Uudised

Brigaadi koostegevusõppel keskenduvad Scoutspataljon ning Ühendkuningriigi ja Prantsuse kaitseväelastest koosnev lahingugrupp alguses viivituslahingu ja vasturünnaku harjutamisele,  seejärel jagunevad õppusel osalevad üksused ründavaks ja kaitsvaks pooleks.

 „Eriti hea meel on liitlaste õhuvahendite rohkuse üle, mis on muutnud lahinguruumi maaväe jaoks realistlikumaks ning andnud võimaluse harjutada spetsiifilisemaid tegevusi, näiteks üksuste siirmist operatsioonialale õhu kaudu,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm.

Sel nädalal harjutasid õppusel osalejad viivituslahingu pidamist, tõkete ja miiniväljade ületamist ning sõbraliku üksuse positsioonidest läbi liikumist. Õppelahingutes osalesid nii liitlaste tankid Challenger 2 ja Leclerc, jalaväe lahingumasinad Warrior ja VBCI kui Scoutspataljoni relvastuses olevad jalaväe lahingumasinad CV9035. Maaväe tegevust toetasid õhust USA 10. lahingukopteribrigaadi kopterid.

Saber Strike on Balti riikides ja Poolas peetav Ameerika Ühendriikide maaväe iga-aastane õppus, õppuse juhtriik on sel aastal Läti. Kokku osaleb õppusel kaitseväelasi 20 NATO liitlas- ja partnerriigist, Eestis harjutab ligi 1500 kaitseväelast Eestist, Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Taanist, Ameerika Ühendriikidest ja Soomest peamiselt kaitseväe keskpolügoonil, Tapal ja Ämaris.

Fotogaleriid:

„Eesti ja Prantsusmaa koostöö on hea näide sellest, kuidas alliansi riigid panustavad üksteise julgeolekusse,“ ütles kindral Riho Terras. „Kolm aastat tagasi teenisid meie kaitseväelased koos prantslastega Kesk-Aafrika Vabariigis, täna toetab Prantsusmaa oma kaitseväelaste kohalolekuga Eestis meie julgeolekut.“

Lisaks arutas kindral Riho Terras Prantsuse kaitseväe küberväejuhatuse ülema viitseadmiral Arnaud Coustillere´ga küberkaitse-alase koostöö arendamist.

Prantsusmaa panustab kevadel Eestisse jõudnud NATO lahingugruppi enam kui 300 kaitseväelasega ja lahingutehnikaga, sealhulgas tankidega Leclerc. Prantslased teenivad Tapal kokku kaheksa kuud, andes seejärel vastutuse üle taanlastele.

Kaitseväe rühmasuurune kontingent viis 2014. aastal Kesk-Aafrika Vabariigis läbi julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks.

"Anname Euroopa ja NATO merevägede nooremohvitseridele seminaril võimaluse omandada uusi ametialaseid teadmisi ning jagada erinevaid nägemusi mereväeoperatsioonidest," ütles seminari korraldaja kaptenmajor Egon Kaur. "Oluline osa on ka Eesti kui mereriigi ajaloo tutvustamisel," lisas kaptenmajor Kaur.

Kohtumisest võtavad osa ligi 40 mereväeohvitseri 26-st Euroopa Liidu ja NATO riigist. Üles astuvad välisesinejad Euroopa kaitseagentuurist, Rootsi kaitseuuringute keskusest, Ameerika Ühendriikide mereväest ja meresõjaliste operatsioonide kompetentsikeskusest Saksamaalt.

Kohtumise põhiteema on seotud meresõjaliste ülesannetega kitsastel ja madalaveelistel merealadel, mille on korraldajariigina välja pakkunud Eesti. Lisaks arutletakse kohtumisel, kuidas muutuvad nõuded merevägedele, milline on mereliste võimekuste strateegia ja selle mõju tänapäeva mereväele ning kuidas luua tasakaalustatud merejõude. Samuti räägitakse tehnoloogia arengu, mereseire ja autonoomsete süsteemide kasutamisega seonduvatel teemadel.

ESYO (European Seminar for Young Officers) on Euroopa merevägede nooremohvitseridele suunatud seminar, mille eesmärgiks on edendada liikmeksolevate merevägede üksteisemõistmist ja suurendada mereteadlikust oma liikmesriikides. 1999. aastal alguse saanud iga-aastane liikmesriikide vahel roteeruv üritus toimub tänavu esimest korda Eestis.

„Eesti õhuväe jaoks on alanud õppuse üheks peamiseks eesmärgiks kõrgel lendavate lennukite, madalal lendavate kopterite ja maapeal tegutsevate üksuste integreerimine üheks tervikuks. Olulist rolli selle ühtsuse saavutamisel etendavad Eesti õhuväe taktikalised tulejuhid maaväe üksuste juures ning läviohvitserid staapides,” ütles Ämari lennubaasi ülem kolonelleitnant Ülar Lõhmus.

Ameerika Ühendriikide maaväe mitmeotstarbelist kopterit UH-60 Black Hawk kasutatakse üksuste transportimiseks, vigastatute evakuatsiooniks, lahingujuhtimiseks ja muudeks ülesanneteks. Kopteri HH-60 Pave Hawk ülesandeks aga on kriisi- või sõjaajal vastase territooriumile sattunud lendurite ning ka teiste kaitseväelaste otsimine ning päästmine. AH-64 Apache on mõeldud eelkõige maapealsete sihtmärkide ründamiseks. Suur transpordikopter CH-47 Chinook võib pardale võtta rohkem kui 50 võitlejat.

Lennutegevus toimub meie õhuruumis kuni 16. juunini. Balti riikides ja Poolas aset leidval Ameerika Ühendriikide maaväe iga-aastasel õppusel Euroopas osalevad esimest korda kõik NATO lahingugrupid. Eestis võtavad õppusest osa Scoutspataljoni, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Taani, Ameerika Ühendriikide ja Soome sõdurid.

Õppuse juhtriik on sel aastal Läti, seal asub ka õppuse juhtstaap. Kokku 20 NATO liitlas- ja partnerriigi üksused jaotuvad kolme Balti riigi ja Poola vahel, Eestis harjutab ligi 1500 kaitseväelast peamiselt kaitseväe keskpolügoonil, Tapal ja Ämaris.

„2. jalaväebrigaadile oli see hea sissejuhatus koostööks Taani diviisiga,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo, kelle sõnul sai 2. jalaväebrigaad diviisi õppetsüklisse sisenemisega hästi hakkama.  „Rahvusvaheline koostöö kogemus ja vastastikune kogemuste vahetamine on olnud igati positiivne.“

Võrus peetud õppusest võtsid lisaks Taani diviisi ja Taani brigaadide staapidele osa ka Läti, Leedu ja Slovakkia brigaadide staabid.

Saber Knight on osa Taani diviisi väljaõppetsüklist, mille eesmärk on treenida Balti riikide ja Taani brigaadide staape. Kokku osales Võrus peetud õppusel üle 800 kaitseväelase Taanist, Eestist, Lätist, Leedust, Ameerika Ühendriikidest ja Slovakkiast.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Veiko-Vello Palmi sõnul võimaldab Saber Strike eelkõige jätkata NATO lahingugrupi integreerimist brigaadi koosseisu, millele erinevate lahingusituatsioonide harjutamine kaasa aitab. „Õppusele on kaastatud märkimisväärne hulk USA õhujõudude tehnikat ning see annab omakorda hea võimaluse brigaadi staabile harjutada õhuründevahendite tegevuse koordineerimist,“ lisas kolonel Palm.

Kaks nädalat vältaval õppusel harjutavad üksused esmalt erinevate lahingülesannete täitmist kompaniide koosseisus, mida õhust toetavad Ühendriikide ründehelikopterid. Õppuse teises faasis moodustatakse osalevatest üksustest kaks poolt, kellest üks täidab ründavaid ülesandeid ning teine harjutab viivitus- ja kaitsetegevust.

Lisaks Scoutspataljonile ja Ühendkuningriigi ja Prantsuse sõduritest koosnevale NATO lahingugrupile osalevad õppusel Saber Strike ka pioneerirühm Soomest ning Ameerika Ühendriikide ründehelikopterid AH-64 (Apache) ning UH-64 (Black Hawk) ja õhutulejuhid.

Õppuse Lätis toimuval osal harjutatakse muuhulgas vägede vastuvõtmist ning eelpaigutamist, Leedu ja Poola piiril viiakse läbi õhurünnaku ja jõeületuse harjutused.

Õppuse juhtriik on sel aastal Läti, seal asub ka õppuse juhtstaap. Kokku 20 NATO liitlas- ja partnerriigi üksused jaotuvad kolme Balti riigi ja Poola vahel, Eestis keskendub tegevus kaitseväe keskpolügoonile, Tapale ja Ämarisse.

„2. jalaväebrigaadi jaoks tähendab see eelkõige uut võimalust areneda ja teha koostööd liitlastega, olla infoväljas ning võtta üle parimaid praktikaid,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo. „Taanlased pakuvad meile väljaõpet, mis võimaldab arendada nii meie staabitööd kui allüksuste tegevust.“

2. jalaväebrigaad osaleb taanlaste väljaõppetsüklis käesolevast aasta algusest, olles enne 27. mail Võrus alanud õppust Saber Knight osa võtnud ka  veebruaris Tapal peetud planeerimisõppusest Red Knight. Taani diviisi õppetsüklis osalevad lisaks eestlastele ka Taani, Läti, Leedu ja Slovakkia brigaadide staabid.

1. jalaväebrigaad seoti Taani diviisi väljaõppetsükliga 2009. aastal.

Taani diviis kuulub NATO kirdekorpusesse, mis on valmis täitma Põhja-Atlandi lepingu artiklist 5 tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid ning osalema rahvusvahelistel kriisireguleerimisoperatsioonidel.

"Olen veendunud, et kaptenleitnant Ivaski omandatud kogemustest on meil vähemalt sama palju õppida kui temal meilt," ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska.

"Mul on suur au see ametikoht vastu võtta. Saan aru, et sellega kaasneb ka suur vastutus. Annan endast parima, et mereväel läheks hästi ning veelgi paremini," ütles laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask.

Kaptenleitnant Peeter Ivask teenib kaitseväes 1991. aastast alates. Ta on teeninud mereväe staabi operatiiv- ja planeerimisosakonna ülemana, vanemstaabiohvitserina NATO mereväekomponendi Northwoodi staabis ning kaitseväe peastaabi operatiivjaoskonnas. Lisaks on ta täitnud Balti kaitsekolledžis lektori kohustusi.

Mereväe laevastikus on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatav Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ning miini-infokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Järjekorras viienda Liibanoni kontingendi Estcon-5 jalaväerühm Estpla-22 ja staabiohvitserid teenisid sealse ainsa mitmerahvuselise Iiri-Soome pataljoni koosseisus.

Kontingendi ülema major Ivo Silbaumi sõnul on Eesti kaitseväe osalemine Liibanoni rahuvalveoperatsioonil vajalik ja kasulik. „Arendame seeläbi oma võimekust tegutseda rahvusvahelises keskkonnas, avardame kaitseväelaste silmaringi ning anname neile väärtuslikku kogemust reaalses operatsioonikeskkonnas,“ ütles major Silbaum.

Estpla-22 rühmaülema leitnant Virko Luide sõnul sai tema rühm hästi hakkama ning suutis eelnevate Eesti üksuste poolt kõrgele tõstetud mainet hoida. Eesti sõdurite professionaalsuse tõid mitmel korrale esile ka rahvusvahelise pataljoni ülemad. „Meie enda jaoks oli huvitav eelkõige rahuvalveoperatsiooni omapäradega harjumine, kus sõduri igapäevatöös on oluline eelkõige hea suhtlemisoskus ja rahulik ning diplomaatiline lähenemine,“ lisas leitnant Luide.

Estpla-22 alustas teenistust Lõuna-Liibanonis Iiri-Soome pataljonis möödunud aasta novembri lõpus. Eesti rahuvalvajate ülesandeks oli teostada oma vastutusalas jalgsi- ja motoriseeritud patrulle nii öösel kui päeval, mehitada vaatlusposte ning täita teisi rahuvalvealaseid ülesandeid. Muu hulgas teostas Eesti üksus patrulle ka vahetult Iisraeli ja Liibanoni eraldaval sinisel joonel.

Jaanuari keskpaigast kuni märtsi keskpaigani teenis rühm patrullbaasis UNP 6-50, mis asub vahetult Liibanoni ja Iisraeli eraldaval sinisel joonel. Kahe kuu jooksul tegid kaitseväelased regulaarselt nii jalgsi- kui ka motoriseeritud patrulle oma vastutusalas, jälgisid pidevalt konflikti osapooli eraldavat sinist joont, tagasid baasi julgeolekut ja hoidsid ühte jagu kiirvalmiduses. Kokku tegid eestlased oma rotatsiooni ajal 356 erineva patrulli, millest 40 tehti koostöös Liibanoni armeega.

Koju saabunud jalaväerühma Estpla-22 vahetas Liibanonis välja jalaväerühm Estpla-23, mis jätkab samuti teenistust Iiri-Soome pataljoni ühes kompaniis koos Soome kaitseväelastega. Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Kokku panustab praegu UNIFILi 40 riiki.

„On rõõm olla tagasi õhutõrjepataljoni professionaalse meeskonna juures. Asun pataljoni juhtima põneval ajal, mil lisaks pataljoni peamisele ülesandele, reservüksuste tootmisele, on võimalus teha tihedat koostööd liitlasüksustega,“ ütles major Tanel Lelov.

Major Lelov alustas teenistust kaitseväes 1999. aastal Pärnu Üksik-jalaväepataljoni ajateenijana. Pärast kõrgema sõjakooli põhikursuse lõpetamist 2003. aastal teenis ta õhutõrjedivisjonis ning hiljem õhutõrjepataljonis rühma- ja patareiülema ning pataljoni staabiülemana.

Enne õhutõrjepataljoni ülema teenistuskohale asumist teenis major Lelov kaitseväe peastaabi ülema käsundusohvitserina. Major Lelov on osalenud sõjalisel välismissioonil Afganistanis ning teda on autasustatud Kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest ning Maaväe ohvitseri hõberistiga.

Kolonelleitnant Priit Pikner jätkab teenistust vanemstaabiohvitserina Ühendkuningriigis ühendekspeditsiooniväe staabis.

Õhutõrjepataljon asub Tapal ning kuulub kaitseväe suurima manööverüksuse 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Pataljoni ülesandeks on vastase õhuründevahendite, seahulgas lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite tõrjumine ja hävitamine.

Pildigalerii: