Uudised

Major Luhaäär alustas teenistust kaitseväes 1997. aastal. 2000. aastal lõpetas ta Kõrgema Sõjakooli teise põhikursuse. Ta on teeninud Pärnu üksik-jalaväepataljonis ja Lääne kaitseringkonna staabis ning osalenud kaks korda välisoperatsioonil Afganistanis. Sel aastal kaitses major Luhaäär Kõrgema sõjakooli keskastmekursusel magistrikraadi olles kursuse parim lõpetaja.

Major Luhaäär võttis sõjakooli juhtimise üle kolonelleitnant Mati Tikerpuult. Pidulikul tseremoonial peetud kõnes ütles ta, et peab kooli juhtimisel oluliseks õppurkonna suuremat kaasamist juhtimisse ja otsustamisse ning rõhutas nooremate ja vanemate kolleegide koostöö vajalikkust.

Kolonelleitnant Tikerpuu jätkab teenistust Ameerika Ühendriikides NATO arendusväejuhatuse staabis.

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab sõjakooli esitada tänavu 23. juunist 6. juulini.

Saabunud 91. ratsaväerügemendi 1. pataljoni õhudessantväelaste kompanii on seni Eestis teeninud 173. õhudessantbrigaadi Saksamaal, Grafenwöhris paiknev üksus.

Ämari lennuväljal tervitasid Eestisse saabunud õhudessantväelasi Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ja 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.

Ligi kaks kuud Eestis teeninud 173. õhudessantbrigaadi kompaniiülem kapten Dwayne Steppe tunnustas Eesti kaitseväelasi. “Oleme tihti harjunud olema õpetajad, kuid siin tundsime end teisiti – eestlased on heas füüsilises vormis, täpsed ning oma tegutsemises väga professionaalsed,” ütles Steppe. Kompaniiülem kinnitas, et tema sõdurid on Eestis palju õppinud.

“Meie üksus on harjunud tegutsema asustatud aladel ning lennuväljadel, kuid Kevadtormil toodi meid meie mugavustsoonist välja ning saadeti metsamaastikule,” ütles Steppe, kelle sõnul on just seal ameeriklastel eestlastelt palju õppida. “Meie jaoks on uudne nii tegutsemine õhutoetuseta kui vajadus pidevalt end ja oma sõidukeid maskeerida,” sõnas Steppe.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma märkis, et Eesti hindab kõrgelt Ühendriikide kiiresti langetatud otsust saata Eestisse oma relvajõudude üksused. Raidma sõnul annab uue üksuse Eestisse saabumine võimaluse tihendada Eesti ja Ameerika kaitseväelaste koostööd veelgi ning, et Eesti teeb kõik endast oleneva, et luua ühiseks väljaõppeks parimad võimalused.

Saabunud üksus roteerub teiste USA üksustega, selline kohalolek jääb Eestisse praeguste plaanide kohaselt vähemalt aasta lõpuni.

173. õhudessantbrigaad asutati Esimese maailmasõja ajal ja on osalenud Teise maailmasõja lahingutes, Vietnami sõjas ning operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis.

Eesti, Läti ja Leedu vanemallohvitseridele tutvustab USA Euroopa väejuhatuse väljaõppevõimalusi staabiveebel Jeffrey Huggins USA mobiilsest väljaõppemeeskonnast.

Balti riikide vanemallohvitserid kohtuvad regulaarselt alates 2009. aastast. Tänavuse kokkusaamise teemaks on logistika ja hangete läbi viimine. Allohvitseridele annavad ülevaate hangete läbi viimise reeglistikust ja võimalikest Balti riikide ühishangetest kaitseväe logistikakeskuse ja kaitseministeeriumi esindajad, samuti kohtuvad allohvitserid Eesti Kaitsetööstuse Liidu liikmetega.

Allohvitserid on kaitseväes vahelüliks sõdurite ja ohvitseride vahel. Nad vastutavad väljaõppe vahetu läbi viimise eest ning on sõdurite esimesed õpetajad ja kasvatajad. Samuti tagavad allohvitserid kaitseväes vajaliku distsipliini ja rutiinide toimimise ning nõustavad ohvitsere-ülemaid praktilistes küsimustes. Allohvitseride väljaõpe ei ole nii pikk kui ohvitseridel ning toetub eeskätt kogemusele.

Allohvitserid jagunevad noorem- ja vanemallohvitserideks. Kui nooremallohvitseri auaste on võimalik omandada juba ajateenistuses, siis vanemallohvitseriks saamine eeldab mitme aasta pikkust teenistust ning Lahingukooli vanemallohvitseride kursuse lõpetamist.

Vanemallohvitsere, kel on pikaajaline teenistus-, juhtimis- ja ka lahingukogemus on nimetatud kaitseväe selgrooks, kellele toetub õppe- ja kasvatustöö ning teenistuse korraldamine. Selle aasta 1. mail nimetas kaitseväe juhataja ametisse esimese kaitseväe veebli staabiveebel Siim Saliste, kelle ülesandeks on olla vahelüliks allohvitseride ja sõdurite ning kaitseväe juhtkonna vahel.

Valga kultuuri- ja huvialakeskuse laval on Eesti Kaitseväe orkester, Birgit Õigemeel, Getter Jaani, Liis Lemsalu, Uku Suviste ja paljud teised. Kontserti juhib Birgit Õigemeel koos oma isa Riivu Õigemeelega.

Sihtasutus Carolin Illenzeeri Fond kogub läbi heategevuslike projektide rahalisi ja ka mitterahalisi annetusi teenistuses langenud või raskelt viga saanud kaitseväelaste perede toetamiseks, et aidata katta sõdurite laste koolituskulusid ja toetada nende huvitegevust.

Fondi patroon on president Toomas Hendrik Ilves.

Carolin Illenzeeri Fondi vahendusel saavad nii muusikud kui ka publik ja televaatajad toetada lahingus langenud või teenistuses raskelt viga saanud kaitseväelaste lapsi kontserdi ajal ja aastaringselt annetustelefonidel:

900 6705 - 5 eurot

900 6715 - 15 eurot

900 6735 - 35 eurot

Kontserdi toimumise ajal teeb ETV üritusest otseülekande, 22. juuni kontserdi kordust saab vaadata 23. juunil vahetult peale Võidupüha paraadi algusega kell 12.10.

Mai lõpus esimese üksusena EUFORi rajatava baasi alale Ucatexi kolinud eestlased on seni taganud baasi julgeolekut ja teinud lähialapatrulle. Nüüdsest hakkab eestlaste rühm kogu üksusega rohkem oma vastutusalal patrullima, et tagada sealne julgeolek.

Banguis teeniva jalaväerühma ülema kapten Tanel Rattiste sõnul on uus vastutusala senisest umbes neli korda suurem ning seal elab nii moslemeid kui kristlasi, kuid Ucatexi baasi valvamise üleandmine lätlastele tähendab, et eestlased saavad oma vastutusalal tegutseda kogu üksusega.

Eesti üksuse ülesanne Kesk-Aafrika Vabariigis on läbi viia julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks. Eesti kaitseväe Kesk-Aafrika Vabariigi ligi 50 liikmelise kontingendi teenistus Euroopa Liidu operatsiooni EUFOR RCA raames kestab augusti lõpuni.

Brigaadikindral tänas eestlasi hea teenistuse eest ning nimetas neid eeskujulikeks sõduriteks. Amison lubas omalt poolt igati toetada, et kaitseväe varustuse ärasaatmine ja viimaste eesti sõdurite lahkumine Afganistanist kulgeks võimalikult sujuvalt.

NSE-17 alustas oma teenistust Afganistanis Helmandi provintsis selle aasta aprillis. Seitsme sõjaväelogistiku ülesandeks on Camp Bastionis oleva varustuse hooldus ja ettevalmistamine tagasitoomiseks, varustuse tagasisaatmine ning Eesti kontingendiga seotud taristu demonteerimine. Koju saadetakse kõik, mis kaitseväel Eestis vaja on, sealhulgas soomukid, relvastus, sidevahendid ja muu selline.

„Meie missioon on lõpusirgel. Tänase päeva seisuga on jäänud veel hävitada vanad merekonteinerid ja mõned materjalid. Samuti pakime viimaseks lennuks remondivarustust," ütles NSE-17 ülem kapten Riho Juurik.

Eesti kontingent Afganistanis lõpetab teenistuse NSE-17 koju saabumisega juulikuu esimesel poolel. Viimane jalaväeüksus ESTCON-16 saabus Eestisse juba 10. mail. Rahvuslikud toetuselemendid on Afganistanis teeninud alates 2006. aastast.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles lõpetamisel peetud kõnes, et tänaste lõpetajate kujundada on tuleviku kaitseväe nägu ja sisu. "Tänaste lõpetajatena olete te kõik tegelikult juba juhid, sest kaitseväes õpitakse ja harjutatakse juhiks olemist alates ajateenistuse esimestest päevast," sõnas kindralmajor Terras.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem rõhutas, et tänaste lõpetajate näol on põhimõtteliselt tegemist üksusega, mis sisaldab kahe pataljoni jagu rühmaülemaid, -vanemaid ja -instruktoreid ning õpetajaid umbes kahele tuhandele inimesele. "Eriti hea meel on näha meie oma kooli mereväelastest lõpetajaid, keda meil pole olnud 74 aastat," ütles Herem.

Viimane lend Eestis koolitatud mereväeohvitsere lõpetas 1940. aastal. Pärast taasiseseisvumist on mereväeohvitserid saanud hariduse Saksamaa, Taani, Rootsi, Ameerika Ühendriikide ja Soome meresõjakoolides. Kõrgemas sõjakoolis avati esimene mereväe põhikursus 2011. aasta sügisel, õhuväe ohvitseride koolitamisega alustati kolm aastat varem.

"Olen neid nimetanud jäälõhkujateks või miinitraaleriteks, kes on ees sõitnud ja teistele teed rajanud," ütles esimese mereväe põhikursuse ülem kaptenmajor Taavi Urb.

Täna mereväe nooremleitnandi auastme saanud Krister Sooväli sõnul said tulevased mereväeohvitserid esimesel aastal hea ülevaate maaväes toimuvast, teisel aastal õpiti koostöös Mereakadeemiaga merenduserialasid ning kolmandal aastal õpetasid mereväe ohvitserid meresõja taktikat. "Teiste väeliikide ohvitseridega samas koolis õppimine loob tiheda sideme ja paremad eeldused hilisemaks koostööks," ütles Sooväli.

Värsked mereväeohvitserid asuvad teenima laevadel Admiral Cowan, Sakala, Tasuja ja Ugandi.

Parimale maaväe põhikursuse lõpetajale nooremleitnant Oliwer Nõlvakule ja parimale mereväe põhikursuse lõpetajale nooremleitnant Mati Jänesele andis kindralmajor Terras üle kaitseväe ohvitseri mõõga. Keskastme kursuse lõpetas kiitusega major Tarmo Luhaäär.

Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetanud 48 allohvitseri said kutseõppetunnistuse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme. Kursuse parimaks lõpetajaks oli nooremveebel Jevgeni Matjukov.

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad Eesti parimat juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab Kõrgemasse Sõjakooli esitada tänavu 23. juunist 6. juulini.

Õppuse üks juhtidest, Ameerika Ühendriikide brigaadikindral George Schwartz tutvus täna Tartus kaitseväe matekeskuses harjutava 1. jalaväebrigaadi staabi tööga ja märkis, et erinevate riikide üksuste koostöö on seni kulgenud plaanipäraselt ning tõi esile Scoutspataljoni koostegevuse teiste Balti riikide üksustega.

Brigaadikindral Schwartz lisas, et liitlasriikide üksustel on selja taga individuaalne ettevalmistusperiood ning õppused nagu Saber Strike on eelkõige mõeldud ühiste oskuste lihvimiseks. Visiidi käigus sai brigaadikindral Schwartz ülevaate lahingutest oma vastutusalas, analüüsis saadud info põhjal lahinguruumi hetkeseisu ja andis omapoolsed juhised edasise lahingutegevuse planeerimiseks.

Eelmisel nädala Eestis, Lätis ja Leedus alanud Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise õppuse Saber Strike eesmärgiks on maaväeüksuste koostöö harjutamine. Eestist osaleb õppusel ligi 400 kaitseväelast - Scoutspataljoni kompanii harjutab koostegevust maaväeüksustega Adazi harjutusalal Lätis, Tartus teeb 1. jalaväebrigaadi staap koostööd liitlaste staapidega, Ämari lennubaasist sooritavad lahinglende liitlaste lennuvahendid.

Õppuste stsenaariumi kohaselt tuli Balti riikide üksustel kaitsta oma positsioone Ameerika Ühendriikide, Kanada, Norra ja Ühendkuningriigi üksuste rünnaku eest. Õppusel harjutava Scoutspataljoni kompanii relvastusse kuuluvad lisaks soomukitele Sisu XA-188 paigaldatud 12,7mm raskekuulipildujatele Browning, tankitõrje granaadiheitjad Carl Gustav ning 7,62mm-kaliibriga Saksa päritolu kergkuulipildujad MG3, jalaväe põhirelvana on kasutusel Iisraeli päritolu 5,56 mm kaliibriga automaatrelv Galil.

Scoutspataljoni kompanii osaleb alates 2015. aastast NATO reageerimisjõudude õppustel ning peab 2016. aastast olema Balti pataljoni kooseisus valmis vajadusel osa võtma väekontingendi tegevusest juhul kui NATO otsustab üksuse aktiveerida. Scoutspataljon moodustab loodava Balti pataljoni tuumiku.

Õppuse taktikalisel harjutusel tuleb Scoutspataljonil juhtida Eesti, Läti ja Leedu kompaniidest koosnevat jalaväepataljoni. Õppusest Saber Strike võtab osa üle 4 700 kaitseväelase Baltimaadest, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, Taanist, Norrast, Soomest ja Saksamaalt. Neist 2 000 harjutavad Lätis ja 2 700 Leedus.

Saber Strike lõpeb 20. juunil, Ühendriikide lennuvahendid lahkuvad Ämarist 19. juunil.

17-20. juunini korraldatavatel mängudel võistleb ligi 200 kaitseväelast kolmest Balti riigist meeskondlikel ja sõjaväelistel spordialadel.

Mõõtu võetakse laskmises, triatlonis, males, rannavõrkpallis, tänavakorvpallis ja minijalgpallis, samuti jõualadel ja kalapüügis. Eraldi võistlused on kadettidele, kes võistlevad granaadiviskes, laskmises ja triatlonis, samuti on kaasatud noorkotkad, skaudid ja gaidid, kes võistlevad granaadiviskes, orienteerumises ja laskmises.

Kadettide ja tegevväelaste kõrval löövad võistlustel kaasa kaitsevägede spordiüksustes teenivad tippsportlased, näiteks laskesuusatajad kapral Indrek Tobreluts, seersant Kauri Kõiv, kapral Kristel Viigipuu ning kapral Andrejs Rastorgujevs Lätist.

Võistlused viiakse läbi lisaks Kuperjanovi pataljonile ja Võru staadionile Tsiatsungõlmaa lasketiirus, Haanja puhke- ja spordikeskuses, Tamula rannas ja Põlva järvel.

Balti sõjaväespordi mänge korraldab igal aastal erinev Balti riik. Esimesed mängud viidi läbi 12 aastat tagasi Lätis.

Kolonelleitnant Mõts alustas teenistust kaitseväes 1992. aastal. Ta on lõpetanud Riigikaitse akadeemia kaitseväe õppesuuna, Balti kaitsekolledzi vanemstaabiohvitseride kursuse ning täiendanud end USA maaväe suurtükiväekoolis. 2011. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis magistrikraadi sotsioloogias.

Kolonelleitnant Mõts on teeninud erinevatel ametikohtadel Kuperjanovi jalaväepataljonis ning olnud suurtükiväegrupi ülem. Aastatel 2005 - 2012 teenis ta Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes, sealhulgas taktika õppetooli ülemana. Tema sulest on ilmunud "Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused," mis on KVÜÕA-s maaväeohvitseridele taktika ja staabitöö õpetamisel oluline õppematerjal. Alates 2012. aastast oli Mõts Kirde kaitseringkonna ülem. Ta on osalenud välisoperatsioonil Bosnia- ja Hertsegoviinas kontingendi vanemana.

Lõuna kaitseringkonda alates 2011. aastast juhtinud kolonelleitnant Vahur Murulaid asub õppima Ameerika Ühendriikidesse. Murulaid tõi ringkonna juhtimise olulisima kogemusena välja koostöö teiste jõustruktuuride ja asutustega ning Kaitseliidu malevatega. "Uus ülem peab kaitseringkonna baasil looma 2. jalaväebrigaadi, kolonelleitnant Mõts saab selle ülesandega kindlasti hästi hakkama, arvestades tema suurima kaitseringkonna juhtimise kogemust."

Riigikaitse arengukava kohaselt saab Eestil olema kaks manööverüksust: 1. jalaväebrigaad Tapal ning 2. jalaväebrigaad Võrus. Lõuna kaitseringkonna baasil moodustatav 2. jalaväebrigaadi staap koos allüksuste ja liitlastega tegutses esmakordselt koos äsja lõppenud õppuse Kevadtorm/Steadfast Javelin lahingutes.