Uudised

Staabi- ja sidepataljoni pataljoniveebli staabiveebel Siim Tambaumi sõnul tuleb tulevastel jaoülematel enda kallal tööd teha. "Nemad on tulevased juhid ja neil peab olema tugev enesedistsipliin. Neil tuleb end täiendada teoreetiliste teadmiste ja praktiliste kogemuste näol," ütles staabiveebel Tambaum. Tema sõnul on nooremallohvitseride professionaalsus elutähtis, sest just nemad vastutavad tulevaste juhtidena enda üksuse eest.

Võistlejad ja nende kaaskonna saatsid lennujaamast teele nende lähedased ja kaitseväe ning Eestis paiknevate liitlasüksuste esindajad. Lennukile suundus Eesti delegatsioon läbi liitlastest ja Eesti kaitseväelastest selleks puhuks moodustatud auvahtkonna.

Eesti delegatsiooni juhi Kaia Kollo sõnul on meie võistkond mängudeks igati valmis. "Eelkõige loodame, et saame seda vägevat üritust võimalikult palju nautida, aga kindlasti soovime ka häid tulemusi näidata. Meie kõigi poolt lähevad tänusõnad Vigastatud Võitlejate Ühingule, Eesti Invaspordi liidule, Paraolümpiakomiteele, Eesti istevõrkpalliklubile ning treeneritele Mehis Virule, Eha Rünnele, Ingrid Võsule, Õnne Pollisinskile ja kõigile teistele, kes meil mängudeks valmistuda aitasid," ütles Kaia Kollo.

Kanadasse sõitev Eesti võistkond on sellel aastal 15-liikmeline - 12 meest ja 3 naist, kes kõik on hetkel kaitseväes tegevteenistuses. Osaletakse paljudel erinevatel aladel näiteks ujumine, jalgrattasõit, kergejõustik, jõutõstmine. Eelmisel aastal toimunud mängudel võitsid eestlased kokku 10 medalit.

"Võistlejate jaoks on oluline see emotsioon, mida võistlustelt saame. See on koht, kus saame oma oskused proovile panna ning treeningutel tehtud töö vilju nautida," ütles Eesti võistkonna kapten veebel Margus Hoop.

Invictus Games on Suurbritannia prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused sõjalistel operatsioonidel viga saanud sõduritele. Idee sai alguse, kui Harry külastas USA-s toimunud vigastatud veteranidele mõeldud spordivõistlust ning ta soovis luua sarnase rahvusvahelise võistluse. Invictus tähendab ladina keeles võitmatut.

Sel aastal toimuvad mängud 23.-30. septembrini Torontos. Neil osaleb kokku üle 550 võistleja 17-st erinevast riigist. Esindatud Afganistan, Austraalia, Kanada, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Iraak, Itaalia, Jordaania, Holland, Uus-Meremaa, Rumeenia, Ukraina, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.

Fotod:

Video:

Eestis arendatud ja toodetud meditsiinirühma konteinerpõhise varustuse eelis on kiirus, sest konteineri saab uues kohas üles seada kahe tunniga.

„Meditsiinilogistikaga tegelevad inimesed olid väga üllatunud, et me selle nii kiiresti kokku saime. Sellise varustuse tavapärane püsti panek võtab 4-8 tundi,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse ülem kolonelleitnant Ahti Varblane. „Meid tituleeriti meditsiiniüksuste ümberpaiknemise võime uute standardite loojateks,“ lisas ta.

NATO meditsiini oivakeskuse korraldatud suurõppuse Vigorous Warrior eesmärk oli harjutada ja hinnata koostöö- ja manöövervõimet NATO liikmes- ja partnerriikide vahel ning harjutada reageerimist võimalikule bioloogilise ründe ja saaste intsidendile.

„Muljed on väga head ja rahvusvaheline koostöö sujus samuti hästi. Eesti vastu tunti väga palju huvi ja saime kiitvaid sõnu nii varustuse, meeskonnatööoskuste kui ka motivatsiooni eest,“ ütles kolonelleitnant Varblane.

Vigorous Warrior 2017 õppusest Saksamaal võtsid osa NATO 27 liikmesriigi esindajad, nende seas esmakordselt Eesti 1. jalaväebrigaadi meditsiinikompanii erakorraline meditsiinirühm. Järgmine Vigorous Warrior meditsiiniõppus toimub 2019. aastal Rumeenias, kus ka Eesti loodab taas osaleda.

Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58326

„NATO maaväe üksused on siin väga hästi ja kiiresti integreerunud, kuid peame neid tugevdama õhu- ja mereväe elementidega. See on meie järgmine väljakutse nii Baltikumis kui Poolas,“ ütles kindral Everard Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas paiknevatest NATO lahingugruppidest rääkides.

Kindral Everardi sõnul on eelkõige maa- ja õhujõudude koostöö äärmiselt oluline ning see võimaldaks lahingugruppide heidutus- ja kaitsevõimet veelgi parandada. Tema sõnul ei jää augusti lõpus Briti hävitajate visiit Eestisse viimaseks ja selliseid koostööharjutusi koos siinse NATO lahingugrupiga kavandatakse veel.

„Minu jaoks oli kõige meeldivam see, et me olime Eesti kolleegidega kõik ühel meelel selles, mida tuleb teha järgmiseks. Olen senise progressiga rahul, aga palju on veel teha,“ lisas kindral Everard.

Eestis kahepäevasel visiidil viibinud kindral Everard kohtus kaitseministeeriumi kantsleri Jonatan Vsevioviga, kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega, külastas Ämari lennubaasi ning asetas pärja Vabadussõjas langenute mälestusehisele. Kindral sai ülevaate regionaalsest julgeolekuolukorrast, NATO lahingugrupi tegevusest Eestis ja Venemaa õppusest Zapad.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58322

Konverentsi ettekandeid teevad oma ala spetsialistid Leedust, Soomest, Rootsist, Inglismaalt, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Eestist. Ettekanded on eesti ja inglise keeles ning soovi korral saab kasutada sünkroontõlget.

Sel aastal on võimalus kuulata eksperte, kes räägivad oma kogemustest väljaõppe läbiviimisel, rahvusvahelisest koostööst ning katastroofidest, mis on Euroopat lähiajal tabanud.

Konverentsi raames toimub ka näitus, kus tutvustatakse erakorralises meditsiinis, sõja- ja katastroofimeditsiinis ning väljaõppes kasutatavaid vahendeid ning erialast kirjandust.

Sel aastal toimub konverents juba üheteistkümnendat korda ning lisaks tavapärastele ettekannetele on võimalus osaleda töötubades simulatsiooni ja traumahaige käsitlemise teemadel. Sel aastal on fookuses kriisiaja korraldus ning eelkõige väljaõpe kriisisituatsioonides toimetulekuks.

Konverentsi tasu on ühe päeva eest 40 eurot ja kahe päeva eest 60 eurot. Üliõpilastele maksab üks päev 20 eurot ja kaks päeva 40 eurot. Eesti kaitseväelastele on osalemine tasuta.

Konverentsile saab registreeruda kuni 19. novembrini. Registreerimisankeet asub .

Täiendav info või telefonidel +372 717 6474 ja +372 717 6473.

Konverentsil osalenud 29 NATO riigi kaitsevägede juhatajate istungite teemadeks olid muuhulgas Afganistani toetusmissioon Resolute Support, Kosovo missioon KFOR, alliansi üldine heidutushoiak ja NATO sõjalise struktuuri kaasajastamine.

„Sõjalise struktuuri muudatusettepanekud tekitasid konstruktiivse diskussiooni, mille tulemiks olid konsensuslikud juhised edasisteks tegevusteks. NATO uuenev struktuur arvestab erinevaid ohustsenaariume, alliansi ambitsioone ning on eesmärgile kohanduv,“ ütles kindral Riho Terras, kelle sõnul võtab struktuuriettepanek arvesse muutusi julgeolekukeskkonnas ning loob paremad eeldused heidutuseks ja efektiivsemaks kollektiivkaitseks tulevikus.

Kongressil valiti ka 2018. aasta suvel ametikohustustesse asuv järgmine NATO sõjalise komitee esimees, kelleks sai Ühendkuningriigi kindral Sir Stuart Peach.

NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.

Ämaris kaks nädalat kestnud reservõppekogunemise käigus formeeriti reservväelastest mobiilse radarposti kaitseüksus. Õhuseiredivisjoni ülema major Gerry Karro sõnul suudab õppekogunemisel harjutanud kaitseüksus radarposti meeskonnaga ühtselt tegutseda ning edukalt radarsüsteemi kaitset tagada.

„See omakorda võimaldab õhuseiredivisjoni kaitseväelastel keskenduda eelhoiatusfunktsiooni täitmisele NATO integreeritud õhukaitsesüsteemi osana. Õppusel osalenud reservväelased näitasid ennast oma parimast küljest,“ ütles major Karro.

Lõppenud nädalavahetusel viidi Pärnumaal läbi toetuse väejuhatuse formeerimiskeskuste juhtiv- ja reakoosseisu kolmepäevane õppekogunemine „Punane Rebane 2017“,  kus harjutati formeerimiskeskuste püstitamist ning sellega kaasnevate tegevuste planeerimist ning läbiviimist.

„Reservväelased tõestasid taaskord, et eelneva väljaõppe käigus omandatud oskused ei ole reservis oldud aja jooksul kuhugi kadunud ning ka koolitajad näitasid üles kõrget professionaalset taset,“ ütles toetuse väejuhatuse staabi mobilisatsioonijaoskonna ülem major Mehis Born.

Õhuseiredivisjon on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline üksus, mille ülesandeks on jälgida Eesti õhuruumis ja selle ümbruses toimuvat.

Formeerimiskeskused on toetuse väejuhatuse mobiilsed allüksused ning nende põhiülesanne on täiendusreservi moodustamine ja ette valmistamine kaitseväele.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.

„Iga sõdur, kes tõotas täna Eesti riiki kaitsta, väärib au ja tunnustust. Olgugi, et teekond siiani pole olnud kerge, olete edukalt omandanud kõik kodumaa kaitsmiseks vajalikud baasoskused,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm. „Edasi tuleb ühelt poolt veelgi keerulisem, aga kindlasti ka huvitav aeg: sõjaväelise erialaga tutvumine, selle omandamine ning pidev harjutamine,“ lisas ta.

Juuli alguses 1. jalaväebrigaadis teenistust alustanud ajateenijate sõduri baaskursus kestis üksteist nädalat ja lõppes sel nädalal toimunud sõdurirännakutega. Rännaku kestel tuli sõduritel täita kontrollpunktides erinevaid ülesandeid, millega hinnati üksikvõitleja baasoskuste omandamist, meeskonnatööd ning füüsilist vastupidavust.

Kursuse eesmärk on õpetada sõduritele üksikvõitleja oskuseid ja treenida neid võimalikult kiiresti välitingimustes hakkama saama. Sõdurite edasine teenistus jätkub nooremallohvitseride baaskursusel või autojuhtide kursusel.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus kuhu kuulub ajateenijatest formeeritud Kalevi ja Viru jalaväepataljonid ning elukutseline Scoutspataljon. Lisaks kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, tankitõrjekompanii, staabi- ja sidekompanii ning luurekompanii.

„Väga hea ning nauditav on teha tööd inimestega, kes tahavad õppida ning teevad kõik selleks, et väljaõpe oleks parimal tasemel,“ ütles pioneeripataljoni ülema kohusetäitja major Priit Heinloo, kelle sõnul on reservväelaste teadmiste kaasajastamine kaitseväe jaoks võtmeküsimus.

Lipnik Steven Johan Sepa  sõnul sõltub reservrühmaülemate oskustest nii ülema plaanide edukas elluviimine kui rühma liikmete elu ja tervis. „Reaalses olukorras võib meie teadmatus või arusaamatus olla saatuslik,“ ütles lipnik Sepp.

Kahe nädala jooksul tuletasid reservväelased meelde nii reservülematele, pioneeridele kui jalaväelastele vajalikke teadmisi ning oskusi nagu tegevuse planeerimine, käskude koostamine, erinevate miinide lõhkamine ning teenistusrelvadest laskmine.

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonis õpetatakse ajateenijaid demineerima, lõhkama ja miine käsitsema. Samuti õpivad pioneerid välikindlustamist, pioneeritehnika kasutamist ning tõkete ja sildade rajamist.