Uudised

„Nägin Lääne malevas hästi toimivat koostööd linna- ja maavalitsusega  - selle ilmekas näide on hiljuti valminud lasketiir, mille rajasid kohalik linnavalitsus ja Kaitseliidu malev koos,” ütles Kaitseväe juhataja.

Kaitseväe juhataja kohtus Läänemaad külastades Lääne maavanema Innar Mäesalu ja Haapsalu linnapea Urmas Suklesega, kellega arutas senist ja edasisi koostöövõimalusi  riigikaitseõpetuse ja teiste ühisprojektide ellu viimisel. Haapsalu spordikooli direktor ja lasketreener Mati Seppi tutvustas kaitseväe juhatajale mullu Kaitseliidu ja Haapsalu linnavalitsuse koostöös valminud lasketiiru.

Kaitseväe juhataja kinnitas, et valminud Kaitseväe arengukava näeb Kaitseliitu Kaitseväe osana, mil on oma lahinguülesanded. „2015. aastal korraldatavale õppekogunemisele Siil peavad tulema nii Kaitseliidust kui reservist juba täielikult relvastatud ja varustatud üksused.“

Brigaadikindral Terras kinnitas, et uue arengukavaga ei vähene riigikaitse võime, vaid muutub kvaliteetsemaks ning Kaitseliidus on jätkuvalt oodatud teenima kõik riigikaitsest huvitatud hoolimata vanusest, soost ja varasemast ettevalmistusest. Sama oluline kui Kaitseliidu lahinguvõime tõstmine on töö noorkotkaste ja kodutütardega ning riigikaitseõpetuse toetamine.

Kaitseliidu Lääne malevasse kuulub üle 1500 malevlase, naiskodukaitsja ja noorteorganisatsiooni liikme. Kaitseliitlaste osakaal on Läänemaal Eesti maakondadest suurim.  Lääne malev koosneb kolmest malevkonnast - Hiiumaa, Haapsalu ja Risti ning jaanuari lõpus asutatud Lihula üksikkompaniist.  Lääne malev on ainuke, mille vastutusala on kahes maakonnas (Lääne- ja Hiiumaa). Läänemaa Kaitseliidu 600 meest, kes saadeti Vabadussõtta panid aluse Tallinna Vahipataljonile. Naiskodukaitse Lääne ringkond algatas sel aastal missioonil viibivatele sõduritele moosi saatmise kampaania.

300-meetrine Tsiatsungõlmaa lasketiir on Balti riikide moodsaim.

Esmakordselt on lasketiirus kasutusel elektrooniline sihtmärgisüsteem, tänu millele saavad laskjad lasketulemusi kontrollida senisest ajasäästlikumalt.

Samuti vähendab tiiru uudne poolkinnine konstruktsioon tunduvalt müra ümbruskonna elanike jaoks ning tagab senisest suurema ohutuse. Kui varem piiras lasketiiru 2,5-kilomeetrine ohutusala märkimisväärselt kohalike elanike liikumist, siis nüüd on ohutusala vaid 200 meetrit.

Reinsalu tunnustas Võru vallavalitsust riigimeheliku suhtumise eest Eesti kaitsevõimesse. "Kaitseministeeriumil ja Kaitseväel oli lasketiiru rajamisel Võru vallavalitsusega suurepärane koostöö. Selle tulemusena on Võru vald saanud vaiksema ja ohutuma lasketiiru," rääkis Reinsalu lasketiiru avamisel.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Allikase sõnul on tasemel väljaõpe hädavajalik Eesti kaitsevõime tugevdamiseks ja sõdurite turvalisuse tagamiseks. "Väikeriigina peavad kõik meie sõdurid saama võimalikult kvaliteetse väljaõppe ning täna avatud uus lasketiir aitab sellele kõvasti kaasa," ütles kolonelleitnant Allikas.

Tsiatsungõlmaa lasketiiru hakkavad kasutama eelkõige Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad, Lahingukooli õppurid ja kohalikud kaitseliitlased. Koos lasketiiruga on nende kasutuses nüüd ka värskelt valminud õppeklass, välisöökla, telkimiskohad ja liikumisteed.

Kaitseministeerium investeerib tänavu taristusse 44 miljonit eurot, millest suur osa on ette nähtud ajateenijate olme- ja väljaõppetingimuste parandamiseks.

Fotogalerii Tsiatsunõlmaa lasketiiru avamisest:

Kaitsevägede juhid arutasid Eesti ja Saksamaa koostööd õppustel, käimasolevatel NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidel ning NATO reageerimisjõudude tulevikku ja ülesandeid.

„Oleme kindral Wiekeriga sama meelt, et NATO reageerimisjõud peavad olema valmis tegutsema ka reaalsetes konfliktides, kus NATO neid vajab,“ ütles brigaadikindral Terras. Eesti panustab 2015. aastal NATO reageerimisjõududesse pataljoni suuruse üksusega. Möödunud sügisel korraldas NATO Eestis reageerimisjõudude staabi hindamisõppuse Steadfast Juncture.

Brigaadikindral Terras tõstis esile Saksamaa panust Eesti kaitseväe relvastuse ja tehnikaga varustamisel. Samuti märkis kaitseväe juhataja, et Eesti hindab Saksamaa osalemist Balti õhuturbe missioonil ning head koostööd Saksa mereväega Euroopa piraatlusvastasel missioonil Atalanta kõrgelt.

Kindral Volker Wiekeri Bundeswehri lennuk maandus täna Ämari lennuväljal. Saksa kaitseväe juhataja kohtus Ämari lennubaasis õhuväe ülema kolonelleitnant Jaak Tarieniga, sai ülevaate õhuväe ja lennubaasi võimalustest ning arutas võimalikku koostööd Eesti harjutusalade ja lennubaasi kasutamisel.

Kahepäevase visiidi raames kohtub kindral Wieker veel kaitseminister Urmas Reinsalu ja Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga. Samuti tutvub Saksa kaitseväe juhataja Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega ning asetab pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.

Saksamaa oli esimene riik, kes 2007. aastal andis nõusoleku panustada NATO küberkaitsekeskusesse. Hetkel töötab keskuses kaks saksa eksperti ning keskuse staabiülem kolonelleitnant Martin Gürtler.

Saksa mereväe fregatil Sachsen teeninud neljas Eesti mereväe laevakaitsemeeskond naasis operatsioonilt Atalanta eelmise aasta lõpus. Balti õhuturbemissiooni on Saksamaa panustanud viiel korral.

Samuti on Saksamaa andnud olulise panuse Eesti ohvitseride väljaõppesse ning ohvitserkonna arengusse. Mitmed Eesti kaitseväelased on saanud oma ettevalmistuse Saksamaa sõjalistes õppeasutustes ja sarnane koostöö jätkub tänaseni.

Kindral Wieker lahkub Eestist homme.

Brigaadikindral Terras arutas Jaapani suursaadikuga julgeolekuolukorda Aasias ja Euroopas,  mõlema riigi panust käimasolevasse operatsiooni Afganistanis ja võimalusi kaitsekoostöö, muuhulgas küberkaitse alase koostöö tihendamiseks.

Eesti ja Jaapan on teinud koostööd Afganistani arengu toetamise vallas – ühisprojekti raames toetavad  Eesti ja Jaapan kaevude ehitamist Lashkar Gah piirkonda. Balti Kaitsekolledzi kõrgemate tsiviilametnike kursused lõpetas möödunud aastal üks Jaapani õppur. Aastatel 2004-2009 teenisid Eesti ja Jaapani kaitseväelased koos välisoperatsioonil Iraagis.

Täna pärastlõunal läkitas mereväe ülem kaptenleitnant Sten Sepper mereväebaasis korraldatud tseremoonial järgmise laevakaitsemeeskonna Euroopa Liidu piraatluse vastasele operatsioonile Atalanta.

„Laevakaitsemeeskond on arvult väike, kuid tema panust on võimatu üle hinnata, oma teenistusega kindlustavad laevakaitsjad, et hädasolijatele mõeldud saadetised jõuaksid turvaliselt sadamatesse,“ ütles kaptenleitnant Sepper. Mereväe ülem kutsus meeskonnaliikmeid olema tähelepanelikud ja valvsad ning mitte laskma merel tekkival rutiinil võimust võtta. „Soovin meeskonnale sõduriõnne kaugetel meredel ja seitse jalga vett kiilu alla,“ ütles mereväe ülem.

Laevakaitsemeeskond hakkab teenima Prantsuse fregatil Le Courbet. Nende teenistus kestab mai teise pooleni. Kõik meeskonnaliikmed on varasema lavakaitsemeeskonna kogemusega.

Eesti laevakaitsemeeskonnad on teeninud Euroopa Liidu operatsioonil Atalanta alates 2010. aastast prantsuse ja saksa sõjalaevadel. Atalanta tegutseb Punasel merel ja India ookeani lääneosas alates 2008. aastast.

Operatsioonil osaleb korraga viis kuni kümme sõjalaeva koos patrull- ja luurelennukitega. Nende ülesandeks on humanitaarabilaevade kaitse ja eskort.

Atalanta operatsioonipiirkond on üle kahe miljoni ruutmiili (nelja miljoni ruutkilomeetri) suurune ala, mis ulatub Punase mere lõunaosast Adeni lahe ja India ookeani lääneosani. Atalanta tegutsemisajal pole ühtegi humanitaarabi laeva selles piirkonnas rünnatud.

Euroopa Liidu operatsioonidest on Eesti varem osalenud operatsioonil Althea Bosnia- Hertsegoviinas.

Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse ülema major Ahti Varblase sõnul on keskuse väljundiks parandada kaitseväe arstide ja õdede väljaõpet. "Meie antav lisaväärtus tsiviilmeedikutele on see, et nemad oskaksid teha oma igapäevast tööd ka sõja ja katastroofi tingimustes. Lisaks tegeleme igapäevaselt kaitseväelastele suunatud õppematerjalide täiustamisega," ütles major Varblane.

Keskus korraldab juba teist aastat sõja- ja katastroofimeditsiini väljaõpet Tartu Ülikooli arstitudengitele ja Tartu ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolide õe põhiõppe ja ämmaemanda rakenduskõrgharidusõppe suunal õppivatele tudengitele.

Sõja- ja katastroofimeditsiini kursus annab tulevastele tervishoiutöötajatele erinevate praktiliste kogemuste kõrval ka ülevaate kaitseväes kasutuses olevast meditsiinivarustusest ning kriisiolukorras käivitatavast meditsiinikorraldusest.

"Lisaks Tartu Ülikooli ja tervishoiu kõrgkoolide tudengitele saavad sõja- ja katastroofimeditsiini väljaõppe ka Kõrgema Sõjakooli põhikursuste kadetid ja keskastmekursuste kuulajad ning nooremstaabiohvitserid ja erialaohvitserid," lisas major Varblane. Põhikursuse kadettidel on kohustuslik läbida kolme ainepunktiline meditsiini väljaõpe, mis koosneb esmaabist ja meditsiinitaktikast.

Lisaks infopäevale toimub täna Tartus ka kaitseväe meditsiiniteenistuse aastakoosolek ja kaitseväe arstide seltsi koosolek.

Enne kontserdi algust asetavad kell kaks päeval kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees Arvi Karotam pärja Vabadussõja võidusamba jalamile. Tartu rahu aastapäeva pidulik kontsert algab Estonia kontserdisaalis kell kolm päeval. Piduliku kontserdi alguses esineb kõnega Riigikogu esimees Ene Ergma.

Tähistamaks 93. aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest tuleb ettekandele Eduard Tubina teos „Reekviem langenud sõduritele“. Solist on Merle Silmato.

Eesti ajaloo ühe tähtsama sündmuse tähistamisel osalevad president Arnold Rüütel ja kaitseminister Urmas Reinsalu, kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras, kõrged riigitegelased, välisriikide suursaadikud ja sõjaväeatašeed, kultuuritegelased, samuti kaitseväelased ja kaitseliitlased jt.

1988. aastal loodud Eesti Meestelaulu Selts ühendab Eesti meeskoore, noorte meeskoore ning poistekoore. 2001. aastal allkirjastasid kaitsevägi ja Eesti meestelaulu Selts koostöömemorandumi, mille eesmärk on edendada ajateenijate lauluoskust ja -armastust ning kaitseväelaste kaasalöömist meeskooride tegevuses.

Kaitseväe orkester ja Meestelaulu Selts korraldavad Tartu rahulepingu aastapäevale pühendatud kontserti alates 2001. aastast.

Raamatu saamislugu tutvustab esitlusel raamatu toimetaja, Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Enno Mõts. „Raamat annab ülevaate manöövri arengu kohta sõjapidamises, esitades sealjuures põhjaliku analüüsi meetoditest ja vahenditest vaenlase löömiseks,“ ütles kolonelleitnant Enno Mõts raamatu tutvustuseks. 1990. aastatel ilmunud Robert R. Leonhardi raamat on täna sama aktuaalne, sest sõdasid iseloomustab endiselt inimloomuse psühholoogiline aspekt.

Raamatu sissejuhatuses rõhutab kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras, et tegemist ei ole ajaviitekirjandusega, vaid raamatuga, mis annab suurepärase ülevaate manööversõja olemusest ja arengust. „Robert R. Leonhardi esitatud manööversõja põhimõtteid illustreerivad ajaloolised näited alates antiigist kuni esimese Lahesõjani, mis pakuvad huvi ka Eesti lugejale ja aitavad paralleele tõmmata meie endi sõjaajalooga,“ kirjutab brigaadikindral Terras raamatu sissejuhatuses.

AS Eesti Ajalehed kirjastus poolt välja antud „Manööversõja kunst“ on sarja Riigikaitse Raamatukogu kolmas raamat. Varem on ilmunud Phillip M. Taylor’i „Mõtterelv. Propaganda ajalugu vanaajast tänapäevani“ ja Geoffrey Till’i „Merevõim. Teejuht XXI sajandisse“. Kohapeal on raamatud saadaval soodushinnaga.

Kirde Kaitseringkonna ülem Kolonelleitnant Enno Mõts on olnud kauaaegne Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse taktika õppetooli ülem ja Eesti sõjalise mõtte arendaja.

„Tugev regionaalne koostöö kaitsevaldkonnas süvendab kõigi osalevate riikide julgeolekut. Kuigi nii Põhjamaad kui Balti riigid teevad koostööd erinevate operatsioonide ja sõjaliste liitude raames, on koostöö lähinaabritega jätkuvalt oluline,“ ütles kaitseväe juhataja. “Meie huvides on Balti koostöö tihedam sidumine Põhjamaade kaitsekoostööga“.

Kaitseväe juhataja arutas Põhjala ja Balti kolleegidega 2015. aastal Rootsi juhitavas Euroopa Liidu  Põhjala lahingugrupis osalemist. Pea 2000-meheline Põhjala lahingugrupp on 2015. aasta I poolel valmisolekus osaleda Euroopa Liidu operatsioonidel. Eesti on olnud koos Soome, Rootsi, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis 2008. ja 2011. aastal, 2015. aastal osalevad esmakordselt lahingugrupi koosseisus ka Läti ja Leedu.  

Põhjala ja Balti riikide kaitsevägede juhatajad arutasid Põhjala kaitsekoostöö NORDEFCO raamistikus veteranide toetamise võimalusi. NORDEFCO on 2009. aastal loodud Põhjamaade kaitsekoostöö raamistik, millega 2011. aastal kutsuti liituma ka Baltimaad. Kaitseväe juhataja kutsus Balti ja Põhjamaade esindajaid osalema Eesti veteranide päevale, mida peetakse sel aastal esmakordselt 23. aprillil.  Taani, kes on 2012. aastal NORDEFCO juhtriik, andis ülevaate hiljuti loodud veteranide keskuse tegevusest.

Kaitseväe juhatajad käsitlesid riikide tegevust ja võimalikku koostööd Afganistanis pärast 2014. aastat. Samuti arutati kohtumisel küberkaitse alase koostöö võimalusi nii militaar- kui tsiviilekspertidega.

Põhjala ja Balti riikide kaitseväe juhatajad kohtuvad igal aastal regulaarselt. Eelmine kohtumine oli 2012. aastal Rootsis.

Afganistani rahvusliku politsei (Afghan National Police) üksustega tihti koos patrullides osalev leitnant Peets näeb politseinike iseseisvuse, tegutsemistahte ja julguse kasvu iga päevaga. Erinevalt paari kuu tagusest ajast on politseinikud nüüd valmis ka iseseisvaid patrulle läbi viima.

Kui tihti te oma patrullidesse Afganistani rahvuslik politseid kaasate?

Kaasame neid praktiliselt igas patrullis, et nad harjuksid käima nendes kohtades, kus on varem tulistatud ja on olnud ohtlik. Koos meiega julgevad nad sinna alale minna ja inimestega suhelda. Kui alguses ei tahtnud nad isegi patrulli juhtida, siis nüüd ei ole neile probleemiks liikuda esimeste meestena ja näidata ise kohti, kuhu nad tahavad kohalikega rääkima minna. Viimane hea näide on see, et nad viisid hiljuti läbi ühe suurema patrulli nendesse aladesse juba täiesti iseseisvalt ilma meie toetuseta.

Kui tihti seda juhtub, et politseinikud iseseisvalt patrulle läbi viivad?

Viimasel ajal juhtub seda järjest rohkem. Varasemalt, nii pool aastat tagasi, oli seda väga vähe. Aga viimase paari kuuga on läinud järjest paremaks. Kuna me käime tihti väljas, siis tulevad ka meiega kaasa. Ja teotahet on nad täis – tahavad ise minna ja teha.

Miks rahvusliku politsei kaasamine vajalik on?

Sellel on mitu väga selget põhjust. Esiteks see, et nad on kohalikud ja oskavad kohalikku keelt. Nad tunnevad maastikku, õpivad inimesi kiiremini tundma. Nad jäävad siia pärast seda, kui meie siit ära läheme ja sinnamaani katsume neid võimalikult palju toetada. Ja number üks põhjus – see on nende töö. Politsei töö ongi küsitleda, uurida ja kontrollida. Samuti on kohalikud nende juuresolekul patrulli suhtes tunduvalt sõbralikumad.

Kuidas te hindate politseinike taset ja relvastust?

Hindan nende taset heaks. Politseiga koostööd tehes on näha, et relvad on neil hooldatud ja käske täidetakse kohusetundlikult. Siiani ei ole meil ühtegi probleemi olnud, et nad oleks käsu täitmisest keeldunud või teinud mingit isetegevust, mis poleks plaaniga kooskõlas. Ja mõistavad tegevust ka taktikalise poole pealt. See kõik näitab distsipliini olemasolu.

Siinne politsei on relvastatud nagu lahingüksus ehkki kergemalt kui kohalik armee. Neil on kuulipildujad, automaadid, granaadiheitjad ja granaadid. Ja nad oskavad oma relvi kasutada ning on lahingolukorras ka väga head sõdurid – oleme nendega koos tulekontaktis olnud ja õlg-õla kõrval sõdinud. Ühise plaani alusel panime vastase suhtes mehed paika ja nad võtsid täpselt selle sektori, mis oli kokkulepitud.

Kuidas kohalikud elanikud politseinikkesse suhtuvad?

Mida rohkem nad politseid näevad ja nendega suhtlevad, seda rohkem nad nende tegevust toetavad. Siin kõrbealal, kus me tegutseme, on probleemiks see, et valitsus ei ole varasematel aastatel siia oma tegevusega jõudnud ja inimesed võõrastavad sellepärast politseid. Põhiline, mis politsei ja kohalike vahel pingeid tekitab, on moonikasvatamine, mida politsei keelab ja piirab. Aga kohalikud on öelnud, et kui politsei suudab tagada neile turvalisuse, siis on nad nõus moonikasvatamise jätma. Sellepärast on väga oluline, et politsei käiks tihedalt patrullides ja näitaks oma kohalolekut. Inimesed on iseenesest sellega nõus, et saavad moonikasvatamisest loobumisel vähem tulu, aga vastu saaks turvalisema elukeskkonna. See on nende jaoks siin kõige tähtsam.

Mida politseinikud koostööst eestlastega arvavad?

Eestlastesse suhtuvad nad väga positiivselt, sest käime nendega koos aktiivselt patrullis. Alguses oligi esimene hirm see, et kuidas on läbisaamine igal tasandil. Aga see on olnud väga sujuv – kehakeel ja käemärgid tulevad abiks. Mehed viskavad isegi nalja omavahel, kuigi üksteise keelest aru ei saa. Selline vastastikune empaatia on olemas ja see on kõigi politseiüksustega niimoodi olnud.

Kui läheb pikemaks jutuks, siis kisub see tihti ajaloo peale. Kuna nad ise on pikalt sõdinud, siis küsivad kuidas meil sõdadega on olnud. Ühine teema on kindlasti see, et nii eestlased kui afgaanid on nõukogude võimu vastu sõdinud ja nõukogude terrori all kannatanud. See on üks väga tugev punkt, mis kohe liidab. Väga hästi läheb neile peale, kui rääkida sellest, et Afganistani sõda oli üks asi, mis nõrgestas Nõukogude Liitu ja seeläbi tekkis Eestil võimalus taasiseseisvumiseks. Mul on väga lihtne põhjendada, miks me siin oleme – mingil määral ka tänutundest. Kõik sellised lihtsad punktid ühendavad.

Mis saab pärast rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude lahkumist piirkonnast?

Selleks ajaks, kui me siit ära läheme, on nad kindlasti saavutanud selle võimekuse, et iseseisvalt patrullis käia. Meie asemele tulevad siia rahvusliku armee üksused ja politsei suudab jätkata iseseisvalt seda rutiini, mida nad varem koos meiega teinud on. Nähes nende tegevust ja distsipliini olen ma veendunud, et nad saavad siin üsna pea iseseisvalt hakkama.