Uudised

Kohtumisel Küprose kaitseministri Christoforos Fokaidesega arutas kindral Terras väikeriikide rolli Euroopa Liidu sõjalise koostöö projektides, Eesti euroliidu eesistumise kaitsealaseid prioriteete, küberjulgeolekut ning kahepoolseid koostöövõimalusi.

„Mul on hea meel, et meie nägemus Euroopa Liidu sõjalisest koostööst suures osas kattub,“ ütles kindral Terras, kelle sõnul meenutas minister Fokaides hea sõnaga ka Eestis Euroopa kaitseministritele korraldatud küberkaitseõppust. „Usun, et need on valdkonnad, milles saame koostööd arendada,“ lisas kindral Terras.

Eesti ja Küprose kaitsevägede juhatajate vahelisel kohtumise arutati julgeolekuolukorda, kahepoolseid koostöövõimalusi ja Euroopa Liidu sõjalise koostööprojektide hetkeseisu ning tulevikku. Lisaks sai kindral Terras ülevaate Küprose kaitseväe ülesehitusest.

Kindral Terras sai tutvuda ka Küprose erioperatsioonide väeüksusega ning nende väljaõppekorralduse, relvastuse ja varustusega.

„Konverentsi üheks eesmärgiks oli informeerida koostööpartnereid, kuhu Kaitsevägi on tehnoloogiliselt suundumas, et nad teaksid, kuidas meid vajadusel toetada saaks. Eelmine aasta kandsime ette, millega me siin majas tegelenud oleme, nüüd kuulame, mida ülikoolid on teinud Kaitseväe jaoks,“ ütles konverentsi üks läbiviijatest kolonelleitnant Veljo Raide.

Konverentsil tutvustasid KVÜÕA magistrandid väevõimeid, nende väljakutseid ja tehnoloogilisi arenguid. Samuti sai ülevaate KVÜÕA, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli vahelisest tehnoloogiaalasest koostööst ja uudsetest lahendustest ning teadus- ja arendusprogrammidest Kaitseministeeriumi juhtimisel.

Konverentsi eesmärk oli tuua kokku kaitseväe, Kaitseliidu, ülikoolide ja kaitsetööstusega seotud inimesed, et jagada valdkonnaalaseid kogemusi, teadmisi ja vajadusi. KVÜÕA kolmas sõjatehnoloogia konverents organiseeriti koostöös Kõrgema Sõjakooli, Kaitseministeeriumi ja Eesti Kaitsetööstuse Liiduga.

Ligi 100 kutsealuse teenistuskohaks saab Ämaril paiknev toetuse väejuhatuse logistikapataljon.

Eile Võrus 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijaid tervitanud president Kersti Kaljulaidi sõnul suhtuvad ajateenijad algavasse teenistusse väga positiivselt. „Nende hulgast paljud pidasid oluliseks mainida, et nad on siin täitsa vabatahtlikult ja on just siin, kus nad sellel päeval ja tunnil tahaksid olla,“ ütles president Kaljulaid.

Väeossa saabudes täidavad ajateenijad esmalt vajalikud dokumendid, läbivad arstliku kontrolli ning saavad enne kasarmutesse majutamist kätte ka üksikvõitleja varustuse.

Järgmistel päevadel alustatakse kolmekuulist baasoskuste kursust, mille käigus omandavad ajateenijad põhilised teadmised üksikvõitleja jalaväetaktikast, liikumisviisidest, maskeerimisest, relva kasutamisest, käemärkidest, välitingimustes toitumisest ja sidepidamise reeglitest.

Kaheksakuulise ajateenistustsükli neljandal ja viiendal kuul omandab ajateenija ühe paljudest kaitseväe poolt pakutavatest erialadest, millega kaasneb erialarelvade õpe. Märtsist maini õpitakse tegutsemist erinevates lahinguliikides jao, rühma ning kompanii koosseisus.

Kokku kutsutakse ajateenistusse kolmel korral aastas: jaanuaris ja juulis, mil üheteistkümnekuulise ajateenistuse käigus õpetatakse välja reservüksuste autojuhid ja juhtivkoosseis  ning oktoobris, mil kaheksaks kuuks kutsutakse ajateenistusse tulevaste reservüksuste rivikoosseis.

Video (President võttis vastu oktoobrikutse):   

Video (Ligi 1100 uut kutsealust alustasid ajateenistust):   

Fotod (Oktoobrikutse saabumine Tapa linnakusse):

Fotod (President Kersti Kaljulaid väisas Kuperjanovi jalaväepataljoni):

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras andis komiteele ülevaate Eesti kaitseväest ja regiooni julgeolekuolukorrast, komitee liikmed külastasid Tapa linnakut ning kohtusid NATO lahingugrupi esindajatega.

Euroopa liidu sõjaline komitee juhib kõiki sõjaväelisi tegevusi euroliidu raamistikus, eelkõige sõjaliste missioonide ja operatsioonide planeerimist ja läbiviimist ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika alusel ning sõjaliste võimete arendamist.

Euroopa liidu sõjaline komitee koosneb liikmesriikide kaitsevägede juhatajatest, keda esindavad regulaarselt nende alalised sõjalised esindajad. Komiteel on alaline esimees, kelle valivad komitee koosolekul kaitsevägede juhatajad ja kelle määrab ametisse euroliidu nõukogu.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58351

Eesti võistkonda võtsid vastu ja õnnitlesid edukate mängude puhul nende lähedased, kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ning Eestis viibivate liitlasüksuste esindajad.

Kindral Terrase sõnul tõestasid võistlused Torontos Võitmatute mängude põhisõnumit – seal osalejad on võitmatud. „Ei ole oluline, kas teie pingutus sai lõpuks medali vääriliseks või mitte – kõik te olete teinud rohkem, palju rohkem, et seda saavutust saavutada,“ ütles kindral Terras Eesti võistkonnale.

Eestlased võtsid mängudelt kokku 8 poodiumikohta ning mitmeid 4. ja 5. kohti. Kaks kuldmedalit võitis sisesõudmises vanemseersant Janno Lepik ning samal alal pronksi veebel Ergo Mets. Kettaheites võitsid hõbeda ja pronksi vastavalt veebel Egerd Erreline ja veebel Jaune Engel ning kaks pronksi ja ühe hõbemedali võitis ujumises nooremveebel Martin Piisang.

Võitmatute mängud ehk Invictus Games on Ühendkuningriigi prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused teenistuskohustuste täitmisel viga saanud sõduritele. Idee sai alguse, kui Harry külastas USA-s toimunud vigastatud veteranidele mõeldud spordivõistlust ning ta soovis luua sarnase rahvusvahelise võistluse. Invictus tähendab ladina keeles võitmatut.

Sel aastal toimusid mängud 23.-30. septembrini Torontos. Neil osales kokku üle 550 võistleja 17 erinevast riigist. Lisaks Eestile olid esindatud Afganistan, Austraalia, Kanada, Taani, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Iraak, Itaalia, Jordaania, Holland, Uus-Meremaa, Rumeenia, Ukraina, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Eesti võistkonda kuulus 12 meest ja 3 naist, kes kõik on tegevväelased.

Varasemalt on mänge peetud 2014. aastal Londonis ja 2016. aastal Ameerika Ühendriikides Orlandos. 2018. aasta mängud toimuvad Austraalias Sydneys.

Pildigalerii:

"Baltic Shieldi intensiivsetel laskeharjutustel osalemine annab märkimisväärse panuse meie meeskonna laskeoskuse treenimisele," ütles miinijahtija Admiral Cowani komandör vanemleitnant Ardo Riibon. Ühtlasi peab komandör oluliseks riikidevahelise operatiivse koostöö edendamist, milleks alanud õppus vahetu platvormi pakub.

Eestlased on Baltic Shieldil esindatud miinijahtijatega EML Admiral Cowan, EML Ugandi ning staabi- ja toetuslaevaga EML Wambola. Soomlased osalevad õppusel miinitõrjelaevadega FNS Katanpää, FNS Vahterpää ning mereväealusega FNS Syöksy. Kokku võtab õppusest osa ligi 200 tegevväelast ning ajateenijat.

Õppusel kasutatakse ründelennukite imiteerimiseks lennukite järel veetavaid sihtmärgikotte ning 20-100 meetri kõrgusel lendavaid droone. Lisaks laskmistele on õppusel planeeritud ka miinijahtimise-, manöövri- ja puksiirharjutused ning postipaki vahetamine laevade vahel.

Eesti mereväe miinijahtijad on relvastatud 23 millimeetrise kaliibriga õhutõrjekahuritega. Sõjalaevade relvastusse kuuluvad ka 12,7 millimeetrise kaliibriga raskekuulipildujad Browning. Soomlaste Katanpää-klassi miinijahtijate varustuses on 40 millimeetrise kaliibriga õhutõrjerelv Bofors L/70.

Eesti sõjalaevad on Soome mereväe poolt korraldatavatel laskeharjutustel osalenud alates 2010. aastast.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

 Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.

Ujumine oli viimaseks alaks, millest eestlased nendel mängudel osa võtsid. Mängudelt toodi kokku 8 poodiumikohta - lisaks nooremveebel Piisangu kolmele medalile võitis kaks kuldmedalit sisesõudmises vanemseersant Janno Lepik, samal alal pronksi veebel Ergo Mets ning kettaheites võitsid hõbeda ja pronksi veebel Egerd Erreline ja veebel Jaune Engel.

Toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse kultuuri ja kehakultuuri spetsialist Kaia Kollo  sõnul on eestlased medalisaagiga igati rahul, kuid mängudel osalemise peamine mõte oli osalejate võimete proovile panemine ning vaimsete ja füüsiliste piiride nihutamine.  „Mängude sisu ja hinge sümboliseerib kasvõi ujumishallis nähtu, kui igale võistlejale – ükskõik kui kiirele või aeglasele – elati kaasa vettehüppest kuni finišiseina puudutamiseni,“ ütles Kollo.

Selleaastased Võitmatute mängud saavad Torontos lõpu täna õhtul piduliku tseremooniaga, kus muuhulgas esinevad Bryan Adams, Kelly Clarkson ja Bruce Springsteen.

Võitmatute mängud ehk Invictus Games on Ühendkuningriigi prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused teenistuskohustuste täitmisel viga saanud sõduritele. Idee sai alguse, kui Harry külastas USA-s toimunud vigastatud veteranidele mõeldud spordivõistlust ning ta soovis luua sarnase rahvusvahelise võistluse. Invictus tähendab ladina keeles võitmatut.

Sel aastal peeti mänge 23.-30. septembrini Kanadas Torontos. Neil osales kokku üle 550 võistleja 17 riigist, Eesti võistkonda kuulus 12 meest ja 3 naist. Lisaks Eestile osalesid mängudel Afganistan, Austraalia, Kanada, Taani, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Iraak, Itaalia, Jordaania, Holland, Uus-Meremaa, Rumeenia, Ukraina, Suurbritannia ning Ameerika Ühendriigid.

Varasemalt on mänge peetud 2014. aastal Londonis ja 2016. aastal USA-s Orlandos. 

Fotod ujumisest: 

Video: 

„Lastel oli väga huvitav, ülesanded meeldisid neile ja olid jõukohased. Nad said vastata küsimustele ning proovida praktiliselt, kuidas keerata abivajajat külili ja kuidas siduda peahaava või vigastatud kätt,“ ütles Forseliuse kooliõde Kristi Lõhmus, kes koos KVÜÕA meedikutega esmaabi andmist õpetas.

KVÜÕA meedikud viisid esmaabiteemalist võistlust läbi Tartu Forseliuse kooli õpilastele spordipäeva raames. Lisaks vigastuste sidumisele pidid koolinoored kokku panema ka toidupüramiidi ning andma esmaabi minestanud inimesele.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on viia läbi kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiinialast väljaõpet. Eesmärgiks on võimalikult nüüdisaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside lahendamiseks ja vigastustega tegelemiseks.

Ühendkuningriigi peaminister Theresa May ütles Tapal teenivatele NATO lahingugrupi sõduritele ja Eesti kaitseväelastele, et Ühendkuningriigi panus NATO kollektiivkaitsesse püsib tugevana ning et rünnakut ühe NATO riigi vastu käsitletakse rünnakuna terve alliansi vastu. „Olen uhke, et enam kui 800 Briti mees- ja naiskaitseväelast annavad koos prantslaste ja taanlastega oma panuse rahvusvahelisse koostöösse,“ ütles Ühendkuningriigi peaminister.  May sõnul kujutab Venemaa agressiivne käitumine ohtu nii Eestile, Lätile, Leedule kui Poolale. „Kui Venemaa tahtlikult rikub rahvusvahelist õigust ja kokkulepete süsteemi, mille loomine on palju vaeva nõudnud, peame liitlastega koostöös seda rahvusvahelist süsteemi kaitsma.“

Lisaks sõduritega kohtumisele tutvusid peaminister Jüri Ratas, Ühendkuningriigi peaminister Theresa May ning Prantsusmaa president Emmanuel Macron NATO lahingugrupi ja Eesti kaitseväe tehnikaga.

Tapa linnakut külastanud Ühendkuningriigi peaminister Theresa May ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron viibivad Eestis Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumise raames.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58344