Uudised

Eestit esindasid kuninglikul tseremoonial kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Eesti suursaadik Londonis Lauri Bambus ja kaitseatašee Suurbritannias kolonel Tarmo Ränisoo.

Kindralleitnant Terrase sõnul oli kuninglik mälestustseremoonia tähtis kahes mõttes. „Esiteks mälestati Afganistanis langenuid, tuletati hea sõnaga meelde ja julgustati elus julgelt edasi minema vigastatud võitlejaid ning tänati kõiki operatsioonil osalenuid. Teisalt on aga tähtis meile, kui Eesti riigile ja kaitsejõududele, et saime sellel operatsioonil koostöös liitlastega kogemusi ning tugevdasime oma sidet ja suhteid, mida saame edukalt rakendada täna NATO julgeolekuruumis,“ ütles kindralleitnant Terras.

Jumalateenistuse Püha Pauluse katedraalis viis läbi Canterbury peapiiskop, kes õnnistas sisse ka mälestusmärgi langenuile, mille sarnane on ka Eestis Scoutspataljoni territooriumil Paldiskis.

Mälestustseremoonial osalesid Ühendkuningriigi kuningliku perekonna liikmed - kuninganna Elizabeth II ja Edinburghi hertsog, prints Charles, prints Harry, Cornwalli hertsoginna, Wessexi krahvinna ja teised. Samuti osalesid Ühendkuningriigi peaminister ja asepeaminister ning kõrged sõjaväelased ja koos Ühendkuningriigi kaitseväelastega Helmandis teeninud riikide esindajad. Külaliste hulgas oli ka veterane ja lahingus langenud kaitseväelaste lähedasi, heategevusorganisatsioonide esindajaid ja Ühendkuningriigi liitlasi NATOs.

Pärast mälestusteenistust toimus paraad läbi Londoni linna ja lennukite ülelend ning kutsutud külalistele kuningliku perekonna pidulik vastuvõtt.

"Mulle avaldas kogu tseremoonia sügavat muljet, see oli briti rahva tänuüritus Afganistani veteranidele," ütles kindralleitnant Terras ja lisas, et vestluses prints Harryga saatis viimane terviseid ka Eesti kaitseväele ja rahvale ning meenutas oma eelmise Kevadtormi aegset visiiti Eestisse.

Kuningliku mälestustseremooniaga tähistati Ühendkuningriigi väeüksuste sõjaliste operatsioonide lõppu Afganistanis, et tunnustada väärikalt aastatel 2001 – 2014 missioonil osalenud relvajõudude ja teiste üksuste panust Afganistani muutmisel ohutumaks ja stabiilsemaks riigiks.

Eesti osales sõjalisel operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast ja alates 2006. aasta kevadest teenisid Eesti kaitseväelased koos Ühendkuningriigi kaitseväelastega Afganistani lõunaosas Helmandi provintsis. Viimased Eesti kaitseväelased saabusid Helmandist koju möödunud aasta 6. juulil. Sõjalisel operatsioonil Afganistanis langes üheksa Eesti kaitseväelast.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere sõnul külastab pataljoni aastas üle 2000 inimese, mis annab kõigile võimaluse saada vahetu ülevaate ajateenistuse olemusest ja läbi selle tõuseb üldine teadlikkus riigikaitse olemusest ja kodaniku rollist selles. „Lahtiste uste päeva üks eesmärk on hoida häid suhteid kohaliku kogukonnaga ja näidata, et kaitsevägi on ühiskonnale avatud organisatsioon,“ ütles kolonelleitnant Tõevere.

Külalistel oli võimalik tutvuda pataljoni relvastuse, varustusega, tehnikaga ja sõdurite olmetingimustega ning jälgida näidislahingut. Lisaks said huvilised lasta sport- ja õhkrelvadest, kuulata ajateenijate bändi Estonian Dream Army band ning maitsta sõdurisuppi. Lisaks Kuperjanovi jalaväepataljonis kasutatavale tehnikale ja relvastusele sai tutvuda ka Scoutspataljoni soomuki ja erioperatsioonide üksuse varustusega.

Kuperjanovi jalaväepataljon on praegu suurim jalaväepataljon Eestis, kus teenib pea 800 ajateenijat. Pataljon taasloodi 1992. aasta 18. märtsil Vabariigi Valitsuse otsusega nr 18. Taasloodud pataljoni esimene ülem oli kindralleitnant Johannes Kert (tol ajal kapteni auastmes), kes oli ka samas läbi viidud allohvitseride kursuse ülemaks. Sama aasta jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega - väeosa ajalooline sümbol Vabadussõjast.

"Oleme väga tänulikud eestlastele, tänu kellele on meil kogu siinviibimise kestel olnud olemas vajalikud vahendid, et võimaldada oma üksusele kõrgetasemeline väljaõpe kohalikes tingimustes," ütles ameeriklaste pataljoni ülem kolonelleitnant Timothy Payment.  Payment lisas, et liitlased peavad olema nagu ühtne jäähokimeeskond, kes just ühiselt treenides suudab saavutada parima tulemuse. „Nii see Eestis on ka olnud – oleme toiminud ühtse meeskonnana ühise eesmärgi nimel ja teinud seda edukalt.“

Õppustel osaleb ka kuus pioneeripataljoni ajateenijat, kes toetavad tankitõrjegranaadiheitjatega Carl-Gustav Ühendriikide allüksuste tegevust. Õppuse eesmärgiks on harjutada nii vastase tuvastamist kui hävitamist maastikul,  selleks kasutatakse lisaks eestlaste tankitõrjemeeskondadele ja ameeriklaste käsitulirelvadele ka soomustransportööride Stryker raskekuulipildujad.

2. ratsaväerügemendi 3. eskadron on soomustransportööre Stryker kasutav Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse alluvusse kuuluv mehhaniseeritud jalaväeüksus, mis alaliselt paikneb Saksamaal Vilseckis. Järgmisel nädalal vahetab nad rotatsiooni korras välja kahest õhudessantrühmast ja ühest tankirühmast koosnev üksus, kelle käsutuses on lisaks toetustehnikale ja soomustransportööridele  M1A2 Abrams tankid. Tankirühm kuulub Ühendriikide maaväe 3. jalaväediviisi 1. brigaadi 7. rügemendi koosseisu, õhudessantväelased aga esimeste rotatsioonide raames 2014. aasta kevadel Eestisse saabunud 173. õhudessantbrigaadi.

Aasta alguses teenistusse tulnud ajateenijad läbisid üksteist nädalat kestnud sõduri baaskursuse, kus omandasid teadmisi meditsiinist, relvade käsitlemisest, välioskustest ning õppisid töötama meeskonnana.

Pärast sõduri baaskursuse lõpetamist ja tõotuse andmist jätkavad tulevased jaoülemad ja autojuhid teenistus eriala- ja allüksuse väljaõppega.

Truudusetõotusega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülesanne rahuajal on ette valmistada sõjaaja allüksused: jalaväekompaniisid, miinipildujapatareid, tagalakompaniid, ja staabikompaniid. Praegu on Kuperjanovi pataljon ajateenijate arvult suurim jalaväepataljon Eestis, kus teenib ligi 800 ajateenijat.

„Kuperjanovi jalaväepataljon oli üks kahest väeosast, mis taasloodi esimestena 1992. aasta 18. märtsil. Pataljon on nende aastatega palju muutunud, kuid peamine on jäänud samaks – kuperjanovlastele omane teotahe, ühtekuuluvustunne ja valmisolek,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. „Tervitan kõiki endiseid ja tänaseid kuperjanovlasi ning soovin meile palju õnne väeosa sünnipäeva puhul!“

Lahtiste uste päeval on huvilistel võimalus tutvuda ajateenijate olmetingimustega pataljonis, ülesse on seatud varustus-, relvastuse- ja tehnika näitus. Külastajatele tutvustatakse allüksuseid ja demonstreeritakse nende õpitut näidislahinguga ning näidatakse meditsiinilise abi võimekust. Kehakinnituseks pakutakse sõdurisuppi ja meeleoluks mängib vahipataljoni ajateenijate ansambel. Väiksematele külalistele on ülesse seatud lastetuba ning pakutakse võimalust lasta õhkrelvast ning proovida kätt paintballis.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülesanne rahuajal on ette valmistada sõjaaja allüksused: jalaväekompaniisid, miinipildujapatareid, tagalakompaniid, ja staabikompaniid. Ajateenistuses saadud teadmised on ettevalmistus teenistuseks reservis ja reservteenistuse lahutamatu osa. Praegu on Kuperjanovi pataljon ajateenijate arvult suurim jalaväepataljon Eestis, kus teenib ligi 800 ajateenijat.

Kuperjanovi jalaväepataljon taasloodi 1992. aasta 18. märtsil Vabariigi Valitsuse otsusega nr 18, Võrus, Meegomäel. Pataljoni ülemaks määrati kindralleitnant Johannes Kert (tol ajal kapteni auastmes), kes oli samas kohas toimunud allohvitseride kursuse ülemaks. 1992. a. jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega, mis on väeosa sümboolika juba loomisest alates.

Kõigil külalistel palutakse kaasa võtta isikut tõendav dokument. Alla 15 aastastelt dokumenti ei nõuta, kuid neil peab olema täiskasvanud saatja.

Fotokonkursil on oodatud osalema kõik, kes on Afganistanis Eestit esindanud: kaitseväelased, päästeametnikud, politseinikud, ametnikud, diplomaadid ja tervishoiueksperdid.

Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lille sõnul soovivad korraldajad fotode vahendusel tuua vaatajani Eesi sõdurite ja teiste Afganistanis viibinute poolt vahetult nähtut ja kogetut.

„Me ootame fotosid igapäevasest teenistusest missioonil,“ ütles Lill. „Me ootame jäädvustusi lahingutegevusest ja põrgukuumusest, koduigatsusest ja emotsioonidest, kõigest Afganistaniga seotust.“

Fotokonkursile esitatud tööde põhjal koostatakse näitus, fotod hakkavad täiendama Eesti Sõjamuuseumi fotokogu.

Konkursi žüriisse kuuluvad Eesti tunnustatud pressifotograafid Erik Prozes, Raigo Pajula ja Rauno Volmar ning kaitseväe fotograaf veebel Ardi Hallismaa, samuti Afganistani operatsiooni veteranid major Eero Aija ja nooremveebel Kristjan Prii. Žürii hindab fotode väljendusrikkust ja emotsionaalsust, kunstilist ja tehnilist taset ning erakordsust.

Konkursile esitatud fotosid tutvustatakse online-meedias, konkursi tulemused avalikustatakse veteranipäeval, 23. aprillil. Kolme parima töö autorile on auhindadeks fototehnika: peegelkaamera Nikon D5200 ja kaks hübriidkaamerat Nikon 1 V1 koos objektiividega.

Täpsed fotovõistlusel osalemise juhised asuvad aadressil , samasse keskkonda saab ka üles laadida konkursile esitatavad fotod. Võistlustöid saab esitada kuni 6. aprillini.

„Võtmesõna linnalahingu pidamise juures on omavaheline koostöö, mis paneb proovile terve meeskonna,“ ütles B-jalaväekompanii ülem kapten Toivo Raudnagel. “Linnalahing on üks raskemaid lahingu pidamise viise, kus sõdur peab pöörama tähelepanu väga paljudele erinevatele detailidele“.

Täna harjutasid Kuperjanovi pataljoni ajateenijad linnalahingut endises lahingukooli hoones Meegomäel, kus sõdurid said hea kogemuse suuremate hoonekomplekside puhastamisel.

Nädala jooksul harjutavad kuperjanovlased Võru maakonnas Meegomäel ja Nursipalus liikumisviise hoonestatud alal, tänavatel liikumist, hoonetele lähenemist, hoonetesse sisenemist ning ruum-ruumi haaval enda valdusesse võtmist ja vaenulikust elemendist puhastamist.

Ajateenistuse jooksul valmistatakse sõdureid ette erinevates tingimustes võitlemiseks, olgu see siis mets või asustatud punkt. Sellest tulenevalt on linnalahing üks väljaõppe oluline osa ja ühtlasi ka ettevalmistus suurõppuseks Siil.

“Et tegemist on nende ajateenijatega, kes hakkavad instruktoritena õpetama juulis saabuvaid kaasvõitlejaid, on nende kohuseks mitte ainult omandada õpitav materjal, vaid olla valmis seda ka hiljem teistele edasi andma,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni lahingutoetuskompanii ülem leitnant Ivo Peets.

Kokku läbisid ajateenijad täisvarustuses ligi viiekümne kilomeetrise jalgsirännaku, kus jagude väljaliikumise järjekorra määras nende öisele häirele reageerimise kiirus. Eile läbitud vahepunktides kontrolliti kaitseväelaste individuaalseid teadmisi nagu soomustehnika tundmine, oskus kasutada sidetehnikat ja käemärke ning osutada kaaslastele vastast. Samuti pidid kalevlased sooritama meditsiinieksami. Täna täitsid kalevlased aga meeskondlikke ülesandeid ja tõestasid, et on valmis töötama ühtse jaona.

Pühapäeval annavad jaanuarikutsega Kalevi pataljoni aega teenima asunud noored truudusevande ning pärast kahepäevast puhkust alustavad õpinguid nooremallohvitseride ning autojuhtide eriala kursustel.

1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi.

19. märtsist kuni 17. aprillini aset leidva õppuse keskmeks on Eesti ja USA õhuväe ühisharjutused ning koostegutsemisvõime edasiarendamine. Lisaks plaanitud madallendudele hävitatakse õppusel esimest korda taasiseseisvunud Eestis lennukitelt lahingumoonaga maapealseid sihtmärke.

Õppusel tehtavaid madallende võib märgata keskpolügooni ümbruskonnas – õhuruumis, mis ulatub Aegviidust Kiviõlini, ning Tamsalust mereni. Vältimaks korduvaid ülelende püüab õhuvägi hajutada madallendude lennumarsruute.

“Loodan väga, et Eesti rahvale meeldib kuulata vabaduse häält meie taevas ning inimesed toetavad õppuse toimumist,“ ütles Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. „Eelolev õppus on liitlaste poolt antud lubaduse täideviimise esimene samm. Samuti on USA kaitse-eelarvesse 2015-2016 eelarveaastate jooksul planeeritud 24,7 miljonit dollarit Ämari lennubaasi taristu laiendamiseks ning see on selge märk, et meie liitlased Ameerika Ühendriigid on võtnud Eestis kohaloleku oma pikaajalistesse plaanidesse ja sarnaseid õppusi hakkab siin toimuma regulaarselt.“

Kolonel Tarien lisas, et Eesti õhuvägi on teinud aastaid tööd loomaks siin head väljaõppetingimused õppuste läbiviimiseks ning suur tänu selle eest kuulub ka lennuametile ja Lennuliiklusteeninduse ASile väga konstruktiivse koostöö eest paindliku õhuruumi korralduse loomisel.

Õppusel osaleb Ameerika Ühendriikide õhuväe 510. hävitajate eskadrill, mis baseerub alaliselt Aviano lennubaasis Itaalias. Väliõppuse ajaks asub hävitajatega F-16 relvastatud eskadrill ajutiselt Ämari lennubaasi. Koos hävitajatega saabub Eestisse ka ligi kolmsada ameerika õhuväelast. Eesti õhuvägi tagab USA liitlaste sõjatehnika ning meeskonna vastuvõtu ning lennubaasi poolse teeninduse. Eesti õhuväe ülesandeks on ka õhuruumi kontroll ning suur osa õhutule juhtimisest.

Algava ning edasiste õppuste käigus tehakse keskpolügoonil ning selle ümbruses keskkonnalaseid uuringuid, et kaardistada õppuse ja lahinglennukite ülelennuga kaasneva müra tase erinevatel kõrgustel ning suundadel ning selle sõltuvust ilmastikutingimustest. Uuringute tulemused võetakse arvesse edasiste õppuste planeerimisel.

Nii lahingumoona kasutamine kui ka madallendude sooritamine järgib Eesti vabariigi seadusi ning on kooskõlastatud lennuametiga.

„On oluline ja kiitust vääriv, et reservväelased tulevad oma igapäevategevuste kõrvalt õppekogunemisele, et uuendada oma teadmisi ja kinnistada olemasolevaid,“ ütles kindralleitnant Terras. „Siin osaleb inimesi paljudelt erialadelt, näiteks elektroonikainsener, logistik, disainer, ja nad kõik teavad, et nemad moodustavadki need okkad, mis loevad.“

1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus algas esmaspäeval suurtükiväepataljoni nädalane reservõppekogunemine, millest võtab osa üle 120 aastatel 2009-2013 suurtükiväepataljonis teenistuse läbinud reservväelast. Täna alustasid reservväelased koos ajateenijatega Tapa vanal lennuväljal ja selle lähiümbruses taktikalist harjutust.

Reservõppekogunemine lõpeb pühapäeval, 15. märtsil. Õppekogunemisel osalenud suurtükiväelased naasevad teenistusse mai alguses, et võtta osa enam kui 13 000 osalejaga suurõppusest Siil 2015.