Uudised

Pühapäeval lõppev õppekogunemine algas esmaspäeval, 2. oktoobril formeerimisega ja kolmepäevase baasväljaõppega Männiku harjutusalal, kus tuletati meelde üksikvõitleja põhioskusi. Seejärel asusid reservväelased materjaliteenistuse relvastuse ja lahingumoona ning tehnika toetusgrupi koosseisu, kus väljaõpe jätkus erialase praktikaga.

"Õpe ja praktika viiakse läbi "käed-külge" põhimõttel ehk tegelikult osalevad reservväelased toetusgruppide igapäevases töös ning tegelevad reaalselt remonti ja hooldust vajavate relvade ja tehnikaga," ütles reservõppekogunemise vastutav läbiviija leitnant Kaspar Tammert.

Reservväelaste endi sõnul on õppus siiani möödunud huvitavalt. "Tegevust on piisavalt, nurinat pole kuulda ja mehed on motiveeritud. Väga kasulik oli enne töökotta praktikale asumist läbi viidud maastikusõidu ja tüübiõppe koolitused, mis on tehnika vigade mõistmise ja remondi läbiviimisel suureks abiks," ütles õppusel osalev vanemveebel Kalev-Janek Suitsmart.

Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Samuti õpetatakse väejuhatuse logistikapataljonis ning logistikakoolis välja reserv-ja tegevsõjaväelogistikuid ning tervisekeskuses sõjaväemeedikuid.


Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58358
Video: https://www.youtube.com/watch?v=XWQPiFBx1Jk

„Käimasolev harjutus on suurepärane näide, kuidas õppeasutused ja jalaväepataljon teevad asju koos. Juba järgmine nädal viivad needsamad õppurid läbi ajateenijatele laskmisi. See kõik tagab, et õppuritel on pidev kontakt meie tähtsaima ressursi – sõduriga,“ ütles lahingukooli veebel vanemveebel Indrek Ojasoo.   

Väljaõpe on jagatud kolmeks põhietapiks: kaasnevad tegevused, kaitsvad tegevused ja pealetungilahing. Eelmisel nädalal õpiti kaasnevate tegevuste raames, kuidas juhtida rännakus kuni rühma suurust üksust, kuidas hõivata paiknemisala ja püstitada varitsust. Reedel lõppevate kaitsvate tegevuste põhirõhk on rühma suuruse üksuse juhtimisel viivituses ja kaitses.

Novembris toimuva pealetungilahingu käigus õpitakse üksuse juhtimist kiirrünnakus avatud, poolkinnisel ja kinnisel maastikul, hoonestatud ala hõivamist ja julgestamist.

Harjutusel osalevad lahingukooli 61 vanemallohvitseri põhikursuslast ja Kuperjanovi jalaväepataljoni tagalakompanii ajateenijad.

„Üldisest meelestatusest tekkis ka endal soov panustada, et kellelgi kusagil oleks parem, kindlam ja turvalisem elukeskkond,“ ütlesid ansambli La La Ladies liikmed Diana Varik, Kethi Uibomägi ja Inga Tislar nädala jooksul kogetu kohta ning lisasid, et sellist kogemust saab ilmselt vaid korra elus tunda.

Bändiliikmete sõnul oli esimene mõte Tallinna lennujaamas maandudes, et tahaks tagasi Liibanoni soomuki luugist välja vaadates koos rahuvalvajatega patrulli minna.

Nädala jooksul osalesid ansambliliikmed koos Estpla-23 rahuvalvajatega patrullides, külastasid Liibanoni-Iisraeli eraldusjoone läheduses asuvat ÜRO baasi 6-50 ja UNIFIL rahuvalvemissiooni staapi Naqouras, tutvusid Eesti rahuvalvajate tehnika ja varustusega ning osalesid Eesti kaitseväelaste ja Liibanoni meeskonna ühises korvpallimängus.

Ansambel külastas ja andis kokku kolm kontserti Bint Jbeili ja Ain Ebeli koolides, kahe kontserdiga esineti Iiri, Soome, Fidži ja Eesti rahuvalvajatele ÜRO baasis 2-45 ning lisaks sooritati edukalt ka kaitseväelaste füüsilist võimekust hindav test koos Eesti kontingendi liikmetega.

Liibanonis teenib ÜRO rahuvalvemissioonil ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab Scoutspataljoni B-kompanii baasil loodud Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv jalaväerühm Estpla-23, kelle peamine ülesanne on läbi viia patrulle Lõuna-Liibanonis ja mehitada vaatlusposte Liibanoni ja Iisraeli eraldusjoonel. Lisaks teenivad Liibanonis UNIFIL koosseisus staabiohvitserid ja allohvitser ning ühe staabiohvitseriga panustatakse ka UNTSO vaatlusmissioonile.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58359

„Meie kohtumise peamiseks eesmärgiks oli luua avatud õhkkond, kus külalistel on võimalus avaldada arvamust, anda tagasisidet, teha ettepanekuid ning saada vastused tekkinud küsimustele. Ma usun, et riigikaitseõpetajate hea töö viljaks on motiveeritud, informeeritud ning võimalikult tugev tulevane sõdur, kes tuleb teenistusse kindla sooviga kodumaa kaitsmiseks vajalike oskusi omandada,“ ütles 1. jalaväebrigaadi veebel staabiveebel Andreas Rebane.

Üle Eesti Tapa linnakusse tulnud riigikaitseõpetajatele andis staabiveebel Rebane ülevaate brigaadi tänastest ülesannetest, reservarmee ülesehitusest, toimimisest ja tähtsusest, suurtükiväepataljoni veebel ning riigikaitseõpetaja vanemveebel Renzo Rajaste jagas isiklike kogemusi, kuidas läheneda õpilastele teema tutvustamisel. Külaskäik lõppes Tapa linnaku ringkäiguga.

„Meid viidi kurssi viimasel aastal toimunud muudatustega, et me omakorda saaksime kaitseväe hästi kiiresti arenevat keskkonda oma õpilastele paremini seletada ning tutvustada,“ ütles Jaan Poska gümnaasiumi riigikaitseõpetaja major Kalle Kõlli, kelle sõnul muutis eilne ringkäik riigikaitseõpetust atraktiivsemaks. 

Riigikaitseõpetus on valikaine, mida kaitseväelased ja kaitseliitlased õpetavad enam kui 150 gümnaasiumis ja kutsekoolis üle Eesti. Riigikaitseõpetus paneb aluse Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele ning annab aimu ajateenistuses õpetatavatest oskustest.

"Senine koostöö kolme Balti riigi tuukrite vahel on olnud väga hea, sest oleme läbinud sama väljaõppe," ütles mereväe laevastiku tuukrigrupi ülem vanemleitnant Priit Kaasikmäe. "Nädala jooksul sukeldume kuni 30 lõhkekeha sarnase objektini, mida pole varasemalt identifitseeritud. Ajalooliste lõhkekehade avastamisel teeme need soosiva ilma korral ka kahjutuks."

Õppusel osaleb kokku ligi 30 mereväe tuukrit Eestist, Lätist ja Leedust. Harjutustel kasutatakse miinituukrite erivarustust ning käsisonareid. Sukeldumisi viiakse läbi kuni 40 meetri sügavusel veepõhjas olevate objektideni. Eesti merevägi teeb identifitseeritavate objektide registreerimise ning kaardistamise osas koostööd Veeteede Ametiga, Muinsuskaitseametiga ning Eesti Meremuuseumiga.

Balti riikide merevägede tuukrid saavad erialase väljaõppe Liepājas asuvast Läti kaitseväe tuukrikoolist. Miinituukrite spetsiaalne varustus on mittemagnetiline ja madalakustiline ning võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele. Olenevalt sügavusest on varustusega võimalik vee all püsida kuni neli tundi.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha, milleks on osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ning muud veepõhja sattunud lõhkekehad.

Divex on iga-aastane Balti riikide merevägede vahel roteeruv õppus. Järgmisel aastal toimub õppus Lätis.

"Enne lavale astumist saime aru, kui oluline on meie siinolek. Lava ja publik oli võimas. Emotsionaalselt olime täiesti jalust rabatud! Meid pole publiku poolt varem kätel kantud," ütlesid tüdrukutebändi La La Ladies liikmed Inga Tislar ja Diana Varik pärast rahuvalvajatele antud kontserti.

"Käed olid plaksutamisest nii higised, et ei suutnud kontserdi lõpus enam lugude ajal kaasa nipsutada," ütles La La Ladies energilisest šõust rääkides Estpla-23 soomukisihtur nooremseersant Valter Lodde ja kinnitas, et tema jaoks oli tegu missiooni jooksul lahedaima õhtuga.

Visiidi jooksul on tutvusid muusikud UNIFIL missiooni operatsioonialaga, külastasid Liibanoni ja Iisraeli vahelist eraldusjoont, tutvusid jalaväerühma Estpla-23 poolt kasutatava varustuse ja relvastusega ning osalesid koos Eesti kaitseväelastega patrullis. Lisaks sooritasid bändiliikmed pühapäeval koos Eesti kontingendiga kaitseväe üldfüüsilise testi.

Liibanonis teenib ÜRO rahuvalvemissioonil ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab Scoutspataljoni B-kompanii baasil loodud Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv jalaväerühm Estpla-23, kelle peamine ülesanne on läbi viia patrulle Lõuna-Liibanonis ja mehitada vaatlusposte Liibanoni ja Iisraeli eraldusjoone alal. Lisaks teenivad Liibanonis UNIFIL koosseisus staabiohvitserid ja allohvitser ning ühe staabiohvitseriga panustatakse UNTSO vaatlusmissioonile.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58356

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.

Kaitseväe peastaabi Laidoneri toas medalit üle andes ütles kindralleitnant Hodges, et tunnustab ülemveebel Salistet tema panuse eest Eesti ja liitlaste allohvitseride teenistuse edendamise eest.

Ülemveebel Saliste on kaitseväes teeninud 1994. aastast alates muuhulgas Balti pataljonis, kaitseväe ühendatud õppeasutuste taktika õppetooli instruktorina ja maaväeveeblina.

Alates 2014. aasta 1. maist täidab ülemveebel Saliste kaitseväe veebli kohustusi olles esimene sellel ametikohal teeniv kaitseväelane. Kaitseväe veebli ülesandeks on kaitseväe juhataja nõustamine sõdurite ja allohvitseride alal, kaitseväe isikkoosseisu individuaalse valmisoleku eest vastutamine ning allohvitseride teenistuse ja väljaõppe arendamine.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58355

"Selliste operatsioonidega suurendame navigatsiooniohutust oma laevateedel, tagamaks turvalisema keskkonna meie elanikkonnale," ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask. "Üks mereväe põhiülesannetest on miinitõrje merel. See on valdkond, mida me järjepidevalt arendame."

Operatsioonil osalevad miinijahtijad EML Ugandi ja EML Admiral Cowan, staabi- ja toetuslaev EML Wambola ning mereväe laevastiku tuukrigrupp - kokku ligi 100 tegevväelast ning ajateenijat.

Eesti merealadel on viimastel aastakümnetel nii siseriiklikult kui rahvusvahelise koostöö tulemusena identifitseeritud ja kahjutuks tehtud üle 1200 meremiini ja muu lõhkekeha.

Iga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendatakse ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid võimalikke riske, muutes sellega mereteed ohutumaks nii tsiviil- kui ka sõjalaevastikule.

Baltikumi esimene omalaadne lekketõrjesimulaator võimaldab kontrollitud, kuid tegelikkuse lähedastes tingimustes jäljendada laeva madalikule sõidul, kokkupõrkel või vastase relvakasutusel tekkida võivaid vigastusi. Varasemalt oli sarnane õpe võimalik kas kuivtreeninguna laevas või koostöös merevägedega Saksamaalt või Taanist.

"Lekketõrjesimulaator annab mereväelastele võimaluse harjutada avariiolukorras laeva võitlusvõime kiiret taastamist, säästes sellega nii inimelud kui laeva," ütles mereväekooli ülema ülesannetes olev kaptenmajor Ott Laanemets.

Enne praktilist õpet simulaatoris läbivad teenistujad teooriaõppe, tagamaks avariiolukordade operatiivseks lahendamiseks tarviliku teadmiste pagasi. Praktilise väljaõppe vältel on õppurid instruktorite pideva jälgimise all, andes lisaks täiendavale ohutusele ja ajaliste kriteeriumitega arvestamisele võimalusele hinnata ka meeskonnatöö efektiivsust. Hädaolukordade puhuks on simulaatoris tagatud veetaseme kiire alandamise võimalus, mida saavad aktiveerida nii simulaatori operaator kui sees olev meeskond.

Lekketõrjesimulaatori nimi "Mardus" viitab 1959. aastal ehitatud puust laevakerega kunagisele mereväe abilaevale, mis uppus 1998. aastal Miinisadamas tormise ilma ajal.

Tulevatel aastatel on simulaatorile kavas lisada hüdraulikaga tagatav piki- ja külgõõtse ehk kreenimise võimalus, luues mereoludele veelgi lähedasemad tingimused.

Miinisadamas asuv mereväekool annab mereväelastele merenduslikku baasväljaõpet ja meresõjalist väljaõpet. Koolitatakse nii mereväe ajateenijaid, tegevväelasi kui KVÜÕA mereväe õppekavade kadette. Mereväekool tegeleb ka uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58353
Video: https://www.youtube.com/watch?v=D7AzSU_6h0w