Uudised

„Kirdekorpus, kuhu kuuluvad ka mitmed Eesti ohvitserid, on meie riigi jaoks väga tugev partner,“ sõnas kindralmajor Terras. „Nende osalus seni Ameerika Ühendriikide ning Eesti, Läti ja Leedu vahelisel õppusel näitab, et Saber Strike on pidevas arengus ning liitlased soovivad siin harjutada .“

NATO Kirdekorpus on Eestile geograafiliselt kõige lähemal paiknev NATO korpus, mille staap asub Szeczinis, Poolas. Korpuse 170 kaitseväelast osalevad järjekorras kolmandal Saber Strike õppusel esmakordselt.  Õppusel on korpus Tartu matkekeskuses harjutavale 1. Jalaväebrigaadile kõrgemaks staabiks. Eestist teenib praegu NATO Kirdekorpuses 4 kaitseväelast, kellest  käimasoleval õppusel osaleb kaks.

Kaitseväe juhatajaga kohtunud NATO Kirdekorpuse ülema sõnul soovib Kirdekorpus tugevdada koostööd Eestiga, mis on juba tänasel päeval väga heal tasemel. „Ma loodan, et suudame partnerlust Eestiga edasi arendada, kuna paljudes valdkondades omame me ühist arvamust ning tulevaste õppuste tarbeks soovime me laiendada ja vahetada oskuseid ning teadmisi,“ ütles kindralmajor Samol.

Saber Strike on 3.-14. juunini korraldatav USA Euroopa väejuhatuse õppus, mille eesmärk on koostöö harjutamine ühisoperatsioonideks. Õppuse juhtstaap asub sel aastal Leedus, Lätis Adazi polügoonil harjutab koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Läti ja Leedu maaväe üksustega järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduv jalaväekompanii Estcoy-17. Ämari lennuväljal paiknevad  Ameerika Ühendriikide ründelennukid A-10 ja tankurlennukid KC-135.

Kokku osaleb õppusel Saber Strike 1800 kaitseväelast Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist ja NATO kirdekorpusest. Eestist osaleb  õppusel pea 250 kaitseväelast.

“Kaitseväel on kohustus kasutada riigikatseks eraldatud 2% SKT-st targalt ja otstarbekohaselt, saame seda teha vaid kogu Eesti innovaatilisust ja teadmisi kaasates,” ütles kindralmajor Terras.

Kaitseväe Peastaabi logistikaosakonna ülema kolonelleitnant Tarmo Ränisoo sõnul näeb riigikaitse kümne aasta arengukava näeb ette uute relvasüsteemide ostu ja nende teenindamist, samuti uue toetusväejuhatuse loomist, mille jaoks on nii tehnika kui logistikavaldkonna arendamine senisest enam vajalik. 

“Kaitsevägi on piisavalt suur ühisk institutsioon, mis on oma suuruse, eri valdkondade ja tehnilise baasiga teadustööks huvitav,” ütles Tallinna Tehnikaülikooli prorektor Erkki Truve lisades, et avalik-õiguslikul ülikoolil on kohustus lisaks õpetamisele teenida ka ühiskonda ning sõlmitud koostöölepped annavad selleks võimaluse.

Koostöölepete eesmärgiks on suurendada tehnilise ettevalmistusega kaitseväelaste juurdekasvu, võimaldada üliõpilastel läbida õppepraktikat kaitseväe väeosades ning soodustada tehnikataustaga noorte ajateenistuse läbimist logistikaüksustes.

Kõrgkoolide ja kutseõppeasutusega samaaegselt lepingut sõlmides loodab kaitsevägi saada teenistusse nii akadeemiliste kui praktiliste oskustega tehnikaspetsialiste. Praegu teenib kaitseväes üle 260 Tallinna Tehnikaülikooli ja Tehnikakõrgkooli taustaga ohvitseri ja allohvitseri. Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool on Eesti ainuke õppeasutus, mis on spetsialiseerunud rasketehnika remondi ja hoolduse õpetamisele ning teeb lisaks kaitseväele koostööd politsei- ja piirivalveameti kui Kaitseliiduga.

Alates 2010. aastast on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes võimalik kõrgharidusega inimestel omandada aastasel kursusel nooremohvitseri ettevalmistus ning teha kaitseväes karjääri samadel alustel sõjakooli lõpetanud ohvitseridega.

Täna sõlmitud kokkulepped võimaldavad ka senisest enam süvendada kaitseväe ja õppeasutuste teadusalast koostööd. Kaitseväe ja tehnikaülikooli teadlaste osalusel töötati möödunud kümneni keskpaiku välja isevalmistatud lõhkekehade vastane seade Iris, mis on olnud aktiivselt kasutuses välisoperatsioonidel. Praegu on kaitseväe ja tehnikaülikooli koostöös kergsoomuspaneelide projekt.

Koostöölepete eesmärgiks on suurendada tehnilise ettevalmistusega kaitseväelaste juurdekasvu, võimaldada üliõpilastel läbida õppepraktikat kaitseväe väeosades ja asutustes ning soodustada tehnikataustaga noorte ajateenistuse läbimist logistikaüksustes.

Kokkulepped võimaldavad senisest enam süvendada kaitseväe ja õppeasutuste  teadusalast koostööd ning kasutada vastastikku õppejõudude ja sõjaväelogistikute teadmisi. Kaitseväe ja tehnikaülikooli teadlaste osalusel töötati möödunud kümneni keskpaiku välja isevalmistatud lõhkekehade vastane seade Iris, mis on olnud aktiivselt kasutuses välisoperatsioonidel. Praegu on kaitseväe ja tehnikaülikooli koostöös kergsoomuspaneelide projekt.

Kõrgkoolide ja kutseõppeasutusega samaaegselt lepingut sõlmides loodab kaitsevägi saada teenistusse kõigi tasandite  - nii akadeemiliste kui praktiliste oskustega spetsialiste. Praegu teenib kaitseväes  üle 260 Tallinna Tehnikaülikooli ja Tehnikakõrgkooli taustaga ohvitseri ja allohvitseri. Alates 2010.  aastast on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes võimalik kõrgharidusega inimestel omandada aastasel kursusel nooremohvitseri ettevalmistus ning teha kaitseväes karjääri samadel alustel sõjakooli lõpetanud ohvitseridega.

 „Eesti on aastaid olnud küberjulgeoleku esirinnas juhtides küberkaitsekeskuse arendamist alates 2007.aastast  nii koostöös NATO kui partnerriikidega,“ ütles kaitseväe juhataja. „Samas vajab Eesti suurune riik praktiliseks tegevuseks strateegilist partnerit, Ameerika Ühendriikidega on meie koostöö küberkaitse vallas hästi toiminud,“  lisas ta.

Kindral Alexanderi sõnul on küberkaitsekeskus arenenud planeeritud suunas. „Keskuse roll väljaõppe alal peab suurenema, et viia küberkaitse võtmeisikute - kaitsevägede juhatajate ja ministriteni ning aidata riikidel oma kübervõimekus üles ehitada,“ ütles küberväejuhatuse ülem.

USA Küberväejuhatuse ülem külastab Eestit homme algava rahvusvahelise küberkaitsekonverentsi Cycon raames, kus esineb ettekandega küberkonfliktidest sõjalises perspektiivis.

Oma visiidi käigus kohtub ta Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, kellega osales Kaitseuuringute keskuse korraldatud ümarlaual. Homme hommikul paneb kindral Alexander pärja Vabadussõja Võidusamba juurde.

NATO Küberkaitsekeskuse järjekorras viies küberkonflikte käsitlev konverents toob kokku 400 eksperti üle kogu maailma. Selle aasta konverents käsitleb nii küberjulgeoleku strateegia ja taktikaga, samuti eetilise poolega seonduvaid küsimusi ning küberkaitse ees seisvaid tehnilisi väljakutseid ja lahendusi.

Ameerika Ühendriikidel on üheksa väejuhatust, neist kuus geograafilist ja kolm funktsioonipõhist. Küberväejuhatus allub USA strateegilisele väejuhatusele ning ta koordineerib operatsioone küberruumis, organiseerib olemasolevaid küberressursse ja USA militaarvõrkude kaitset.

Kolm aastat kuperjanovlaste ülemana teeninud kolonelleitnant Maidu Allikaselt võttis Eesti suurima väeosa üle kolonelleitnant Hando Tõevere.

 „Ajaloolise tausta ning omanäoliste traditsioonidega Eesti suurimas pataljonis teenimine on olnud suur au ning hea kogemus, kindlasti ka väga suur väljakutse,“ ütles kolonelleitnant Allikas. „Lisaks on Kuperjanovi jalaväepataljonis suurepärased töötingimused ning väga hea koostöö kohalike jõustruktuuride, omavalitsuste ja kohalike elanike vahel.“

Uuel Kuperjanovi pataljoni ülemal kolonelleitnant Tõeverel pole plaanis väeosas murrangulisi muudatusi teha. Tema sõnul on Kuperjanovi pataljoni põhiülesanne õpetada välja reservüksuseid, mis on riigi esmase kaitsevõime tagamise üks alussambaid, ja seda on suutnud pataljon läbi aastate hästi teha.

„Pigem näen oma rolli selles, et kaitseväe üldiste reformide ajastul senine hea väljaõppe tase säiliks, toimuks loogiline areng ning kindlasti on oluline tagada, et pataljonis teenivad inimesed moodustaksid ühtse meeskonna ning teenistus pakuks rahuldust ja võimalust eneseteostuseks,“ ütles kolonelleitnant Tõevere.

4. juunist uue ülemana ametisse asuv kolonelleitnant Hando Tõevere on sõjalise hariduse omandanud kõrgemas sõjakoolis ning Ameerika Ühendriikide maaväe juhtimis- ja staabikolledžis. Lisaks on ta läbinud mitu erinevat täienduskursust nii Eestis kui välisriikides.

Kolonelleitnant Tõevere alustas kaitseväeteenistust ajateenistusega 1989. aastal Nõukogude Liidu armees. Aastatel 1992-2002 teenis ta erinevatel ametikohtadel piirivalves, seejärel Scoutspataljonis kompaniiülemana. 2005. aastal asus tööle kaitseväe peastaapi staabiülema käsundusohvitserina ja 2006. aastal maaväe staabi vanemstaabiohvitserina. Viimastel aastatel teenis Lõuna kaitseringkonnas staabiülemana.

Kolonelleitnant Maidu Allikas jätkab teenistust kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppeosakonnas lektorina ning siirdub sügisel rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Afganistani kontingendi ülemana.

Kolonelleitnant Allikas alustas teenistust Kalevi üksik-jalaväepataljonis ajateenijana 1993. aastal ja jätkas pärast ajateenistust tegevteenistuses samas pataljonis. Alates 2004. aastast teenis ta kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppeosakonnas taktikaõppetoolis. Ta on lõpetanud kõrgema sõjakooli diplomiõppe 2003. aastal ja Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse 2010. aastal.

"Nädal tagasi lõppenud Kevadtorm hõlmas meie kodumaa kaitset, kuid selle õppuse raames harjutame kõigi kolme Balti riigi ühist kaitsmist," ütles kolonel Tiganik avakõnes.

Poolas, Sczeczinis paikneva NATO Kirdekorpuse ülem kindralmajor Samol ütles rivistusel, et Saber Strike annab eri riikide kaitseväelastele võimaluse jagada kogemusi ja teadmisi ning on kinnituseks headele suhetele Balti riikide ja Poola vahel. "Sõdurid kaheteistkümnest riigist töötavad ühiselt, treenivad ühiselt ning juhul kui selleks peaks tekkima vajadus, ka võitlevad ühiselt," ütles kindralmajor Samol.

NATO Kirdekorpuse 170 kaitseväelast osalevad järjekorras kolmandal Saber Strike õppusel esmakordselt. Õppusel on Kirdekorpus Tartu matkekeskuses harjutavale 1. Jalaväebrigaadile kõrgemaks staabiks. Kirdekorpuse staabi varustus ja tehnika saabusid Eestisse 24.mail Poola mereväe dessantlaevadel Lublin ja Poznan.

Kirdekorpuse ülem tänas Eestit hea vastuvõtu ja Tapa sõjaväelinnaku kaasaegsete tingimuste eest. "Tahame selle õppusega laiendada ja tugevdada koostööd Eestiga - riigiga, mis on meile väga hea partner," sõnas kindralmajor Samol.

Samaaegselt Eestiga avati õppus täna Lätis ja Leedus. Adazi polügoonil korraldatud rivistusel osalesid kaitseväelased Eestist, Ameerika Ühendriikidest, Lätist, Leedust ja Ühendkuningriigist. Adažis korraldatavast maaväeüksuste harjutusest võtab osa üle 900 kaitseväelase.

Saber Strike on 3.-14. juunini korraldatav USA Euroopa väejuhatuse õppus, mille eesmärk on koostöö harjutamine ühisoperatsioonideks. Õppuse juhtstaap asub sel aastal Leedus, Lätis Adazi polügoonil harjutab koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Läti ja Leedu maaväe üksustega järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduv jalaväekompanii Estcoy-17. Ämari lennuväljal paiknevad  Ameerika Ühendriikide ründelennukid A-10 ja tankurlennukid KC-135.

Kokku osaleb õppusel Saber Strike 1800 kaitseväelast Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist ja NATO kirdekorpusest. Eestist osaleb  õppusel pea 250 kaitseväelast.

Transpordilennuk C-17 tõi lennubaasi õppuseks vajalikku varustust ning õhuväelasi. Ka neljapäeval ja kolmapäeval maandusid Ämaris mitu transpordilennukit C-130 ning kaks tankurlennukit KC-135.  Tankurid kuuluvad 171. tankurite lennuüksusesse ja transpordilennukid kuuluvad erinevatesse lennuüksustesse. Ründelennukid on aga pärit 175. lennuüksusest, mis kuulub Marylandi Rahvuskaardi koosseisu. Reede õhtul saabub lennubaasi ka selle lennuüksuse ülem brigaadikindral Scott L. Kelly.

Kui transpordilennukite ülesanne on tuua ja ära viia õppusel osalevaid õhuväelasi ja vajalikku varustust, siis tankurlennukid ja ründelennukid osalevad otseselt õppuse Saber Strike tegevuses. Ründelennukite ülesanne õppusel on pakkuda lähituletoetust Adaži polügoonil Lätis harjutavatele maaväe üksustele ning tankurite ülesanne on Adaži ja Ämari vahel lendavaid ründelennukeid õhus tankida.

Maapealsete märkide ründamiseks ning maaväe lähitoetuseks mõeldud ühemeheline ründelennuk A-10 Thunderbolt II on tuntud oma manööverdusvõime ning madalalt ja aeglaselt lendamise võimete poolest. Samuti on lennuk kuulus oma pardarelvade täpsuse poolest. Lennuk A-10 võeti Ameerika Ühendriikides kasutusele 1977. aastal  ja tänu oma võimekusele on kasutusel praeguseni.

Tankurlennuk KC-135 Stratotanker on kasutusel olnud alates 1956. aastast ja praegu on Ameerika Ühendriikide õhuväe erinevates harudes üle neljasaja seda tüüpi lennuki. Lennuk võib pardale võtta üle 90 tonni kütust ning sellele lisaks 37 reisijat. Täis kütuselastis võib KC-135 lennata ligi kahe ja poole tuhande kilomeetri kaugusele. Peale Ameerika Ühendriikide kuulub tankurlennuk KC-135 veel Prantsusmaa, Singapuri, Türgi ja Tšiili relvastusesse.

Kava kohaselt lahkuvad USA lennukid Ämarist 10. ja 11. juunil.

3.-14. juunini kolmandat korda samaaegselt Eestis, Lätis ja Leedus korraldatav Saber Strike on Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse õppus, mille eesmärk on üksuste koostöö harjutamine ühisoperatsioonideks. Õppuse juhtstaap asub sel aastal Leedus, Lätis Adazi polügoonil harjutavad koostööd maaväeüksused, kus Eestist osaleb Scoutspataljon.

Kokku osaleb õppusel 1800 kaitseväelast Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist ja NATO kirdekorpusest. Eesti saadab õppusele pea 250 kaitseväelast.

Praeguse õhuturbeharjutuse fookuses on lähitulejuhtide oskuste süvendamine ning Šiauliais baseeruvate Balti õhuturbe hävitajate treenimine. Eesti õhuväe lennuvahendite ning hetkel Balti õhuturbe eest vastutava Prantsuse õhuväe Mirage F1CR tüüpi hävitajate kõrval osalevad harjutusel ka Läti kopterid. Lisaks Baltimaade lähitulejuhtidele osalevad õppusel ka nende ametivennad Poolast.

BRTE sarja harjutuste peaeesmärk on Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede omavahelise koostöövõime arendamine, liitlaste õhuväeüksustega protseduuride harjutamine ning NATO ühtsesse õhukaitsesüsteemi sulandumine.

Varasematel õhuturbeõppustel on harjutatud otsingu- ja päästeoperatsioone, rahvusvaheliste abipakkide kohaletoimetamist, õhuruumi kontrolli tagamist elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutuletoetuse andmist maismaaoperatsiooni toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu ning tankimist õhus.

Esimese Balti õhuturbeharjutuse korraldas NATO 2008. aasta oktoobris. Need NATO õhuväe staabis Ramsteinis planeeritavad harjutused toimuvad kolm korda aastas, iga kord ühes Balti riigis. Ajaliselt on harjutused planeeritud nii, et kõik iga nelja kuu tagant vahetuvad NATO õhuturbehävitajate rotatsioonid saaksid osaleda ühel BRTEl. Nii toimus selle aasta esimene BRTE (XIV) Leedus ning seal osalesid Taani hävitajad. Selle aasta kolmas BRTE (XVI) harjutus toimub aga oktoobris Eestis.

Esimesena maandus täna Ämari lennuväljale transpordilennuk C-130, mis tõi kohale kaitseväelased ja õppusel kasutatava varustuse, seejärel maandus ka tankurlennuk KC-135. Plaani kohaselt on homme oodata veel ühe tankurlennuki ja kolme transpordilennuki C-130 saabumist. Reedel aga oodatakse Ämari lennuväljale transpordilennukit C-17 ja nelja ründelennukit A-10.

Kuigi osa lennukeid paikneb õppuste ajal Tallinna lennuväljal, on Eesti kaitseväe lennubaas õppusel osalevate lennumasinate peamiseks baasiks. Eesti õhuväe esmaseks ülesandeks on õppusele Sabre Strike saabuvate üksuste vastuvõtmine, toetamine ning nende maapealne teenindamine. Lisaks tegeleb Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskus kõikide õppuse käigus toimuvate lendude taktikalise juhtimisega nii Eesti kui ka Läti õhuruumis. Samuti osaleb õppusel õhutuletoetuse spetsialist maaväeüksuste juures Adaži harjutusalal ning sideohvitser, õhuruumi kasutamise paremaks koordineerimiseks, Eesti Lennuliiklusteenistuse AS-i juures.

Õppusel osaleb ka õhuväe õppereaktiivlennuk L-39, et pakkuda koos ründelennukitega maaväe üksustele lähituletoetust. Õppuse ajal baseerub L-39 koos maapealse meeskonnaga Pärnu lennuväljal. Kava kohaselt lahkuvad USA lennukid Ämarist 10. ja 11. juunil.

3.-14. juunini kolmandat korda samaaegselt Eestis, Lätis ja Leedus korraldatav Saber Strike on Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse õppus, mille eesmärk on üksuste koostöö harjutamine ühisoperatsioonideks. Õppuse juhtstaap asub sel aastal Leedus, Lätis Adazi polügoonil harjutavad koostööd maaväeüksused, kus Eestist osaleb Scoutspataljon.

Kokku osaleb õppusel 1800 kaitseväelast Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist ja NATO kirdekorpusest. Eesti saadab õppusele pea 250 kaitseväelast.

Leedu kaitseväe juhataja andis oma Eesti ametivennale teada, et esimest korda Kevadtormil osalenud leedu luurerühm sai õppuselt väga hea kogemuse ja leedukad kavatsevad ka edaspidi Kevadtormil kaasa lüüa.  Leedu luurerühm tegi koos Scoutspataljoni ja Ühendkuningriigi jalaväekompaniiga kokku harjutavale pataljonile vastutegevust.

Eesti, Läti ja Leedu on lubanud anda NATO reagerimisjõudude valmisolekusse 2016. aastal ühise pataljoni, mis moodutsatakse Scoutspataljoni baasil ning mille juhtriik on Eesti. NATO reageerimisjõud (NRF, NATO Response Force) on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav ligi kolmeteistkümnest tuhandest kaitseväelasest koosnev väekontingent, mida Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada sõjaliste ülesannete täitmisel maailma erinevates paikades.

“Leiame mõlemad, et NATO reageerimisjõud peavad olema valmis tegutsema ka reaalsetes konfliktides, kus NATO neid vajab,“ ütles kindralmajor Terras. “Tegutseme lähiaastatel selle nimel, et Eesti, Läti ja Leedu  2016. aastal NATO käsutusse antav pataljon oleks ühtlaselt välja õpetatud ning  valmis kiirelt reageerima, kui NATO otsustab reageerimisjõude kasutada.”

Kindralmajor Terras ja kindralleitnant Pocius käsitlesid veel  mõlema riigi panust NATO Kirdekoerpuse staabi tegevusse. Praegu panustavad nii Eesti kui Leedu Kirdekorpusesse staabiohvitseridega. Mõlemal riigil on kavas oma osalust Kirdekorpuses suurendada.  3. juunil Eestis, Lätis ja Leedus algaval õppusel Saber Strike paikneb Kirdekorpuse staap Tapal ning  juhib Eesti 1. jalaväebrigaadi. 

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras on Leedus Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese riigivisiidi raames.