Uudised

"Grupile on Baltops sel poolaastal teiseks suureks õppuseks, mis võimaldab meil peale miinitõrje harjutada ka mitmekesist koostegevust õhu- ja pealveetõrje valdkondades," ütles NATO 1. alalise miinitõrjegrupi ülem kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa. "Kokkuvõttes on seni õppus igati korda läinud, näidates liitlaste koostöövõimet ning pühendumist Läänemerel," lisas ta.

Õppusel on kulmineerumas taktikaline faas, mil tehakse stsenaariumi kohaselt miinitõrjet õhu- ja ka pealvee ohu tingimustes, tagamaks sõbralikele üksustele ohutu liiklemise mereteedel. Lisaks õppuse tarbeks veesatud õppemiinidele on leitud ka varasemate õppuste õppemiine ning kahjutuks tehtud maailmasõdade aegseid lõhkekehasid.

Ligikaudu 6000 osalejaga õppust Baltops peetakse tänavu 4.-16. juunini ning seda viiakse läbi Läänemere lõunaosas. Õppusel osaleb üle 50 laeva, mitmete maaväe ja õhuväe üksustega on esindatud kokku ligi 15 NATO liitlast ja partnerriiki. Lisaks NATO miinitõrjegrupi lipulaevale Wambola on Eestist õppusel osalemas ka miinijahtija Admiral Cowan.

NATO 1. alalist miinitõrjegruppi (SNMCMG1) on möödunud aasta juunist esmakordselt ajaloos juhtimas Eesti mereväeohvitser – kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa. Käesoleva aasta algusest on ka NATO üksuse juhtstaabi liikmed Eesti mereväelased.

Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ning keda allianss võib viiepäevase etteteatamisajaga saata erinevatesse maailma paikadesse.

„Me ei tohi unustada seda kallilt ostetud õppetundi, kus ennast vägisi liitlaseks teinud naaberriik järk-järgult meie vabaduse üle võttis,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema ülesannetes olev kolonelleitnant Avo Veske tseremoonial peetud sõnavõtus. „Meie ülesanne on seda õppetundi meeles pidada ning vältida selle kordumist.“

Tseremoonial olid auvalves kõrgema sõjakooli kadetid, mälestusmõtte lausus Kaitseliidu vanemkaplan major Raivo Nikiforov ning hingepalvuse küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseride mälestuseks ütles EELK Võru Katariina koguduse õpetaja Andres Mäevere. Pärast tseremooniat asetati 1941. aastal Nõukogude võimu poolt represseeritud eesti ohvitseride mälestuskivi jalamile pärjad.

Nõukogude võimud küüditasid ja hukkasid 646 reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu majja kutsutud eesti ohvitseri. Mälestustseremooniat küüditatud ja hukatud ohvitseride auks on alates 2011. aastast korraldanud Eesti vabadusvõitlejate liit ja Eesti eruohvitseride kogu. 1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist pea 10 000 inimest

„Liibanonis olles puutusime kokku kohalike koolide ja lastega ning juba seal olles tekkis idee, et kontingendi viimase ühise üritusena võiksime pakkuda ühe toreda päeva Eesti lastele, täpsemalt Haiba lastekodu lastele. Eelkõige loodame, et lapsed said lõbusalt ja huvitavalt aega veeta, aga õppisid täna ka midagi uut ja tulevases elus vaja minevat,“ ütles Liibanonis kontingendi ülemana teeninud major Ivo Silbaum.

Ühise päeva jooksul tutvustati lastele sõdurite varustust ja relvastust, muuhulgas prooviti metallidetektoritega esemete otsimist ning öövaatlusseadmetega pimedas orienteerumist. Samuti said lapsed kiire esmaabiõppe ning lõpetuseks söödi ühiselt kringlit.

„Lastega läbi viidud tegevused olid väga huvitavad. Niisamuti oli ülimalt tore jälle meile Liibanonis tuttavaks saanud sõdureid näha, ootame alati tulevasi taaskohtumisi,“ ütles Elina Born.

Järjekorras viienda Liibanoni kontingendi Estcon-5 jalaväerühm Estpla-22 ja staabiohvitserid teenisid sealse ainsa mitmerahvuselise Iiri-Soome pataljoni koosseisus.

Estpla-22 alustas teenistust Lõuna-Liibanonis Iiri-Soome pataljonis möödunud aasta novembri lõpus. Eesti rahuvalvajate ülesandeks oli teha oma vastutusalas jalgsi- ja motoriseeritud patrulle nii öösel kui päeval, mehitada vaatlusposte ning täita teisi rahuvalvealaseid ülesandeid. Muu hulgas tegi Eesti üksus patrulle ka vahetult Iisraeli ja Liibanoni eraldaval sinisel joonel.

Jaanuari keskpaigast kuni märtsi keskpaigani teenis rühm patrullbaasis UNP 6-50, mis asub vahetult Liibanoni ja Iisraeli eraldaval sinisel joonel. Kokku tegid eestlased oma rotatsiooni ajal 356 erinevat patrulli, millest 40 tehti koostöös Liibanoni armeega.

Mai viimasel päeval koju saabunud jalaväerühma Estpla-22 vahetas Liibanonis välja jalaväerühm Estpla-23, mis jätkab samuti teenistust Iiri-Soome pataljoni ühes kompaniis koos Soome kaitseväelastega.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Kokku panustab praegu UNIFILi 40 riiki.

„Tunne on väga hea. Võit tuli korraliku ettevalmistuse pealt, nädal enne sain samas kohas ametlikel treeningutel joosta, mistõttu olin maastikuga hästi tuttav,“ ütles kapral Sild, kelle sõnul oli oluline roll ka kaasas olnud hooldustiimil. „Pärast eilset lühiraja võitu sain taastumiseks hea massaaži, nii et täna oli isegi parem enesetunne. Nagu igal spordialal loevad ka siin pisiasjad ja väike lihasehooldus võib tulemusi oluliselt mõjutada,“ lisas ta.

Kapral Sild edestas tavaraja 13-kilomeetrisel distantsil ajaga 1:08:08 teisele kohale tulnud Venemaa esindajat Leonid Novikovi (1:09:53) ning kolmandale kohale tulnud poolakat Wojciech Kowalskit (1:10:28).

Eilsel lühiraja 5,8 kilomeetri pikkusel distantsil edestas kapral Sild hõbeda ja pronksi teeninud soomlasi Olli-Markus Taivaineni ja Miika Kirmulat vastavalt 43 ja 52 sekundiga. Neljas ja viies olid venelastest mitmekordsed maailmameistrid Leonid ja Valentin Novikov.

Homme on võistlustel puhkepäev, kuid juba ülehomme võisteldakse Haminas sõjaväelaste orienteerumise maailmameistrivõistlustel teatejooksus. Kodustel radadel saab kapral Silda näha võistlemas juuni lõpus Lõuna-Eestis toimuvatel orienteerumise maailmameistrivõistlustel.

„Maastikutüüp ja kaardistusstiil olid väga kodused. Teadsin, missuguseid teevalikuid teha ja millal vajadusel hoogu maha võtta. Täna olin võistlusärevusest üle, olin lõpuni tähelepanelik ning orienteerusin nii, nagu treeningutest olin õppinud,“ ütles kapral Sild pärast edukat võistlust.

„Laskejooks paneb proovile füüsilise vormi ja laskeoskuse ehk kaks asja, mis on kaitseväelasele omased,“ ütles laskejooksu läbiviija maaväe põhikursuse teise õppeaasta kadett Risto Asusaar. 

Meeste arvestuses tuli esikohale maaväe põhikursuse teise õppeaasta kadett Mihkel Tamm, teise koha saavutas Indrek Roos Kaitseliidu Tartu malevast ning kolmanda koha võttis maaväe põhikursuse teise õppeaasta kadett Siim Rammus.

Naiste arvestuses saavutas parima tulemuse mereväe kolmanda õppeaasta kadettseersant Kärt Praks, teisele kohale tuli maaväe esimese õppeaasta kadett Merili Varter ning kolmanda koha sai õhuväe põhikursuse teise õppeaasta kadett Madli Pärnik.

Laskejooksul osalejatel tuli Tsiatsungõlmaa harjutusalal läbida vähemalt 6,5 kg kaaluva varustusega kaks ligi kahe kilomeetri pikkust jooksuringi ning kaks laskmise seeriat, kus mõlemas lasti viis lasku lamades ja põlvelt asendist. Iga möödalask andis võistlejale ühe trahviringi. Parimad selgitati nii individuaal- kui ka võistkondlikus kaitseväe ühendatud õppeasutuste Grand Prix arvestuses.

Kolmandat aastat peetaval kõrgema sõjakooli kadettide korraldataval laskejooksul osalesid kõrgema sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm, kõrgema sõjakooli põhi- ja keskastmekursuse õppurid ning Kaitseliidu Tartu maleva esindajad.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada SAIS-i vahendusel 19. juunist 3. juulini.

Fotod:

„Itaalia on Vahemere julgeoleku tagamisel üks võtmeriikidest. Koostöö Eestiga on märk sellest, et liitlaste vahel on ühine arusaam julgeolekuohtudest,“ ütles kindral Terras, kelle sõnul on oluline, et meie Euroopa liitlased, kes on otseselt ja igapäevaselt lõunast tuleneva surve all, tunneks sarnast tuge nagu oleme tundnud meie oma julgeolekumurede puhul.

Kindral Terras külastas täna ka Roomas asuva Euroopa Liidu missiooni EUNAVFOR Med/Sophia peastaapi ja Itaalia ühendoperatsioonide staapi, kus arutati Euroopa Liidu piraatluse vastase tegevuse üksikasju. Eesti suurendab tänavu suvel oma panust EUNAVFOR missioonil ja saadab seal seni teeninud logistikaohvitserile lisaks veel ühe ohvitseri.

Itaalia katiseväe juhataja kindral Graziano annetas kindral Terrasele Itaalia kindralstaabi teenetemedali tema panuse eest riikidevahelisse kaitsekoostöösse.

Itaalia on üks Tallinnas 2008. loodud NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse asutajariikidest.

Foto: Itaalia kaitseväe juhataja kindral Claudio Grazianoga ja Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras (allikas: Itaalia kaitseministeerium)

„Eesti õhuruum on osa NATO ühisest õhuruumist ning Eesti õhuvägi on orgaaniline osa NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemist. NATO õhuväejuhatuse ülema visiit Ämari lennubaasi on märgiks sellest, et NATO õhuvägi tervikuna panustab rahu ja stabiilsuse säilitamisesse meie piirkonnas,“ ütles õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien, kelle sõnul on kindral Wolters ühtlasi Ameerika Ühendriikide õhuväe ülem Euroopas ja Aafrikas, mis omakorda räägib sellest, et Ühendriikide jaoks on jätkuvalt oluline tugevdada Euroopa julgeolekut.

Ameerika Ühendriikide õhujõudude koosseisus teenib Euroopas ja Aafrikas üle 35 000 õhuväelase, keda saab kasutada ka NATO operatsioonidel. NATO õhuväejuhatus paikneb Ramsteini lennubaasis Saksamaal ning selle ülem allub NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Curtis M. Scaparrottile. Väejuhatuses teenivad erinevate NATO liikmesriikide esindajad, sealhulgas Eesti õhuväe ohvitserid ja allohvitserid. Õhuväejuhatuse ülem vastutab kõigi NATO liikmesriikide õhu- ja raketikaitse eest.

Kindral Wolters alustas ohvitserikarjääri Ameerika Ühendriikide õhuväes 1982. aastal. Ta on olnud erinevate lahingulennukite, sealhulgas hävitaja F-15 piloot, samuti on ta teeninud mitmesuguste lennuüksuste ülema ning staabiohvitserina. Kindral Wolters osalenud mitmetes lahinguoperatsioonides.

Kindral Riho Terrase sõnul saavad õppusel tuleristsed NATO lahingugrupid ning on selgelt näha, et ühistest lahinguoperatsioonidest koos brittidega Afganistanis on olnud kasu. "Meie mõtteviisid on sarnased ja teatud protseduurid on sarnased,"ütles Terras.

Kaitseväe juhataja ja kaitseminister jälgisid täna keskpolügoonil lahingutegevust, millesse olid kaasatud liitlaste liikursuurtükid, tankid Challenger 2 ja Leclerc, Scoutspataljoni kasutuses olevad jalaväe lahingumasinad CV90 ja brittide Warrior, aga ka Ameerika Ühendriikide kopterid Black Hawk, Pave Hawk ning Apache. Lisaks kopteritele sooritas ülelennu Ühendriikide strateegiline pommitaja B-52.

"Väga võimas tunne on vaadata ka meie oma rasketehnikat lahingus ja õppusel," ütles kaitseminister Margus Tsahkna, kelle sõnul annab õppusel kogetud relvavendlus tunde, et Eesti on tõepoolest paremini kaitstud kui kunagi varem.

Sel aastal seitsmendat korda Balti riikides ja Poolas aset leidvast Ameerika Ühendriikide maaväe õppusest Euroopas võtavad esimest korda osa kõik NATO idatiivale saadetud lahingugrupid. Eestis osalevad lisaks Scoutspataljoni sõduritele Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Taani, Ameerika Ühendriikide ja Soome kaitseväelased.

Õppuse juhtriik on sel aastal Läti, seal asub ka õppuse juhtstaap. Kokku 20 NATO liitlas- ja partnerriigi üksused jaotuvad kolme Balti riigi ja Poola vahel, Eestis keskendub õppuse tegevus peamiselt kaitseväe keskpolügoonile, Tapale ja Ämarisse.

Õppuse Eesti osa kestab 16. juunini.

Brigaadi koostegevusõppel keskenduvad Scoutspataljon ning Ühendkuningriigi ja Prantsuse kaitseväelastest koosnev lahingugrupp alguses viivituslahingu ja vasturünnaku harjutamisele,  seejärel jagunevad õppusel osalevad üksused ründavaks ja kaitsvaks pooleks.

 „Eriti hea meel on liitlaste õhuvahendite rohkuse üle, mis on muutnud lahinguruumi maaväe jaoks realistlikumaks ning andnud võimaluse harjutada spetsiifilisemaid tegevusi, näiteks üksuste siirmist operatsioonialale õhu kaudu,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm.

Sel nädalal harjutasid õppusel osalejad viivituslahingu pidamist, tõkete ja miiniväljade ületamist ning sõbraliku üksuse positsioonidest läbi liikumist. Õppelahingutes osalesid nii liitlaste tankid Challenger 2 ja Leclerc, jalaväe lahingumasinad Warrior ja VBCI kui Scoutspataljoni relvastuses olevad jalaväe lahingumasinad CV9035. Maaväe tegevust toetasid õhust USA 10. lahingukopteribrigaadi kopterid.

Saber Strike on Balti riikides ja Poolas peetav Ameerika Ühendriikide maaväe iga-aastane õppus, õppuse juhtriik on sel aastal Läti. Kokku osaleb õppusel kaitseväelasi 20 NATO liitlas- ja partnerriigist, Eestis harjutab ligi 1500 kaitseväelast Eestist, Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Taanist, Ameerika Ühendriikidest ja Soomest peamiselt kaitseväe keskpolügoonil, Tapal ja Ämaris.

Fotogaleriid: