Uudised

Raamatut „Teadus, strateegia ja sõda“ esitlev KVÜÕA organisatsioonijuhtimise lektor erukolonel Aarne Ermuse sõnul oodatakse raamatuesitlusele kõiki militaarhuvilisi.

„See raamat on huvitav kõigile, kes tunnevad huvi sõjandusteooria arengu vastu. Teos on oluline, sest Boyd’i strateegiateooria ja mõtete alusel on tegelikult kujundatud paljude meie liitlaste ohvitseride mõttemaailm. See teos aitab meil paremini aru saada oma liitlastest ja sõpradest,“ sõnas Ermus.

Frans Osinga raamat „Teadus, strateegia ja sõda“ annab laiema ülevaate John Boyd’i strateegiateooriast. Boyd on üks VOOT-tsükli (vaatle-orienteeru-otsusta-tegutse) loojatest. Boyd oli Vietnami sõjajärgsel perioodil üks olulisemaid USA sõjalise mõtte ümberkujundajaid.

Välisluurest rääkivat Abram Shulsky ja Gary Schmitt’i raamatut „Varjatud sõda“ esitleb Eesti erioperatsioonide üksuse ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi.

„Varjatud sõda“ on esimene eestikeelne teos, mis annab ülevaate luurest ja selle protsessidest, kattes kõiki luurevaldkondi. Raamatu eesmärk on vastata küsimustele ja arutleda luuremaailma mõistmiseks vajalike kontseptsioonide üle.

Lisaks eelnevatele on kohapealt võimalik osta varasemaid „Riigikaitse raamatukogu“ sarja raamatuid „Manööversõja kunst“, „Sõdur ja riik“, „Mõtterelv“ ja „Mere võim“.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti rahvusliku sõjateaduse nurgakiviks, tehes oma partneritega koostööd globaalselt. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab Kõrgemasse Sõjakooli esitada tänavu 23. juunist 6. juulini.

Otseülekannet esitlusest saab vaadata !

"Sain taas kinnitust, et lahingtankidel on kindel roll kaasaegses lahingus, võimalikuks hankeks ressursside leidmine tulevikus on iseküsimus," ütles Terras. Kaitseväe juhataja sõnul peab kaitseväe üles ehitamine toimuma loogiliselt ja arvestades olemasolevaid võimalusi. "Peame tagama pideva kaitsevõime kasvu nii, et see oleks kooskõlas meie endi oskuste ja võimete arenguga," lisas ta.

Bradley lahingumasinat testides märkis kaitseväe juhataja, et Eesti valitsuse otsus hankida esmajärjekorras moodsad jalaväe lahingumasinad oli ainuõige. "Koos mehhaniseeritud brigaadi soomusvõime tõusuga peame hankima kolmanda põlvkonna tanktõrjekompleksid Javelin ja loomuliku arenguna tegelema ka keskmaa õhutõrje võime loomisega."

Kindralmajor Terras kohtus samas sõjaväebaasis asuva USA armee 3. korpuse ülema kindralleitnant Mark Milley ja 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi ülema asetäitja kolonel Viet Luongiga. 1. ratsaväediviisi 1. brigaad on sel aastal üks NATO reageerimisjõudude valmiduses olevaid üksusi, mis osaleb eeldatavalt sügisel Euroopas korraldatavatel õppustel koos Eesti kaitseväelastega. Kaitseväe juhataja ja brigaadiülema asetäitja arutasid võimalikku koostööd ja ühiste õppuste kava, kuna ka Scoutspataljon valmistub osalema NATO reageerimisjõududes 2016. aastal.

1. ratsaväediviis on Ameerika Ühendriikide kuulsamaid ja hinnatumaid soomusvõimega üksusi, mille löögijõud on samalaadsete seas üks maailma võimsamaid. Üksus on valmis vajadusel mõne kuu jooksul saabuma Texasest täisvarustuses Euroopasse.

Operatsioonil Iraagi Vabadus teenis Eesti jalaväerühm 2004. aastal 1. ratsaväediviisi alluvuses.

Kindralmajor Riho Terras on kuni 13. juunini ametlikul visiidil Ameerika Ühendriikides, neljapäeval kohtub ta Ameeerika Ühenriikide staabiülemate komitee esimehe kindral Martin Dempseyga.

Mõlemad lennukid osalevad 21. juunini Läänemere keskosas läbi viidaval 13 riigi mereväeõppusel BALTOPS. Lennubaasi ülema kolonelleitnant Rauno Sirgi sõnul on tegemist merelennuväe esmakordse maandumisega Eesti õhuväe lennubaasis.

Lisaks liitlasriikidele osalevad õppusel ka Soome, Rootsi ja Gruusia. Selle-aastane BALTOPS on järjekorras juba 42. Õppusest võtab osa ka Vahemeres paikneva Ühendriikide 6. laevastiku lipulaev „Mount Whitney.“

P-3 Orion on nelja turbopropellermootoriga allveetõrje ja mereseire lennuk. Lennuk on varustatud mitmete sensoritega, mis võimaldavad avastada allveelaevu ning märgata pealveelaevu suurel merealal. Lennuki relvastusesse kuuluvad nii süvaveepommid, allveetõrje torpeedod ja miinid kui ka pealveelaevade vastased raketid.

P-8 Poseidon on eelmisel aastal Ühendriikide mereväe poolt kasutusele võetud lennuk, mis on välja töötatud reaktiivlennuki Boeing 737-800 baasil. Ka see lennuk on mõeldud nii mereseireks kui võitluseks vee all ja vee peal sõitvate laevade vastu. Lennuk on varustatud moodsa seiretehnika ning kaasaegse relvastusega.

Õppusest võtab osa üle 2000 kaitseväelase Baltimaadest, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, Taanist, Norrast, Soomest ja Saksamaalt.

Eestist osaleb õppusel ligi 400 kaitseväelast - Scoutspataljoni kompanii harjutab koostegevust maaväeüksustega Adazi polügoonil Lätis, Tartus teeb 1. jalaväebrigaadi staap koostööd liitlaste staapidega, Ämari lennubaasist sooritavad lahinglende liitlaste lennuvahendid.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Aron Kalmuse sõnul on tänavuse õppuse keskpunktiks ettevalmistus tegutsemiseks Balti pataljonis. "2016. aastal moodustatava Balti pataljoni tuumik on Scoutspataljon, seetõttu on õppuselt Saber Strike saadavad kogemused meile väga väärtuslikud," ütles Kalmus, kelle sõnul peab Scoutspataljoni staap juhtima taktikalisel harjutusel Eesti, Läti ja Leedu kompaniidest koosnevat jalaväepataljoni, neile teeb vastutegevust Taani, Norra ja Ühendkuningriigi pataljon.

Neljapäeva pärastlõunal saabusid Ämari lennubaasi kaheksa Ameerika Ühendriikide Minnesota rahvuskaardi hävitajat F-16, mis hakkavad sooritama lahinglende Adazi polügooni kohal. Samuti paiknevad Ämaris tankurlennukid KC-135, transpordilennukid ning mereväelennuk P-8. Eesti õhuväe üksustest osalevad õppusel lisaks toetavale meeskonnale reaktiivlennukid L-39 ning õhutulejuhid.

Scoutspataljoni kompanii sõitis Adazisse reedel, 1. jalaväebrigaadi staap suundub Paldiskist Tartusse esmaspäeval.

Saber Strike on alates 2010. aastast Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise Balti riikides korraldatav õppus. Igal aastal juhib õppust üks Balti riikidest, sel aastal on juhtriigiks Läti. Õppus lõpeb 20. juunil.

"Visiidi peamiseks eesmärgiks on informatsiooni vahetus ja jätkumeetmete rakendamine Eesti ja laiemalt meie regiooni kaitseks Ukraina sündmuste valguses. Oleme kindlalt veendunud, et meie Ühendriikide partnereid ja liitlased on valmis meid toetama - neid võimalusi me ameerika kaitseväe juhtidega kohtudes ka arutame," ütles kaitseväe juhataja.

Kindralmajor Terras kohtub nädalase visiidi käigus staabiülemate komitee esimehe kindral Martin E. Dempsey, rahvuskaardi ülema kindral Frank J. Grassi, sõjaväeluure ülema kindralleitnant Michael T. Flynni ja NATO Arendusväejuhatuse ülema kindral Jean-Paul Palomerosega.

Kaitseväe juhataja külastab visiidi käigus ka Ameerika Ühendriikide üht suurimat sõjaväeosa Fort Hoodi, Texases.

Ameerika Ühendriikide president Barack Obama tegi 3. juunil Varssavis avalduse, milles kinnitas, et küsib kongressilt 1 miljard dollarit tugevdamaks USA kohalolekut Ida-Euroopas. Vahendid tagaksid täiendavate õppuste ja väljaõppeürituste ellu viimise, samuti õhu- ja maaväeüksuste roteerimise piirkonnas. Kindralmajor Terrase sõnul langes Ameerika Ühendriikide presidendi avaldus meie jaoks soodsale ajale: "Olen kindel, et sellisel tasemel toetus aitab kaasa visiidi eesmärkide saavutamisele," ütles kaitseväe juhataja.

Kindralmajor Terras viibib Ameerika Ühendriikides kuni 13. juunini.

Kaitsmiskomisjoni esimehe Tartu Ülikooli dotsendi Mart Noormaa sõnul on KVÜÕA liikumas õiges suunas, sest magistritöid püütakse teha nii, et neist oleks kasu. "Magistrandid uurisid kaitseväes päevakorras olevaid küsimusi ja püüdsid pakkuda lahendusi, mida saab ka reaalselt ellu viia," ütles Noormaa, kes osales KVÜÕA tööde kaistmisel esimest korda. "Mul on väga hea meel, et uus põlvkond noori ohvitsere soovib muuta kaitseväge efektiivseks ja paremini toimivaks üksuseks ehk õppivaks organisatsiooniks."

Taktika õppetoolis kaitsesid magistritöid kapten Mattias Puusepp, kelle teemaks oli „Isetehtud lõhkeseadmete vastase tegevuse väljaõpe Kaitseväes ja selle tõhustamise võimalused“ ja major Tarmo Luhaäär, kes uuris jaotuspõhise logistika printsiipe Eesti kaitseväe varustusketis.

Strateegia ja sõjaajaloo valdkonnas kaitsesid magistritöid kapten Hannes Liim teemal „Eesti kaitseplaanide areng 1918-1939: kindlustustööde planeerimine“ ja kapten Aldo Reimets teemal „1. Eesti suurtükiväebrigaad 1917-1918 ja Eesti Vabadussõja 1. suurtükiväepolk ning nende formeerimise võrdlus“.

Humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas kaitsesid töid kapten Marko Pungar, kes  uuris ajateenijatest juhtide hoiakute kujundamist Kuperjanovi ja Viru jalaväepataljoni näitel, kolonelleitnant Tarmo Metsa, kes uuris kaitseväelaste täiendusõppe vajadusi ja läbiviimist Kirde Kaitseringkonna näitel ning kapten Raido Kukk, kelle teemaks oli teenistust alustavate ohvitseride teenistussoorituse seos õppeedukusega.

Kokku kaitsesid sel nädalal maaväe ja mereväe põhikursuste kadetid ning keskastmekursuse kuulajad 36 lõpu- ja seitse magistritööd.

Alates mai lõpust on kaitseväe ohvitseride lõpu-, diplomi- ja magistritöid võimalik lugeda Eesti kaitseväe e-õppe portaalis ILIAS aadressil .

Juurdepääsupiiranguga „asutusesiseseks kasutamiseks“ mõeldud tööde lugemiseks peaks huviline pöörduma KVÜÕA poole põhjendatud taotlusega. Tänavu kaitstud lõputöödega on võimalik tutvuda alates järgmise nädala lõpust.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. 16 aasta jooksul on KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetanud enam kui 400 ohvitseri, magistriõppe on lõpetanud ligi 80 ohvitseri, nooremohvitseride kursuse on kolme aasta jooksul läbinud üle 30 ohvitseri.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti rahvusliku sõjateaduse nurgakiviks, tehes oma partneritega koostööd globaalselt. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab Kõrgemasse Sõjakooli esitada tänavu 23. juunist 6. juulini.

Lennubaasi ülema kolonelleitnant Rauno Sirgi sõnul pole Ämaris varem sellisel hulgal liitlaste lennuvahendeid ja toetavaid üksusi paiknenud. „Lennubaas on õppustel harjutanud liitlaste vastuvõtmist piisavalt, saame hakkama nii Taani õhuturbeüksuse toetamise kui algavateks õppusteks siia saabunud lennukite toetamisega,“ ütles Sirk.

Nädalavahetusel saabub Ämarisse mereväelennuk P-8, lisaks hakkavad Ämaris paiknema õppusel osalevad transpordi- ja tankurlennukid. Täna Eestisse saabunud Ühendriikide üksus on pärit Minnesota osariigi õhuväe rahvuskaardist.

9. juunil algav õppus Saber Strike on Ameerika Ühendriikide ja kolme Balti riigi maavägede ühisõppus, kus õhuväeüksused täidavad toetavat rolli. Õppuse põhiosa viiakse läbi Lätis Ādaži harjutusväljal, saabunud hävitajad sooritavad seal lahinglende. Eesti õhuväest osalevad õppusel peale lennubaasi teenindava meeskonna veel õhutulejuhid ning reaktiivlennukid L-39.

Samaaegselt Eestis, Lätis ja Leedus korraldataval õppusel osaleb üle 2000 kaitseväelase Balti riikidest, USA-s, Ühendkuningriigist, Taanist, Norrast, Soomest ja Saksamaalt. Eestist osaleb õppusel ligi 400 kaitseväelast.

Saber Strike lõpeb 20. juunil, hävitajad lahkuvad Eestist 19. juunil.

Kohtumisel arutati kaitseväe ja Kaitseliidu rolli hädaolukorra lahendamisel riigikaitse arengukava 2013-2022 valguses ning tutvuti 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni eritehnikaga.

„Kuigi tihedam koostöö ootab ees Kaitseliiduga, on kaitseväe abi eritehnika näol ainulaadne Eestis,“ ütles kohtumisel osalenud Päästeameti Põhja päästekeskuse juhataja Priit Laos, kes näitena tõstis esile 1. jalaväebrigaadi käsutuses oleva Saksa päritolu puksiirmasina Mercedes-Benz Actros, mille abil päästeti näiteks 2010. aastal Ülemiste järve kukkunud Poola transpordilennuk.

Laose sõnul on tsiviilstruktuurid huvitatud ka kaitseväe juhtimisalasest oskusteabest. „Kuna hädaolukorra lahendamise ajal moodustatakse samuti staap, oleme huvitatud ka Kaitseväe juhtimiskompetentsist ehk sellest, kuidas staape formeeritakse ning milliseid Kaitseväe staabiprotseduure saame oma töös rakendada,“ sõnas Laos.

Põhja-Eesti regionaalse kriisikomisjoni tegevuspiirkond on Tallinn ja Harjumaa. Kriisikomisjoni kuuluvad erinevate sisejulgeoleku asutuste ja elutähtsa teenusega seotud riigiasutuste juhid ning maavalitsuse ja Tallinna linnavalitsuse esindajad. Põhja-Eesti regionaalset kriisikomisjoni juhib Põhja päästekeskuse juht Priit Laos, komisjoni korralised istungid toimuvad neli korda aastas.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon. Üksus on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega. Samuti kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu Kalevi jalaväepataljon ja tagalapataljon.

Katsete läbiviija kapten Tarmo Kompus rääkis, et tulenevalt mais kinnitatud uutele allohvitseride hariduse väljaõppe üldnõuetest, on tänavu alustavad vanemallohvitserid viimased, kes läbivad väljaõppe veel vana õppekava järgi.

„Juba sügisest paneme senisest rohkem rõhku juhtimisele, need, kes tulevad vanemallohvitseride kursusele 2016. aastal alustavad õpinguid aga juba uute õppekavade alusel,“ märkis Kompus.

Sisseastumiskatsetel panid vanemallohvitseride kursuse kandidaadid proovile oma füüsilise vastupidavuse ja sõjalised oskused. Lahingukooli õppima asumiseks on vaja läbida lahinguvarustuses viie kilomeetrine orienteerumisrada ning kolme kilomeetri pikkune kiirrännak. Samuti pidid vanemallohvitseriks pürgijad sooritama lasketesti.

Õppetöö algab vanemallohvitseride kursusel 4. augustil ja kestab 11 kuud. Esimese kahekümne nädala jooksul õpivad tulevased vanemallohvitserid Meegomäel rakenduspedagoogikat, relvaõpet, laskmist ning sõjalist juhtimist ja taktikat rühma tasemel.

Järgneval kolmeteistkümnel õppenädalal omandavad õppurid erialaseid teadmisi jalaväe-, pioneeri-, side-, suurtükiväe-, õhutõrje-, sõjaväepolitsei-, logistika-, õhuväe- või mereväe suunal ning sooritavad üheteist õppenädala pikkuse praktika. 39. vanemallohvitseride baaskursus lõpeb juunis 2014 piduliku lõpuaktusega.

Vanemallohvitseride baaskursusel saavad osaleda kõikide väeliikide vanemallohvitserid. Kursusel õppimise eeldus on läbitud nooremallohvitseri õpe. Kursuse lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme. Vanemallohvitseride koolitamist alustati Lahingukoolis 1993. aasta alguses.

Eestlaste rühmaülema kapten Tanel Rattiste sõnul polnud eestlased enne eilset seal alal varem käinud. "Eesmärk oligi tutvuda uue alaga. Edaspidi hakkame ka sealkandis patrullima," ütles kapten Rattiste. See oli teine eestlaste ja prantslaste ühispatrull.

Eesti üksuse ülesanne kesk-Aafrikas on läbi viia julgestus- ja toetusoperatsioone tehes patrulle oma vastutusalal EUFORi baasi läheduses, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks. Eesti kaitseväe Kesk-Aafrika Vabariigi ligi 50 liikmelisest kontingendist moodustab enamiku rühmasuurune üksus. Lisaks jalaväelastele teenivad Kesk-Aafrika Vabariigis ka logistikud ja staabiohvitserid. Eestlaste operatsioon Kesk-Aafrikas kestab augusti lõpuni.

Galerii asub .

NB! Kvaliteetse foto saamiseks klõpsake soovitud pildil ja seejärel avage sama foto uuel vahelehel (tab) või uues brauseriaknas ja salvestage.