Uudised

Täna lõppes Eestis, Lätis ja Leedus samaaegselt korraldatud Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise õppus Saber Strike.

Õppuse eesmärk oli arendada Balti riikide kolme brigaadi, USA Euroopa väejuhatuse ja tänavu esimest korda osalenud NATO Kirdekorpuse staapide vahelist koostööd sõjaliste ülesannete planeerimisel.

Lätis, Adazi polügoonil harjutasid koostööd Eesti, Läti, Leedu, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide maaväeüksused, kus Eestit esindas Scoutspataljon, Ämari lennuväljal paiknesid õppust toetanud ründelennukid A-10 ja tankurlennukid KC-135.

„Tänavune õppus oli mahukam kui varasemad, samuti pole Saber Strike kunagi olnud nii rahvusvaheline,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus, kelle sõnul olid   esimest korda õppuse ajaloos eri riikides asunud staabid lõimitud õppuse ühisesse stsenaariumisse infotehnoloogia vahendite abil, mis õppusel osalejatele tähendas olulist arenguhüpet. 1.jalaväebrigaadi ülesanne oli juhtida virtuaalseid üksusi Tartu matkekeskusest arvutisimulatsiooni abil. Brigaadi tegevust juhtis omakorda Tapal paiknenud Kirdekorpuse staap.

Õppuse esimesel nädalal harjutasid osalejad erinevaid koostööelemente, teisel nädalal treenisid Eesti, Läti ja Leedu brigaadide staabid, Soome pataljoni staap, Kirdekorpuse staap ja Leedus paiknenud USA Euroopa väejuhatuse juhtimispunkt sõjaolukorras koostegutsemist.

1. jalaväebrigaadi ülem jäi koostööga kirdekorpusega väga rahule kinnitades, et oma osa selles on ka varasematel sidemetel, sest Eesti ohvitserid on kirdekorpuses juba pea kümme aastat teeninud.

Pärast õppuse ametlikku lõppu asus Tapa sõjaväelinnakus paiknenud NATO Kirdekorpuse staap valmistuma kojusõiduks, järgmisel nädalal toimetavad Poola mereväe laevad Paldiski sadamast Poola ja Saksamaale korpuse tehnika ja varustuse. Scoutspataljoni kolonnid saabuvad Lätis tagasi täna.

Õppuse Saber Strike juhtstaap asus sel aastal Leedus, Lätis Adaži polügoonil harjutas koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Läti ja Leedu maaväe üksustega järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduv jalaväekompanii Estcoy-17.

Kokku osales õppusel 1800 kaitseväelast Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist ja NATO kirdekorpusest. Eesti saatis õppusele pea 250 kaitseväelast.

Kutse osaleda kuninganna sünnipäevaparaadil said ka Austraalia kaitseväe juhataja kindral David Hurley ja Taani kaitseväe juhataja kindral Peter Bartram.

„Selle kutsega avaldatakse tänu Eesti, Taani ja Austraalia kaitseväelastele, kellega koos Ühendkuningriigi sõdurid on täitnud oma kohust Afganistani Helmandi provintsis,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. „See on suur au ja samas ka selge märk, et Suurbritannia on meie koostööga väga rahul ja soovib jätkata tihedat koostööd ka peale Afganistani missiooni lõppu.“

Kolme riigi kaitseväe juhatajad saavad täna ülevaate Suurbritannia sõjalisest strateegiast ja operatsioonidest ning mis sisaldab ka Ühendkuningriigi vägede kasutamise strateegiat.

Paraadi korraldamise traditsioon ulatub 18. sajandi algusesse. 1748. aastal tähistati paraadiga esmakordselt Kuningas Edward VII ametlikku sünnipäeva. Alates selles ajast on valitsev monarh isiklikult tervitanud isiklikult mööda marssivaid üksusi ja lippe. Kuninganna Elizabeth II on paraadi vastu võtnud alates 1951.aastast, kuigi tema õige sünnipäev on 21.aprillil.   

Paraadi jälgivad kuningliku perekonna liikmed, kutsutud külalised ja publik, samuti teeb paraadist ülekande BBC.

„Kaitsekolledži õppurid on annetanud erinevatesse Tartu heategevusprojektidesse aastaid, meil on rõõm seda toredat ja üllast traditsiooni jätkata,“ ütles kursuse vanem major Sandris Gaugers Läti kaitseväest. „See on vähim, mida saame teha tänutäheks Tartu kogukonnale siin veedetud suurepärase aja eest.“

Kaitsekolledži 54 õppurit 16 riigist kinkisid lasteaiale  mänguasju ja spordivarustust, sealhulgas rattaid, mänguautosid ja palle.

Sireli lasteaia aitas välja valida Tartu linnavalitsus, kuna kursuslased soovisid aidata just lapsi. „Meie esialgne plaan lasteaia remondis kaasa lüüa ei õnnestunud, seetõttu otsustasime lasteaeda tuua mänguasju ja spordivahendeid, mida nad ise soovisid,“ ütles Gaugers.

Balti kaitsekolledž on 1998. aastal loodud kõrgem sõjaline õppeasutus, mille eesmärk on koolitada operatiiv- ja strateegilise taseme julgeolekuvaldkonna juhte. Kolledži kursustel keskendutakse nüüdisaegsete sõjaliste konfliktide analüüsile ja ühisoperatsioonide planeerimisele, samuti tulevikutrendide prognoosimisele. Balti kaitsekolledž on üks väheseid ingliskeelseid NATO vastava taseme õppeasutusi väljaspool Suurbritanniat ja Ameerika Ühendriike. Sealjuures keskendub kolledž väikeriikide kaitse spetsiifikale.

Kolledži on lõpetanud pea 900 ohvitseri ja ametnikku kokku 38 riigist. Praegu õpib Balti kaitsekolledžis üle kuuekümne vanemohvitseri ja kõrgema ametniku 19 erinevast riigist ning õppejõude on nii Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast, Saksamaalt, Taanist, Ameerika Ühendriikidest kui ka Ühendkuningriikidest. Balti kaitsekolledžis õpetavad rahvusvaheliselt tunnustatud õppejõud ja sõjandusspetsialistid, samuti on kursustel õpetanud Balti riikide kaitseministrid ja kaitsevägede juhatajad.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras meenutas oma kõnes, et Admiral Pitka oli esimene kaitseväe üksus, mis asus teenima NATO lipu all vaid aasta pärast Eesti liitumist alliansiga ning tunnustas laeval teeninud kaitseväelasi tihedate sidemete loomise eest rahvaga. "Laevast, mil selja taga väärikas ajalugu, on raske lahkuda, samas jätkavad teenistust mereväes  Admiral Pitka meeskonda kuulunud ohvitserid ja allohvitserid, mereväelased, kel selja taga piisav koostöökogemus liitlastega ja tugev side Eesti inimestega," ütles kindralmajor Terras meenutades, et 2007. aastal sai laev ÜRO lastefondi UNICEF Sinilinnu preemia, mida antakse Eesti lapsi toetanud isikutele ja organisatsioonidele, samuti sidus laeva pikaajaline sõprus ja koostöö Rakvere linnaga.

"Admiral Pitka oli Eestisse saabudes nii Balti kui hiljem NATO miinitõrjeeskaadri staabi- ja toetuslaevaks sobilik alus, kuid ülesannete muutudes muutusid ka tööriistad," ütles mereväekapten Sepper lisades, et Admiral Pitka teenistusest välja arvamine tõmbab joone alla ühele ajajärgule mereväe arengus. "Pitkal on teeninud pea kõik praegu teenistuses olevad mereväe ohvitserid ja allohvitserid, seetõttu on tal kõigi mereväelaste jaoks eriline tähendus," ütles ta.

Koostöö eest Rakvere linnaga tänas laeva ja mereväge Rakvere linnapea Toomas Varek, kes tunnustuas laeva meeskonda eeskätt noortele mereväelase elukutse tutvustamise ning Rakverre merehõngu toomise eest.
1975. aastal Taanis Aalborgis ehitatud Admiral Pitkal heistati Eesti lipp mereväe aastapäeval 21. novembril 2000. aastal. 74-meetri pikkune väikese fregati mõõtu jääklassi ja helikopteritekiga varustatud laev oli senistest Eesti mereväe alustest suurim. Laeva meeskonna suurus oli 43 mereväelast, relvastuseks 76 mm kahur ning kaks 12,7 mm raskekuulipildujat Browning. 

Admiral Pitka täitis korduvalt nii Baltroni kui NATO miinitõrjeeskaadri staabilaeva ülesandeid. 2005. aastal osales laev Trafalgari lahingu 200. aastapäeval korraldatud laevastikuparaadil, kus varem oli Eesti alustest osalenud vaid allveelaev Kalev 1937.aastal. Järgmisel aastal oli Pitka ise Eestis läbi viidud laevastikuparaadi lipulaevaks.

Selle aasta algul vastu võetud riigikaitse arengukava täpsustas oluliselt nii kaitseväe allüksuste ülesandeid, kui nende täitmiseks ette nähtud võimalusi ja vahendeid. Pärast hoolikat kaalumist otsustati, et kõige otstarbekam on mereväel jätkata kolme miinijahtija, ühe toetusaleva ja tuugrigrupiga. Admiral Pitka antakse tagasi Taani mereväele.

Sümboolse lipulaeva tiitli võtab üle miinijahtija Admiral Cowan, mis on olnud üks aktiivsemaid miinitõrjeoperatsioonidel osalenud laevu nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel operatsioonidel. Vabadussõjas Eestile appi tulnud Briti eskaadri ülema järgi nimetatud laevale kinkis laevavapi kuninganna Elizabeth II 2006. aasta oktoobris.

Vanemleitnant Rait Luksi juhitud kümneliikmeline meeskond saabus Eestisse tagasi täna öösel, mereväebaasis korraldatud pidulikul rivistusel andsid kaitseminister ja mereväe ülem meeskonna liikmetele üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medalid ning NATO mereväe kontingendi medalid.

Kaitseminister Urmas Reinsalu rõhutas koju saabunud meeskonna poole pöördudes, et operatsioon Active Endeavour on NATO ainuke artikkel 5 operatsioon ning selles osalemine näitab Eesti valmisolekut  astuda usaldusväärse liitlasena ühiste ohtude vastu.

NATO olulisim mereväeoperatsioon Active Endeavour alustas tegevust 2001. aastal pärast  9. septembri sündmusi. Operatsiooni eesmärgiks on võidelda terrorismiga merel, kindlustada laevateede turvalisus  ning ära hoida võimalikke terroriakte. Operatsiooni raames viivad liitlaste sõjalaevad läbi patrulle, kontrollivad kahtlasi aluseid ja jälgivad laevaliiklust Vahemerel.

Sõjalaeva julgestusmeeskond teenis operatsioonil NATO alalise mereväegrupi nr 1 koosseisus asudes Saksa fregati Hessen pardal. Meeskonna ülesandeks oli julgestada pardakontrollioperatsioone ja patrulle. Samuti osales meeskondkoos ülejäänud grupiga õppusel Joint Warrior. Koostöö algatajaks oli Saksa merevägi, kes oli Eesti laevakaitsemeeskondadega teinud koostööd piraaditõrjeoperatsioonil Atalanta.

NATO alaline mereväegrupp nr 1 on üks kahest NATO reageerimisüksusest merel. Tavaliselt  kuulub gruppi kuus kuni kümme sõjalaeva eri riikidest. Pidevalt panustavad laevadega Kanada, Saksamaa ja Taani, Holland, Norra, Portugal, Hispaania ja USA. Reeglina tegutseb grupp Atlandi ookeani idaosas, kuid vajadusel võib NATO saata ta mujale, kus liitlased neid vajavad. Samuti osaleb NATO mereväegrupp piirkonna olulisematel mereväeõppustel.

NATO üksused on alates operatsiooni algusest jälginud enam kui 115 000 laeva ja viinud läbi 162 kahtlusaluse laeva pardakontrolli. NATO kohalolek Vahemerel on aidanud hoida mereteed turvalisena ning kahtlusalused laevad kontrolli all.

Komisjoni esimehe, Mati Raidma sõnul on Eesti riigikaitse ülesehituse etapp lõpule jõudmas. „See on valdkond, mille üle võib iga eestimaalane uhke olla. Me näeme täna täiesti professionaalset ja väljaarenenud kaitseväge, kes on võimeline nii iseseisva kaitsevõime realiseerimiseks kui ka võrdväärseks koostööks oma partneritega NATO-s,“ ütles Raidma lisades, et õppuste eesmärgiks võetud koostöö harjutamine ühisoperatsioonideks ja ühiste kaitseplaanide lihvimine aitavad leida kindlasti ka ideid juba toimiva süsteemi parendamiseks.

Riigikaitsekomisjoni esimehe sõnul on kaitseväe allüksuste ja õppuste külastamine üks Riigikaitsekomisjoni tööülesannetest, mis annavad hea ülevaate arengutest kaitseväes ning võimaldavad saada otsest tagasisidet tegevteenistujatelt.

Riigikaitsekomisjon sai põhjaliku ülevaate Kirde kaitseringkonna, suurtükiväe-, õhutõrje- ja pioneeripataljoni ülesannetest ning ülesehitusest. Komisjoni liikmete hinnangul võib kõigi kolme väeosa juures täheldada tugevat motiveeritust ja selget ning kindlat tahet teha asju parimal võimalikul moel. Tapa sõjaväelinnaku puhul tõid komisjoni liikmed esile, et ühisel territooriumil tegutsevad kolm erinevat pataljoni ja sõjalist väljaõpet andvat kooli, mille ülesannetering on lai ning üle-kaitseväelise tähtsusega.

Kirde kaitseringkonda kuuluvad Viru jalaväepataljon, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, pioneeripataljon ja tagalakeskus.

Saber Strike on 3.-14. juunini kolmes Balti riigis samaaegselt korraldatav USA Euroopa väejuhatuse õppus, mille eesmärk on koostöö harjutamine ühisoperatsioonideks. Õppuse juhtstaap asub sel aastal Leedus, Lätis Adazi polügoonil harjutavad Eesti, Läti, Leedu, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi üksused taktikalist tegevust. Eestis, Ämari lennubaasis paiknevad õppusel osalevad ründelennukid A-10 ja tankurlennukid KC-135. Tapal harjutab koostööd NATO Kirdekorpuse staap ja Tartu matkekeskuses 1. jalaväebrigaad.

Raekoja platsil peetud kõnes ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, et usalduse hoidmiseks on vaja tarka väge. “Tänapäeva maailmas, kus teadmised ja informatsioon on vahedamad relvad kui teras ja tina, on tarvis anda parimat võimalikku sõjalist haridust kõikidel õppetasemetel,”  ütles kindralmajor Terras. “Eestis on selle ülesande täitmiseks loodud kaitseväe ühendatud õppeasutused. Lipu saamine märgib kogu sõjalise õppetöö ühtsust, selle pühendumist kõrgeima eesmärgi täitmisele ehk Eesti kaitsele.”

Kindralmajor Terrase sõnul peab kaitsevägi targalt ja oskuslikult ära kasutama Tartus asuvate ülikoolide võimalusi ja teadmiste väge riigikaitse hüvanguks. “Tartu Eesti haridus- ja teaduselu keskusena on parim koht meie riigikaitse tulevikku kujundavate noorte meeste ja naiste harimiseks,” ütles kindralmajor Terras.

Lipu üleandmistseremoonial oli kohal üle saja kadeti, kaitseväelase ja töötaja. Kaitseväe kolonni saatis pidulikul marsil kaitseväe orkester, lippu õnnistas kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. Esimese lipunaela lõi lipuvardasse kaitseministeeriumi  nimel kantsler Mikk Marran, kes luges ette lipu diplomi. Samuti lõid lipuvardasse naelad  kaitseväe juhataja kindralmajor Terras, Kaitseliidu, kadettide ja Tartu maleva noorkotkaste esindaja ning enne Teist maailmasõda kõrgema sõjakooli lõpetanud eruohvitser Kristjan Pett.

Traditsiooni kohaselt ei osta kaitseväe asutus omale ise lippu, vaid lipp annetatakse. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lipu annetas Eesti Reservohvitseride Kogu. Lipu õmblemiseks kulunud 990,5 eurot saadi kaitseväelaste ja reservohvitseride annetustest, mida aitas koguda endine kaitseväe juhataja Johannes Kert. Lipp paigutatakse õppeasutuste ülema kolonel Aarne Ermuse kabinetti. Lipu valmistas lipuvabrik Teise maailmasõja eelsete kavandite järgi. Õppeasutuste lipp on sarnaselt väeosade lippudele au ja ühtekuuluvuse sümbol.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on ainus Eesti riigikaitseline kõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule. Kõrgema sõjakooli põhikursusel saab rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kellel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud.

Sisseastumisdokumente saab sel aastal kõrgemasse sõjakooli esitada 25. juunist 7. juulini.

"Sel nädalal alustame kõigepealt paiknemisala hõivamisega, luurega ja neile järgnevad paaripäevased rünnakuoperatsioonid, et võtta tagasi vastaste hõivatud ala. Meil on õhutoetus Ameerika Ühendriikide ründelennukite A-10 näol ning plaanis on kaasata ka jalaväelasi lähiõhutoetuse tellimisel," ütles rühmaülem leitnant Priit Värno.

Leitnant Värno sõnul näitas esimene õppuse nädal, et koostöö sujub edukalt vaatamata keelelistele ja näilistele erinevustele ning eeloleval nädalal arendatakse koostööd veelgi.

Saber Strike õppelahingutes osaleb Eesti, Läti, Leedu, Ühendkuningriigi ja USA üksustest koosnev pataljon, kellele vastutegevust teevad Läti kaitseväelased. Õppuse eesmärgiks on harjutada lahingutegevust  Adažis korraldatavatest õppelahingutest võtab osa rohkem kui 900 kaitseväelast.

Saber Strike on 3.-14. juunini kolmes Balti riigis samaaegselt korraldatav USA Euroopa väejuhatuse õppus, mille eesmärk on koostöö harjutamine ühisoperatsioonideks. Õppuse juhtstaap asub sel aastal Leedus, Lätis Adazi polügoonil harjutavad Eesti, Läti, Leedu, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi üksused taktikalist tegevust. Eestis, Ämari lennubaasis paiknevad õppusel osalevad ründelennukid A-10 ja tankurlennukid KC-135. Tapal harjutab koostööd NATO Kirdekorpuse staap ja Tartu matkekeskuses 1. jalaväebrigaad.

Kokku osaleb õppusel Saber Strike 1800 kaitseväelast Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist ja NATO kirdekorpusest. Eestist osaleb õppusel pea 250 kaitseväelast.

„Suurbritannia on väga uhke meie lähedase partnerluse üle Eesti kaitseväega. Samuti tunneme uhkust ühise koostöö üle toetamaks meie riikide vigastatud sõdurite rehabiliteerimist ning oleme väga tänulikud raske töö eest, mida teevad pühendunud professionaalid Ida-Tallinna Keskhaiglas,“ ütles Ühendkuningriigi suursaadik Chris Holtby annetust üle andes.

Taastusravikliiniku juhatajale doktor Heidi Gilile üle antud rahalise annetuse kogusid Briti ettevõtjad haavatud kaitseväelaste toetuseks Eesti esimesel veteranipäeval 23. aprillil korraldatud heategevusliku õhtusöögi raames.

„Plaanime heategevusliku ürituse korraldamist jätkata ka tuleva aasta veteranpäeval, et toetada vigastatud Eesti kaitseväelasi ning nende saatmist paraolümpiale,“ ütlesid Tallinn St. Georges Day Society esindajad Phillip Marsdale ja Jonathan Poole, kes heategevusliku õhtusöögi korraldasid.

Ida-Tallinna Keskhaigla juures asuv taastusravi- ja rehabilitatsioonikliiniku eesmärk on aidata vigastada saanud kaitseväelasi oma igapäevaste tegevuste juurde tagasi tuua ning uuesti töövõimeliseks saada.

Kuninglikud merejalaväelased külastasid Eestit rahvusvahelise ragbiturniiri raames, samuti kohtusid meeskonnaliikmed Scoutspataljoni sõduritega, kellega neid seob pikaajaline koostöö.

23. aprillil tähistas Eesti esimest korda veteranipäeva, et meeles pidada ja tunnustada endisi ja praegusi kaitseväelasi, kes on osalenud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või on kodumaal teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime. Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 2500 inimest.

Võistluse eestvedaja, logistilise toetuselemendi ülema, kapten Lauri Kriisa sõnul on sellel ettevõtmisel rohkem kui ainult üks eesmärk. „Võistluse korraldamise kõige olulisem põhjus on meie vigastada saanud relvavendade toetamine, aga see on ka hea võimalus näidata liitlastele oma kohalolekut ning pakkuda neilegi võimalust anda panus ülla ettevõtmise õnnestumisse.“

Täna alguse saanud laskevõistlusi peetakse igal pühapäeval Camp Bastioni lasketiirus kuni juuni lõpuni. Osa võtma on oodatud kõik Camp Bastionis ja naaberbaasis Camp Leatherneckis teenivad liitlasriikide sõjaväelased, kellelt oodatakse osalustasuna annetust vigastatud sõjameestele. Võistlusel tuleb kuulipildujast MG-3 tabada saja meetri kaugusel olevat 25 sentimeetrise ümbermõõduga puuprussi ning see pooleks lasta. Parimatele võistlejatele on välja pandud Eesti teemalised auhinnad.

Esimesel korral osales ligi 50 kaitseväelast ja tsiviilisikut Ameerika Ühendriikidest ja Suurbritanniast. Heategevusliku laskevõistluse käigus kogutud raha annetavad praegu Afganistanis teenivad kaitseväelased koju naastes Eesti vigastatud sõjameeste ühingule.

Alates maist teenib Afganistani lõunaosas Helmandi provintsis kaitseväe Afganistani kontingent Estcon-15, mille koosseisu kuuluvad jalaväekompanii Estcoy-16, logistiline toetuselement NSE-15 ja staabiohvitserid.