Uudised
-
Eesti osaleb Saksamaal toimuval NATO suurimal meditsiiniõppusel
„Eesti on NATO meditsiiniõppusel esindatud suurelt, meie poolt on välja pandud üks õppuse viiest välihaiglast koos kogu vajaliku varustuse ja meeskonnaga,“ ütles Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse ülem kolonelleitnant Ahti Varblane.
„Õpime ka seda, kuidas läbida vajalikud administratiivsed kooskõlastused, varustus kohale toimetada ja rahvusvahelises keskkonnas teiste meditsiiniüksustega integreeritult töötada,“ ütles kolonelleitnant Varblane, kelle sõnul annab õppus ka ülevaate probleemidest, mis võivad ette tulla meditsiiniüksuse reaalsel saatmisel missioonile.
Eesti kasutab esmakordselt erakorralise meditsiinirühma konteinerpõhist varustust, mis on arendatud ja toodetud Eestis. Eesti meditsiiniüksus sooritab õppusel osalejatest ainsana ka manöövri ehk ümberpaigutuse ühest asukohast teise.
Vigorous Warrior 2017 õppusest Saksamaal võtavad osa NATO 27 liikmesriigi esindajad, nende seas esmakordselt Eesti jalaväebrigaadi meditsiinikompanii erakorralise meditsiini rühm. NATO meditsiini oivakeskuse korraldatud suurõppuse eesmärk on harjutada ja hinnata koostöö- ja manöövervõimet NATO liikmes- ja partnerriikide vahel ning harjutada reageerimist võimalikule bioloogilise ründe ja saaste intsidendile. -
Liitlaste piloodid harjutavad Eesti kohal madallende
Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15.
-
1. jalaväebrigaadi ajateenijad lõpetasid baaskursuse rännakuga
„Lõpurännakul õpivad ajateenijad tundma eelkõige iseennast ning ka seda, et inimvõimetel on alati olemas teatud reserv. Aga ka seda, et koos jõutakse kaugemale,“ ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann.
Olgugi, et rännaku pikkus ja formaat väeosade lõikes veidi erineb, on selle eesmärk igal pool sama: kontrollida, kui hästi on omandatud sõdurioskused ning kui edukalt tulevad noored mehed ja naised toime füüsilise ja vaimse koormusega.
„Meil pole teist valikut. Ajateenistus on õpetanud mitte alla andma. Ja kui mõnel raskeks läheb, aitame teda,“ ütles Viru jalaväepataljoni võitleja reamees Vlad Kruzo, kelle sõnul on lõpurännaku oluline osa ka meeskonnavaimu tugevdamine.
Kalevi jalaväepataljoni lõpurännaku tegi eriliseks selle uus formaat ja sidumine taktikalise tegevusega. Ligi 30 kilomeetrine rännak sisaldas endas ka vastase poolt kontrollitud alasse sisse imbumist ning olulise objekti hõivamist.
„Eesmärk oli luua sõduritele võimalikult reaalne stsenaarium, mis vastaks olukorrale lahinguväljal. Hea meel oli näha, et sõdurid olid visad ja vastupidavad hoolimata raskest maastikust ja väsitavatest ülesannetest,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Mait Müürisepp.
Kokku lõpetab 1. jalaväebrigaadis sõduri baaskursuse ligi 1000 sõdurit, neist 600 teenib Jõhvis asuvas Viru jalaväepataljonis ja ligi 400 Paldiskis Kalevi jalaväepataljonis. Truudusetõotuse Eesti riigile annavad võitlejad sel reedel, 15. septembril. -
Kõrgemas sõjakoolis algas Läänemere sõjakoolide konverents
„Konverents annab kõrgema sõjakooli kadettidele võimaluse teha rahvusvahelist koostööd, luua sidemeid naaberriikidega ja õppida tundma, kuidas nende koolisüsteemid toimivad,“ ütles konverentsi peakorraldaja kapten Siim Saavaste.
Konverentsi üheks põhiteemaks on taktikalise otsustamise mängude kasutamine rühma või kompanii väljaõppes. Neljapäevase konverentsi jooksul annab kõrgem sõjakool väliskülalistele ülevaate KVÜÕA ohvitseride koolitamise põhimõtetest, Eesti riigikaitse ülesehitusest ja kaitseväest ning julgeolekupoliitilisest olukorrast Läänemere regioonis. Lisaks sellele tutvuvad väliskülalised Kuperjanovi jalaväepataljoniga, kus peetakse kolmapäeval sõpruskohtumine jalgpallis.
Läänemere sõjakoolide konverentsist võtavad osa Eesti, Läti, Leedu ja Poola sõjakoolid. 2016. aastal toimus konverents Leedus, sel aastal on konverentsi võõrustajaks KVÜÕA kõrgem sõjakool. Konverentsi põhiteema on iga-aastaselt muutuv ning täpse sisu otsustab võõrustaja riik.
-
Kõrgema sõjakooli mereväe kadetid õppisid vees ellujäämist
"Õppisime, kuidas vees eri olukordades käituda, ronisime päästeparve ja paati ning õppisime, kuidas neid õigetpidi keerata, kui need on ümber läinud. Kõige keerulisem oligi päästeparve ümber keeramine, kuna see nõudis lisaks füüsilisele pingutusele ka õiget kehaasendit," ütles koolitusel osalenud mereväe kadett Kristjan Valmet.
Koolituse "Enesepääste võtted vees" peamine eesmärk oli harjutada enesepääste võtteid uues simulaatoris, mis võimaldas luua reaalolukorrale sarnaseid tingimusi. Koolitus sisaldas praktilist ja teoreetilist õpet, kuidas merel ellu jääda. Praktiline osa läbiti vees ja päästeparves.
Koolituse sisu vastab Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni mudelkursusele ning kadetid saavad ametliku tunnistuse koolituse läbimise kohta. Ohutusalase baasõppe enesepääste mooduli peavad läbima kõik mereväe laevadele teenima asuvad kaitseväelased.
Kõrgema sõjakooli mereväe õppesuunal kestab õpe kolm aastat, võimaldades spetsialiseeruda taktika või tehnika erialale. Koostööd tehakse TTÜ Eesti Mereakadeemia ja mereväega. Sõjakooli lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja nooremleitnandi auastme.
Fotod:
-
Liitlaste piloodid harjutavad Eesti õhuruumis
Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
Belgia õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 5. septembril. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 30. augustist USA õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-15. -
2. jalaväebrigaadi ajateenijad andsid truudusetõotuse
„Palju külmasid ja magamata öid on veel ees, kuid sõdurid on näidanud, et nad on selleks valmis,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste. „Kevadeks on nad valmis üksusena panustama kogu Eesti kaitsesse.“
Tänasest võivad edukalt baaskursuse läbinud sõdurid kanda ajaloolist pataljoni embleemi, millel on kujutatud surnupealuu ja selle all ristatud säärekondid.
Sõdurivande andmisega tõotavad ajateenijad jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.
Truudusetõotusega lõppes ajateenistuse esimene etapp – sõduribaaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised.
Pildid:
-
Ühendkuningriigi välisminister Boris Johnson külastas Tapa sõjaväelinnakut
1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm andis minister Johnsonile ülevaate brigaadi pataljonina tegutseva NATO lahingugrupi tegevustest, samuti sai välisminister tutvuda Tapal paiknevate üksustega ning kasutusel olevate relvade ning tehnikaga.
"Mul oli suurepärane võimalus saada Tapa linnakus kokku lisaks siin teenivate Eesti kaitseväelasega pea 800 Ühendkuningriigi, 300 Prantsuse ning mõne Taani sõduriga, kes aitavad kaitsta seda imelist riiki,“ lausus Ühendkuningriigi välisminister.
"Eestlased on valinud vabaduse ja demokraatia tee, teie olete osa NATO-st ja Ühendkuningriigi armee vormikandjad on siin, et teid toetada, aidata hoida rahu ja vajadusel heidutada kõiki vastaseid," kinnitas Johnson.
Briti, Prantsuse ja Taani sõduritest koosnev 1200-liikmeline NATO lahingugrupp alustas oma teenistust Tapal aprilli alguses ning kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, mille kontingendist lõviosa moodustab Briti armee 5. jalaväepataljon The Rifles.
Fotod:
-
Ungari asekaitseminister külastas 2. jalaväebrigaadi
Lisaks kohtus Ungari asekaitseminister 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo ja Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõnistega ning tutvus 2. jalaväebrigaadi Taara linnaku taristuga.
„Taara linnak on väga moodsa ja kaasaegse taristuga ning meie kompaniil on olnud siin väga head treenimis- ja elamistingimused,“ ütles Ungari asekaitseminister Tamás Vargha.
2. jalaväebrigaadi saabunud Ungari üksus kuulub Ungari 25. Klapka György jalaväebrigaadi 1. mehhaniseeritud pataljoni, mille alaline paiknemisala asub Ungari loodeosas Tata regioonis.
Ungarlased lahkuvad Eestist septembri lõpus pärast õppust Training Bridge 2017.
-
Belgia hävitajad asusid Ämarist valvama Balti riikide õhuruumi
„Aktiivne õhuturve on asendamatu osa NATO nähtavast kohalolust ja heidutusest alliansi idapiiril,“ ütles kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Kristjan Prikk, kelle sõnul tuli viimase rotatsiooni hävitajatel sooritada häire korras 32 väljalendu. „See viitab keerulisele julgeolekuolukorrale, kus me elame ja on tõestuseks, et vajame liitlaste jätkuvat toetust Balti riikide õhuruumi turvamisel.“
Eesti õhuväe ülem kolonel Riivo Valge andis Hispaania õhuväelastele üle Balti õhuturbemissiooni medalid ja tänas neid Eesti ja teiste Balti riikide õhuruumi turvamise eest. Samuti tervitas ta Belgia õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune teenistus Eestis.
Ämaris baseeruv Belgia lennusalk on moodustatud Belgia õhuväe 10. ja 2. taktikalise lennuüksuse koosseisu baasil. Belgia üksus oli Ämaris ka 2016. aasta jaanuari algusest aprilli lõpuni.
USA päritoluga mitmefunktsionaalne hävitaja F-16 Fighting Falcon on ühemootoriline kerge lahingulennuk, mida saab kasutada hävitajana õhuruumi kaitseks, ründelennukina maapealsete ja merel olevate objektide hävitamiseks ning luureülesannete täitmiseks.
Fotod: