerimine, kaitseväe teavitustöö toetamine ja tagamine ning infooperatsioonide korraldamine.

Fotod:

Esimene osa kolmepäevasest õppusest toimub Revali Merekoolis, kus harjutatakse tegutsemist vette vajunud õhusõiduki kabiinist pääsemiseks. Õppuse teises faasis harjutatakse Pärnu lahel avavee tingimustes pinnaltpäästet koostöös Eesti mereväe ning politsei-ja piirivalveametiga. Kokku osaleb õppusel ligi 70 kolme Balti riigi kaitseväelast.

Baltic Bikini on Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede merepäästeõppus, mis toimus esimest korda 2004. aastal Leedus. Edaspidi on õppust korraldatud igal aastal erinevas Balti riigis. Järgmisel aastal toimub õppus taas Leedus.

Fotod:

Memoriaalide juures pidas langenutele hingepalvuse kaitseväe vanemkaplan kolonelleitnant Aivar Sarapik.

Pärgadega peetakse meeles kõiki Sinimägedes langenud sõjamehi sõltumata sellest, mis vormis nad võitlesid. Samuti mälestatakse lahingute tõttu surma saanud ja kannatanud tsiviilelanikke.

25. juulist 12. augustini 1944 Sinimägedes Punaarmee ja Saksa vägede vahel peetud Sinimägede lahing on teadaolevalt kõige ohvriterohkem lahing Eesti pinnal. Sinimägedes langenute täpne arv on teadmata, kuid arvatakse, et ainuüksi eestlasi langes Sinimägedes umbes 2500. Lahingud tõid kaasa hävingu kogu piirkonnale.

Eesti rahvas kannatas II maailmasõjas sarnaselt paljude teiste Euroopa rahvastega nii Nõukogude Liidu kui ka natsionaalsotsialistliku Saksamaa kuritegelike režiimide okupatsiooni all ja võitles nende mõlema vastu. Eesti Vabariik on mõlema Eestit okupeerinud totalitaarse režiimi ja nende käsilaste inimsusvastased kuriteod korduvalt hukka mõistnud.

„Peame oluliseks, et ajateenijad oleksid võimalikest veekeskkonnaga seotud ohtudest teadlikud ning oskaksid hädaolukordades nii end kui kaasvõitlejaid päästa,“ ütles sõjaväepolitsei Vahipataljoni ülem major Romet Kaevu. „Veel õpivad ajateenijad teenistuse jooksul mitmeid praktilisi oskusi, millest on kasu ka tsiviilelus. Näiteks läbivad nad ka tuleohutuskoolituse ning meditsiiniõppe.“

Homme hommikul omandavad noorsõdurid esmalt Miinisadama linnakus teoreetilise teadmised veeohutusest. Seejärel õpetatakse neile Pirita rannas vees liikumist, takistuste ületamist, päästevõtteid ja kannatanu transportimist.

„G4S rannavalve eesmärk on õpetada ajateenijad veega suhtlema ja ohuolukorras käituma. Sageli on just noored mehed need, kes võtavad veekogude ääres hulljulgeid riske. Seega on ajateenijate veeohutusalane praktika eriti oluline,“ ütles G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.

Vahipataljon kuulub sõjaväepolitsei koosseisu. Pataljoni põhiülesanded on sõjaväepolitseiüksuste ettevalmistamine ja kaitseväelistel ning riiklikel tseremooniatel osalemine. Sõjaväepolitsei üksustesse arvatuna toimub teenistujate väljaõpe sõjavangide valve, massirahutuste mahasurumise, isikute ja kolonnide eskordi, liikluse reguleerimise, teeluure ning liiklusjärelevalve aladel.