Uudised

Lahingukooli ülem major Madis Nõmme märkis, et 94-aastase Lahingukooli suurimaks katsumuseks on täna olemasolevate õppekavade ja väljaõppesüsteemi uuendamine. „Sel kuul kinnitas kaitseväe juhataja allohvitseride sõjalise hariduse ja väljaõppe üldnõuded. Tegemist on esimese dokumendiga, mis sätestab allohvitseride haridustasemed ning karjääri- ja arenguvõimalused,“ ütles major Nõmme, kelle sõnul seisab lisaks väljaõppesüsteemi uuendamisele Lahingukooli ees väljakutse uue asukoha näol Võrus Taara linnakus.

Aastapäeva pidulikul vastuvõtul tunnustati Lahingukoolis pikka aega teeninud kaitseväelasi  kapten Toivo Raudnagelit ja vanemveebel Kaido Poldovit.

Lahingukooli aastapäeva puhul tänavu teist korda korraldatud  nelja ja poole kilomeetrise jooksu ümber Kubija järve võitis Kaitseliidu Valga malev ajaga 14 minutit ja 18 sekundit. Teise koha saavutas Kõrgema Sõjakooli võistkond, kes finišeeris ajaga 14 minutit ja 33 sekundit. Kolmanda auhinnalise koha vääriliseks tunnistati Võru politseijaoskond, kes läbis järvejooksu ajaga 14 minutit ja 47 sekundit. Kokku osales võistlusel kümme võistkonda.

20. mail 1920. aastal pandi sõjaministri päevakäsuga alus jalaväekoolile. Seda kuupäeva loetakse tänini allohvitseride kooli sünnipäevaks. Kool taasasutati 1992. aastal Meegomäel. 2010. aasta 1. augustil ühines Kaitseväe Võru Lahingukool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool Eestis, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

Vahipataljoni ja mittetulundusühingu Riigikaitse Rügement korraldatud laagris osales ligi 300 õpilast Tallinna 21. koolist, Tallinna reaalkoolist, Tallinna kesklinna vene gümnaasiumist, Gustav Adolfi gümnaasiumist, Kuristiku gümnaasiumist, Sikupilli gümnaasiumist ja Tallinna Lasnamäe mehhaanikakoolist.

Kolme päeva jooksul said õpilased ülevaate  ajateenistuses ees ootavast, õppisid toimetulekut välitingimustes, orienteerumist, rivisamme, üksikvõitleja liikumisviise, maskeerimist, käemärkide abil suhtlemist ning ümbritseva keskkonnaga arvestamist. Õpilastest moodustati kaks kompaniid, mida juhtisid riigikaitse õpetajad, need omakorda jgunesid kuueks rühmaks, mida juhtisid Vahipataljoni nooremallohvitseridest ajateenijad.

Laagri peakorraldaja nooremveebel Kristo Palsi sõnul jäid nii korraldajad kui osalejad laagriga igati rahule. „Pea 300 osalejat näitab selgelt, et noorte motiveeritus ja huvi riigikaitse vastu järjest kasvab,“ sõnas veebel Pals

Mittetulundusühing Riigikaitse Rügement korraldab riigikaitseõpetust gümnaasiumides, riigikaitse huviringe põhikoolides ning erinevaid riigikaitselisi koolitusi. Koostöös Vahipataljoniga korraldab ühing riigikaitselaagreid mitmendat aastat, nii suure hulga osalejatega laager toimus esmakordselt.

Läänemere piirkonnas on NATO 1. miinitõrjeeskaadril kavas rida õppusi, operatsioone ja sadamakülastusi. Eskaader on juba peatunud Poolas Swinoujscies ning Lätis Ventspilsis ja Riias. Lätis osales eskaader miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit, mille käigus avastati ja hävitati tänavu 95 meremiini ja torpeedot.

Tallinna visiidi käigus kohtus eskaadri juhtkond eile Eesti mereväe ülema ja teiste ametkondade esindajatega. Samuti osaleti eile Vabaduse väljakul aset leidnud 1. jalaväebrigaadi lipuannetustseremoonial.

NATO 1. miinitõrjeeskaadri ülem on Saksa mereväe kaptenmajor Günther Brassel, kelle alluvusse kuulub eskaadri lipulaev Elbe Saksa mereväest ning viie riigi miinijahtijad – Admiral Cowan Eestist, Makkum Hollandist, Bellis Belgiast, Otra Norrast ja Flaming Poolast.

Miinitõrjeeskaader on üks kahest NATO reageerimisjõududesse alaliselt kuuluvast miinitõrjeüksusest, mille koosseis roteerub pidevalt. Valmisoleku treenimiseks viib eeskaader läbi regulaarseid miinitõrjeõppuseid ja -operatsioone. Planeeritud sadamavisiit on osa eskaadri tegevuskavast, mille eesmärk on suurendada NATO valmisolekut Läänemere regioonis.

Major Andres Kraav (40) on sündinud Tallinnas. 1992. aastal astus ta Eesti Riigikaitse Akadeemiasse ja jätkas õpinguid 1995. aastal Kanada jalaväeohvitseride keskuses. Major Kraav on teeninud aastatel 1995-1996 rühmaülemana Viru üksik-jalaväepataljonis, 1996-1997 kõrgemas sõjakoolis kursuseülemana ning 1997-1999 rühma- ja kompaniiülemana Kalevi üksik-jalaväepataljonis. Seejärel oli ta 2002-2007 üksik-vahipataljonis tagalaülem, 2008-2009 maaväe staabi vanemstaabiohvitser ning 2009-2010 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni staabiülem. Alates 2011. aastast on ta teeninud Põhja kaitseringkonna tagalaülemana.

Major Kraav on täiendanud oma teadmisi 1999-2002 KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel ja 2007-2008 Balti kaitsekolledži noorem- ja vanemstaabiohvitseri kursustel ning koolitustel Rootsis, Soomes, Ameerika Ühendriikides, NATO koolis. Ta on teeninud välismissioonidel 2004. aastal brigaadi logistikaohvitserina Bosnias ja 2011. aastal hindamismeeskonna liikmena Afganistanis.

Tema teeneid riigikaitse ja sõjaväelogistika arendamisel on tunnustatud Tallinna garnisoni rinnamärgi, üksik-vahipataljoni teenetemärgi, mälestusmedali "Kümme aastat taastatud kaitseväge", rahvusvahelises sõjalistes operatsioonides osalenu ja NATO medalitega ning hulga tänukirjade ja hinnalise kingitustega.

Alates 2012. aasta augustist logistikapataljoni ülemaks olnud kolonelleitnant Ragnar Koemets jätkab edasist teenisust kaitseväe juhataja administratsiooni protokolliteenistuse ülemana.

"Laagri idee algataja oli varalahkunud Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma, kes soovis laagri abil tihendada koolidevahelisi sidemeid ja süvendada suhtlust eri rahvusest õpilaste vahel," ütles laagri peakorraldaja ja mittetulundusühingu juhatuse liige kaitseväe vanemveebel Kristo Pals.

Kolme päeva pikkuses laagris saavad õpilased ülevaate kasarmuelust, õpivad toimetulekut välitingimustes, orienteerumist, rivisamme, üksikvõitleja liikumisviise, maskeerimist, käemärkide abil suhtlemist ning ümbritseva keskkonnaga arvestamist. Laagri väliõppuse osa viiakse läbi Väänas.

Vanemveebel Palsi sõnul on laagri peamine eesmärk anda õpilastele võimalikult põhjalik ülevaade ajateenija elust ja väljaõppest. "Püüame õpilastele näidata, milline näeb välja reaalne elu kaitseväes, et kunagi ajateenistusse astudes oleks neil ees ootavast selgem ettekujutus," ütles Pals.

Riigikaitselaagris osalevad Tallinna 21. kooli, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi, Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Kuristiku Gümnaasiumi, Sikupilli Gümnaasiumi ja Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakooli õpilased. Õpilastest moodustatakse kaks kompaniid, mida juhivad riigikaitse õpetajad. Kompaniid on jaotatud kuude 24-liikmelisse rühma, mida juhivad Vahipataljoni nooremallohvitseridest ajateenijad.

Mittetulundusühing Riigikaitse Rügement korraldab riigikaitseõpetust gümnaasiumides, riigikaitse huviringe põhikoolides ning erinevaid riigikaitselisi koolitusi. Koostöös Vahipataljoniga korraldab ühing riigikaitselaagreid mitmendat aastat, nii suure osalejate laager toimub esmakordselt.

Laager lõpeb 1.juunil kell 14 piduliku lõpurivistusega Jüriöö pargis, kus kõik laagri edukalt lõpetanud õpilased saavad riigikaitseõpetuse rinnamärgi.   

"Ootused, mis me täna paneme oma kõige suuremale ning paremini relvastatud ja varustatud üksusele, on sama kõrged kui olid ootused teile Vabadussõja päevil," ütles kindralmajor Terras rõhutades, et 1. jalaväebrigaad on Eesti kõige vanema relvastatud üksuse järeltulija, mis loodi juba enne Eesti Vabariigi sündi. "Hoidke Vabadussõja mõtet kõrgel, nagu hoiate kõrgel ka oma lippu," lisas ta.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles lippu üle andes, et Tallinna linnal on heameel ja au kinkida  kaitseväe suurimale üksusele oma lipp, mis 1940. aasta keerulistel aegadel  kadunuks jäi. "Lipp kuulus toona linna kaitsvale 1. jalaväerügemendile. Sümboliseerigu täna kingitav lipp ajaloolist järjepidevust ning linna austust ja usaldust. Hoidke ja kandke seda väärikalt," ütles Savisaar.

Täna annetatud lipp on valmistatud 1940. aastal kaduma läinud 1. jalaväerügemendi lipu eeskujul. Esimese jalaväebrigaadi eelkäija 1. jalaväepolk loodi 25. aprillil 1917 Tallinnas, lipu annetas hiljem  jalaväerügemendiks ümber nimetatud väeosale 1927. aastal Tallinna Naiskodukaitse.

Lipu väeosa külje põhivärv on tumesinine, lipu keskel asub 1. jalaväebrigaadi embleem - laialisirutatud tiibadega kotkas, kes hoiab rinna ees kilpi. Lipu riikliku külje keskpaigas on Eesti Vabariigi vapp, mille kohal kiri "Eesti kodu kaitseks".

Traditsiooniliselt annetab lipu väeüksusele organisatsioon või omavalitsus. Sidepataljonile annetasid lipu 1930. aastal Paide ja Türi linn, lennubaasile 2002.aastal Ajakirjanike Liit, mitmele allüksusele on lipu annetanud reservohvitseride kogu.

Pärast lipu annetamist jäi Vabaduse väljakule kella 16-ni  avatuks jalaväebrigaadi tehnika ja relvanäitus.

1.jalaväebrigaadi koosseisu kuulub elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon, Kalevi pataljon, kus saavad soomusmanöövervõime väljaõpet ajateenijad ning tagalapataljon. Kaitseväe uue arengukava kohaselt hakkavad praegu Kirde Kaitseringkonna koosseisu kuuluvad suurtükiväe-, õhutõrje- ja pioneeripataljon alluma 1. jalaväebrigaadile, selle aasta teisel poolel liigub Tapale ka 1. jalaväebrigaadi staap. Koos Võrus paikneva 2. jalaväebrigaadiga saavad neist kaitseväe peamised manööverüksused.

„Kuus NATO sõjalaeva, mis patrullivad alates aprillikuust regulaarselt Läänemerel, annavad NATO liitlastele parema pildi meie merepiiril toimuvast ja demonstreerivad liitlaste kohalolekut Läänemerel,“ ütles kaitseminister eskaadri lipulaeva Elbe pardal. „See on tõhus heidutus nagu ka Ämaris baseeruvad hävitajad ja Eestimaa pinnal harjutavad liitlaste maaväeüksused, mis suurendavad meie julgeolekut.“

Mikseri sõnul näitab Eesti miinitõrjelaeva Admiral Cowani kuulumine miinitõrjeeskaadrisse, et Eesti mitte ainult ei looda liitlaste abile, vaid panustab ka ise aktiivselt NATO kollektiivkaitsesse.

Eskaadriga saabub Eestisse NATO mereväejuhatuse ülema asetäitja Kanada kommodoor Dan MacKeigan. Visiidi käigus kohtuvad kommodoor MacKeigan ja eskaadri juhtkond Eesti mereväe ülema ning teiste ametkondade esindajatega ning osalevad Vabaduse väljakul toimuval 1. jalaväebrigaadi lipuannetustseremoonial.

„Hiljuti 40. aastapäeva tähistanud NATO merejõudude visiit Eestisse kinnitab veelkord alliansi liikmete vankumatut pühendumust kollektiivkaitse põhimõtetele. Meie regulaarsed õppused ja operatsioonid hoiavad NATO mereüksusi kõrges reageerimisvalmiduses,“ ütles kommodoor MacKeigan.

NATO 1. miinitõrjeeskaadri ülem on Saksa mereväe kaptenmajor Günther Brassel, kes võttis eskaadri juhtimise üle oma Norra kolleegilt esmaspäeval Riias aset leidnud tseremoonial. Tema alluvusse kuulub eskaadri lipulaev Elbe Saksa mereväest ning viie riigi miinijahtijad – Admiral Cowan Eestist, Makkum Hollandist, Bellis Belgiast, Otra Norrast ja Flaming Poolast. Poola miinijahtija ühines grupiga sel nädalal.

Läänemere piirkonnas on NATO 1. miinitõrjeeskaadril kavas rida õppusi, operatsioone ja sadamakülastusi. Eskaader on juba peatunud Poolas Swinoujscies ning Lätis Ventspilsis ja Riias. Lätis osales eskaader miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit, mille käigus avastati ja hävitati tänavu 95 meremiini ja torpeedot.

NATO Euroopa vägede ülem kindral Philip Breedlove otsustas 9. aprillil saata miinitõrjeeskaadri Läänemere piirkonda osana meetmest, mida allianss vastusena Ukraina kriisile maa-, mere- ja õhuväe kohaloleku suurendamiseks ette võttis. Põhja-Atlandi Nõukogu kinnitas miinitõrjeeskaadri saatmise Läänemerele 16. aprillil.

Miinitõrjeeskaader on üks kahest NATO reageerimisjõududesse alaliselt kuuluvast miinitõrjeüksusest, mille koosseis roteerub pidevalt. Valmisoleku treenimiseks viib eeskaader läbi regulaarseid miinitõrjeõppuseid ja -operatsioone. Planeeritud sadamavisiit on osa eskaadri tegevuskavast, mille eesmärk on suurendada NATO valmisolekut Läänemere regioonis.

Laevu saab nädalavahetusel külastada

Laupäeval ja pühapäeval kell 14.00-16.00 on NATO 1. miinitõrjeeskaadri laevad Vanasadama 16. ja 17. kai ääres avatud külastamiseks kõigile soovijatele. Vanasadama territooriumile sisenemiseks on vajalik isikut tõendav dokument (n ID-kaart).

Eile tunnustas Vahipataljoni ajateenijaid Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves, kes tänas noormehi eeskujuliku teenistuse eest riiklikel tseremooniatel ja Kadrioru lossi vahtkonnas.

Vahi- ja logistikapataljoni sõduritele esinesid teenistuse lõpu puhul klubis Rock Cafe ajateenijate ansambel Häiregrupp ja ansambel Hu.

Vahipataljon ja logistikapataljon saatsid eile ja täna reservi ligi 400 noormeest, sidepataljonis lõpetas teenistuse 175 sõdurit ning mereväes 50 mereväelast. Kirde Kaitseringkond saadab reservi 750 ning Kuperjanovi pataljon 660 reservväelast.

Reservi suunduvad ajateenijad alustasid teenistust möödunud aasta juulis ja oktoobris. Teenistus kulmineerus äsja lõppenud kolmenädalase õppusega Kevadtorm/ Steadfast Javelin, kus eri väeosades ettevalmistuse saanud üksused harjutasid koostööd lahingutes ühise pataljoni koosseisus.

Uued ajateenijad saabuvad kaitseväkke juulis, praegu jätkavad teenistust jaanuaris ja oktoobris alustanud  sõdurid.

“Oleme andnud Afganistani rahvale võimaluse alustada uuesti ja paremini, oleme teinud head koostööd oma liitlastega ning tugevdanud seeläbi Eesti positsiooni,” ütles Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kelle sõnul on Ameerika Ühendriikide sõjaväelaste saabumine Eestisse märk sellest, et koostöö liitlastega on vilja kandnud ning et Eesti ole täna üksi. “Nähes meie hulgas jalutamas teistsuguste vormidega mehi ja naisi võite uhkusega mõelda, et nende siinviibimine leiab aset tänu teie ja teie kaasvõitlejate tööle,” ütles Raidma kaitseväelastele.

Väeosa auditooriumis läbi viidud tseremoonial loeti ette maaväe ja 1. jalaväebrigaadi ülemate käskkirjad kaitseväelaste ergutamisest ning anti kätte maaväe ohvitseri kuld- ning hõberisti teenetemärgid. Kokku pälvis maaväe teenetemärgi neli kaitseväelast. Paldiski linna poolt riputati välismissioonilt naasnutele kaela linna tänumedalid.

ESTCON-16 on viimane Afganistanis teeninud Eesti väekontingent, mis saabus Eesti pinnale tagasi 10. mail, lõpetades jalaväeüksuse kaheksa aastat kestnud kohaoleku Afganistanis.

Korrektsel kasutamisel ei ole imitatsioonivahendid ohtlikud, oskamatul käitlemisel võivad nad kasutajale viga teha.

Era- ja riigimaadel õppusi korraldades korrastavad kaitseväelased õppuse ala kohe pärast lahingutegevuse lõppu. Samuti vaadatakse õppuse piirkond üle Kevadtormi viimasel päeval. Siiski ei saa välistada, et mõned imitatsioonivahendite kestad ja kasutamata imitatsioonivahendid jäävad maastikule. Kuigi enamik ajateenijaid, reservväelasi, kaitseliitlasi ja liitlaste sõdureid suhtub oma ülesannetesse tõsiselt ning hoolib keskkonnast, ei ole välistatud, et keskkonda jääb piiratud kogus kaitseväe poolt kasutatud materjale. 

Kaitsevägi korraldas aasta suurima õppuse Kevadtorm sel aastal 5.-23. maini Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võrumaal. Põhiosa tegevusest toimus Valga maakonnas. Õppusel osales ligi 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ja liitlasriikide sõdurit.