Uudised

Õppusel diviisiülema rollis olnud brigaadikindral George M. Schwartz külastas erinevais paigus teeninud ja harjutanud väeüksusi, sealhulgas ka 1. jalaväebrigaadi staapi Tartus Tartus KVÜÕA matkekeskuses.

Kolonelleitnant Kalmuse sõnul on medal tunnustuseks terve brigaadi staabi tööle. Brigaadiülema sõnul sulandusid Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Taani ohvitserid kiiresti staabitöö protsessi ning loodud sünergia võimaldas kiirelt ja tõhusalt lahendada esile kerkinud väljakutseid ja ülesanded.

Kolonelleitnant Kalmus on olnud Saber Strike õppustega seotud alates esimesest samanimelisest õppuses  2010. aastal.

Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondis korraldas õppuse Saber Strike Eesti, Lätis ja Leedus 9-20. juunini. Õppusest võttis osa 4700 kaitseväelast Baltimaadest, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, Põhjamaadest ja Saksamaalt. Eestist osales õppusel ligi 400 kaitseväelast. Õppuse eesmärgiks on maaväeüksuste koostöö harjutamine. Eesti üksustest harjutas Scoutspataljoni kompanii koostegevust maaväeüksustega Adazi harjutusalal Lätis, Tartus tegi 1. jalaväebrigaadi staap koostööd liitlaste staapidega, Ämari lennubaasist sooritasid lahinglende liitlaste lennuvahendid.

Pihkvast Kaliningradi teel olnud lennuk sisenes Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas vähem kui poole meremiili sügavuselt ning viibis Eesti õhuruumis alla minuti.

Piiririkkumise registreeris õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris, tuvastuslennu tegi Taani hävitaja F-16. Venemaa Föderatsiooni lennuk oli Eesti lennujuhtimiskeskusega raadiosides ning transponder oli sisse lülitatud. 

Kohtumisel Ühendkuningriigi kaitseväe asejuhiga rõhutas Terras kahe riigi suhete erilisust ning vajadust koostöö jätkamiseks. "Afganistanis koos sõdinud riikide loodav valmisolekuüksus, parem luurealane koostöö ning Ühendkuningriigi osalus kindla partnerina meie riigi suveräänsuse tagamisel on edasise koostöö tugevaks aluseks," ütles Terras. Kaitseväe juhataja tänas kindral Peachi Ühendkuningriigi hiljutise liitumise eest NATO küberkaitse oivakeskusega.

Eile osales kaitseväe juhataja rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil, mida korraldab kuninglik kaitseuuringute instituut (The Royal United Services Institute for Defence and Security Studies - RUSI).

Paneelis "Võitlemine koos liitlastega - võimalused ja väljakutsed" rõhutas kaitseväe juhataja vajadust hoida õlg-õla kõrval võideldes saavutatud üksteisemõistmist ja kultuurilist sidet ning selgitas osalejatele Eesti kogemuste põhjal Afganistanist ja Iraagist, mida tähendab liitu kuulumine väikeriigile.

"Oleme olnud paljude liitlastega operatsioonidel ja alati on olnud vähemalt alguses erinevaid arusaamu ühise tegutsemise ja otsustusprotsessi osas. See tuleneb meie erinevast kultuuritaustast ja minevikust," ütles Terras rõhutades, et oleme praegu unikaalses olukorrasa, kus erinevad missioonid - eeskätt Afganistan ja Iraak - on meid selliselt lähendanud, et võime tõhusaks koostööks on määratlematult suurem kui kümme aastat tagasi. "Peame hoidma meid ühendavat taju ja tunnetust. Selleks on vaja jätkata intensiivset koostööd, harjutusi ja väljaõpet, et me ei kaotaks neid väärtusi ja üksteisemõistmist, mis on kümne aastaga saavutatud."

Konverentsil olid kindralmajor Riho Terrase paneelikaaslasteks NATO maaväekomponendi ülem kindral Ben Hodges ja Taani operatiivstaabi ülem kindralmajor Per Ludvigsen.

Kuningliku kaitseuuringute instituudi korraldatud konverentsil osalesid Ühendkuningriigi maaväe operatsioonide, väljaõppe ja teiste valdkondade eest vastutavad sõjaväelased ning välisdelegatsioonid Taanist, USA-st, Shveitsist ja Hiinast.

1831. aastal loodud kuninglik kaitseuuringute instituut on briti kaitse-ja julgeolekuvaldkonna mõttekoda, kuhu kuulub pea 2000 kaitseväelast, diplomaati ja ühiskonnategelast. Mõttekoda tegeleb nii nüüdisaegsete ohtude kui sõjaliste doktriinide, kaitsealaste hangete ja teiste julgeolekuteemade analüüsi ja aruteluga.

Kaitseväe juhataja saabub Eestisse tagasi täna hilisõhtul.

Neljaliikmelise logistilise toetuselemendi NSE-17  ülema kapten Riho Juuriku sõnul  tervitas taanlasi ja eestlasi Taani kontingendi kaplan, koos lauldi taani traditsioonilist laulu “Vi velsker vort land” (Me armastame oma maad). “Pärast laulu esitamist saime aru, miks Taani on kolmel korral Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud,” ütles Juurik taanlaste lauluoskust kiites.

Eestlaste ja taanlaste jaanipeol oli traditsiooniline lõke ja grill, alkoholivabad õlled saatis Afganistani  logistikakeskus.

NSE-17 alustas teenistust Helmandi provintsis selle aasta aprillis. Sõjaväelogistikute ülesandeks on Camp Bastionis oleva varustuse ettevalmistamine transpordiks ja tagasi saatmine ning Eesti kontingendi taristu ja Camp Kratt nimelise laagri demonteerimine. Koju saadetakse kõik, mida kaitseväel Eestis vaja on, sealhulgas soomukid, relvastus ja sidevahendid.

NSE-17 saabub koju juulis, viimased konteinerid varustusega saabuvad Eestisse sügisel. Eesti jalaväelased lahkusid Afganistanist 10. mail.

"Olgu teil sõduriõnne, täitke oma kohust sama hästi kui seni," ütles Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Sten Allik pidulikul rivistusel. "Tänu teile on Eesti kontingent pälvinud tunnustuse kui üksus, kellele võib alati ja igas olukorras kindel olla."

Eesti kontingenti tunnustasid hea ja professionaalse teenistuse eest Euroopa Liidu vägede Kesk-Aafrika Vabariigis EUFOR RCA rahvusvahelise pataljoni ülem prantsuse kolonel Benoît Seguineau de Preval ning teiste operatsioonil oslaevate riikide esindajad Prantsusmaalt, Soomest, Gruusiast ja Lätist. Rivistusel anti üle auastmetunnused ja ergutused, samuti mälestati vaikushetkega langenud võitluskaaslasi.

Pärast rivistust selgitasid rahvusvahelised võistkonnad endi seast parima köieveos, saapaviskes ja limonaadikasti hoidmises.

Eesti sõduritele saatis eestimaiseid toiduaineid ja jooke kaitseväe logistikakeskus. Kaitseväelasi Kesk-Aafrikas pidasid meeles Saku õlletehas alkoholivaba õllega, A Le Coq kaljaga, Rakvere lihatööstus grilltoodetega, Salvest salati ja kurgiga, Kalev kompvekkidega ja teised Eesti ettevõtted.

Eesti üksuse ülesanne Kesk-Aafrika Vabariigis on läbi viia julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks. Eesti kaitseväe Kesk-Aafrika Vabariigi ligi 50 liikmelise kontingendi teenistus Euroopa Liidu operatsiooni EUFOR RCA raames kestab augusti lõpuni.

KVÜÕA õppeosakonna majori Kalle Kõlli sõnul saavad dokumente esitada kõik inimesed, kellel on omandatud keskharidus ja kelle eesti keele oskus vastab vähemalt B2 tasemele.

"Üheks nõutavaks tingimuseks on ka ajateenistuse läbimine. Need, kellel on ajateenistus läbimata, saavad teha praegu sisseastumiskatsed, minna aega teenima ja alustada õpinguid järgmisel kursusel," selgitas major Kõlli.

Major Kõlli lisas, et neil kes ei soovi või ei saa mingil põhjusel SAISi kaudu dokumente esitada, on võimalik tulla kohapeale ning esitada dokumendid paberkujul. Seda saab teha 25- 27. juunini kella kümnest viieni.

Rakenduskõrghariduse tasemel saab kandideerida maaväe, mereväe ja õhuväe ja õppekavale. Õppeaeg on kolm aastat, mereväe ja õhuväe õppekava on kokku pandud koostöös mereakadeemiaga ja lennuakadeemiaga.

Kõik Kõrgemas Sõjakoolis õppivad kadetid saavad kuus 600 eurot teenistustasu, kooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes. Põhikursuste lõpetajatele omistab president nooremleitnandi auastme ning pärast seda jätkub nende teenistus maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.

Magistriõpe kestab kaks aastat ja lõpetajad saavad magistrikraadi sotsiaalteadustes. Keskastme kursus võimaldab saada ettevalmistuse teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel.

Tänavu võetakse sõjakooli 89 õppurit - seitse õhuväe, seitse mereväe ja 55 maaväe põhikursusele ning 20 keskastmekursusele magistriõppesse. Sisseastumiskatsed toimuvad 22-25.juulini. Põhikursusele sisseastumiseks tuleb sooritada akadeemiliste võimete test, kaitseväe üldfüüsiline test ja läbida kutsesobivusvestlus.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool on ainus kõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere Kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks juhiomaduste ja sõjaliste teadmiste omamisele peab ohvitser olema ka hea õpetaja ja suhtleja ning omama tugevat analüüsivõimet - kõike seda saab õppida ja arendada just sõjakoolis. Täpsem teave dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta Kõrgema Sõjakooli kodulehel ja Facebooki lehel.

"Eesti rahvavägi loodi ajal, mil rahvusvaheline olukord maailmas oli sama ärev ja keerukas kui täna. Nii Vabadussõjas võidelnud kui kogu Eesti rahvas näitasid, et suudavad oma riigi ja ühiste väärtuste eest võidelda, leida liitlasi ja toetust kogu maailmast," ütles kindralmajor Terras.

Eile mälestasid Eesti ja Läti presidendid Toomas Hendrik Ilves ning Läti president Andris Berzins koos kaitseväe juhatajatega Lätis Cesises Võnnu lahingus langenuid ning osalesid pidulikul rivistusel, täna asetasid Valga Vabadussõja ausambale pärjad peaminister Taavi Rõivas, riigikogu esimees Eiki Nestor, kaitseväe ja Kaitseliidu juhid.

Tänavune Kaitseliidu Võidupüha paraad oli Valgas, Võidupüha üritused lõpetas Ühendkuningriigi vigurlennuüksuse Red Arrows lennushow Tallinna lahe kohal.

Umbes 25 minuti pikkuse show käigus esitavad üheksa Hawk T1 tüüpi lennukit erinevaid manöövreid ja vigurlennuelemente. Lennukid lendavad peamiselt 60-120 meetri kõrgusel, madalaim lennukõrgus on 30 meetrit. Vigurlennugrupil on ette valmistatud kolm õhushow varianti, millest valitakse üks vastavalt ilmale. Lennushowd on kõige parem jälgida Pirita tee kergliiklusteelt ning Tallinna Linnahalli piirkonnas, kus on võimalik ka sõidukeid parkida.

Esmakordselt Eestis ja Balti riikides esinevat vigurlennuüksust Red Arrows peetakse omataoliste seas maailma parimate hulka kuuluvaks. "Eesti show on eriline ja pidulik, kuna toimub teie Võidupühal ning meie 50. juubelihooaja raames," ütles kuningliku õhuväe major Garry Donnelly.

1964. aastal moodustatud üksus on 50 aasta jooksul esitanud üle 4500 õhushow. Vigurlennuks kasutatavad õhusõidukid on reeglina samad, millega viiakse läbi täiendõpet kuninglike õhujõudude pilootidele. Lennukid asuvad vigurlennu ajal üksteisest 3-5 meetri kaugusel, mis seab pilootide oskustele ja väljaõppele väga kõrged nõudmised.

Võidupühal esistatav lennushow on ainulaadne, varem pole Eestis sellise keerukusastme ja elementidega õhushowd esitatud. Samalaadsetest üksustest on Tallinnas esinenud Itaalia vigurlennugrupp Frecce Tricolori 1990-ndatel.

Kaitseminister Sven Mikser ütles avamisel peetud kõnes, et kaitsekulutuste hoidmine 2 protsendi tasemel loob võimaluse täita auvõlg tulevaste veeblite ja aspirantide ees ning viia nende õppimis- ja olmetingimused Eesti riigi arengutasemele vastavaks.

“Nõukogude armee kasarmutes ei ole võimalik edukalt treenida ja kasvatada demokraatliku, vaba riigi sõdureid, sest nõukogude kasarmud ehitati totalitaarse riigi vaimust ja stampidest lähtuvalt, selleks, et isiksusi alla suruda ja ühetaoliseks vormida,” ütles Mikser. “Eesti ühiskonnale on see võõras, sest Eesti on demokraatlik riik, meie inimesed on vabad ja meid seovad Läänemaailmaga ühised väärtused ja isikuvabadused.”

Kaitseväe Lahingukool, kus õpivad vanemallohvitserid ja reservohvitserid asus seni Võru külje all Meegomäel nõukogudeaegsetes hoonetes, mis olid amortiseerunud ega vastanud õppeasutuse vajadustele, hoonetes polnud piisavalt õppeklasse ning majutusruumid jäid õppuritele kitsaks.

Uues hoones on kaasaegsed ning senisest avaramad elamis- ja õppimistingimused. Kolmekorruselises hoones on 250 majutuskohta, 13 moodsate õppevahenditega varustatud õppeklassi ja töökohad 32 kaitseväelasele.

Kuperjanovi jalaväepataljoni territooriumil, kus uus hoone paikneb, on kooli jaoks  olemas kaitseväe moodsaim taristu: söökla, varustuslaod, sportimisvõimalused, laatsaret ja töökojad tehnika hooldamiseks.

Lahingukooli uue kasarmu ehitamine on osa kavast koondada kaitseväe väeosad suurematesse ja moodsamatesse linnakutesse ning tõsta  ajateenijate väljaõppetingimuste kvaliteeti. Sel sügisel valmivad ka moodsad kasarmud Jõhvis, Ämaris ja Tallinnas Miinisadamas.

Lahingukooli uue hoone ehitas Nordecon, tööde maksumus oli viis miljonit eurot.

Õppuse üldjuhi USA kindralmajor Mark McQueeni sõnul on Eestil põhjust olla uhke nii oma sõdurite kui ka sõjalise võimekuse üle, millega nad Saber Strike´i väliõppusele Lätis Adazis ja staabiõppusele Tartus panustasid. McQueen märkis, et Eesti üksuste osalemisel oli loodava Balti pataljoni kokkuharjutamisel määrav roll.

Õppusel osalenud Scoutspataljoni ülema major Andrus Merilo sõnul võimaldasid õppuste stsenaarium ja üksuste arvukus luua realistlikud tingimused osalejate ettevalmistamiseks. „Viisime läbi kahe pataljoni vastutegevuse harjutuse, kus saime kasutada nii soomukeid kui ka õhutoetust, see andis võimaluse harjutada nii rahvusvahelise pataljoni kui ka loodava Balti pataljoni ettevalmistamiseks vajalikke protseduure,“ lisas Merilo.

Rahvusvahelisel õppusel Saber Strike olid sel nädalal Lätis Adazi harjutusväljal õppelahingud. Eesti üksustest võttis lahingutegevusest osa Scoutspataljoni soomustatud jalaväekompanii, mis valmistub tegutsemiseks Balti pataljoni koosseisus.

Eelmisel nädalal Eestis, Lätis ja Leedus alanud Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise õppuse Saber Strike eesmärgiks on maaväeüksuste koostöö harjutamine. Eesti üksustest harjutas Scoutspataljoni kompanii koostegevust maaväeüksustega Adazi harjutusalal Lätis, Tartus tegi 1. jalaväebrigaadi staap koostööd liitlaste staapidega, Ämari lennubaasist sooritasid lahinglende liitlaste lennuvahendid.

Õppuse taktikalisel harjutusel tuli Scoutspataljonil juhtida Eesti, Läti ja Leedu kompaniidest koosnevat jalaväepataljoni. Õppuste stsenaariumi kohaselt tuli Balti riikide üksustel kaitsta oma positsioone Ameerika Ühendriikide, Kanada, Norra ja Ühendkuningriigi üksuste rünnaku eest.

Scoutspataljoni kompanii osaleb alates 2015. aastast NATO reageerimisjõudude õppustel ning peab 2016. aastast olema Balti pataljoni koosseisus valmis vajadusel osa võtma väekontingendi tegevusest juhul kui NATO otsustab üksuse aktiveerida. Scoutspataljon moodustab loodava Balti pataljoni tuumiku.