Uudised

Meeskonna kursuse lõpuõppuse raames lasti ühe kilomeetri kaugusel asuvate sihtmärkide pihta, milleks olid punker, sõiduautode vrakid ning metallplaadid, kokku 80 mürsku.

Relvameeskonna sihtur reamees Siim Naaris rääkis, et tema meeskond lasi sihtmärgid „pilbasteks“: “Sihtmärgi tabamine sõltub tervest meeskonnast, nii et meie relva tabamused on ühine võit.“

„Tänane õppus on üks põnevamaid ja olulisemaid – suurtest relvadest laskmine tekitab mõnusa adrenaliinilaksu,“ lisas Naarisa meeskonnakaaslane, reamees Jarmo Tamm.

„Otselaskmisi tuleb meil ette vaid siis, kui vastane on juba silmnähtavale kaugusele jõudnud ning seetõttu on oskus täpselt lasta väga oluline,“ rääkis Suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu ja lisas, et laskmised näitasid, et ajateenijad on vajalikud teadmised omandanud hästi: „Kindlasti on asju, mida saaks paremini teha, kuid praegusel etapil olen ma patarei koosseisuga rahul.“

Veebruari viimasel nädalal liituvad tulepatareiga ka staabi- ja teeninduspatarei ajateenijad, et rühma kursuse raames tabada samast haubitsast ligi 10 kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke.

Suurtükiväe ülesanne on toetada lahingüksuste tegevust kaudtulega. Hetkel teenib Suurtükiväepataljonis 37 kaadrikaitseväelast ja üle 250 ajateenija.

"Reservohvitseride roll ja ülesanded on kaitseväes nii rahu kui ka sõjaajal väga olulised," rõhutas Terras. "Seetõttu oleme seadnud eesmärgiks laiendada reservohvitseride väljaõpet ning igati toetada nende tegevust."

Kaitseväe juhataja ütles, et ühelt poolt ei ole kaitsevägi pakkunud reservohvitseridele piisavalt võimalusi väljaõppeks, teisalt ootab kaitseväe juhataja reservohvitseride aktiivsemat osavõttu reservväelaste õppekogunemistest.

"Ohvitser reservis peab selgelt määratlema, kas ta on tegev Kaitseliidus või reservväes," ütles Terras. "See on vajalik eelkõige seoses uuendatud kümne aasta arengukavaga, kus Kaitseliidule on pandud palju suuremad kohutused kui seni. Reservohvitseridel peab olema tulevikus meie kaitseväes kindel koht ja sõjaline ülesanne."

Kaitseväe juhataja seab oma töö üheks prioriteediks  koostöö parandamise reservohvitseridega ja kaitseväe reserviga laiemalt, et reservväe väljaõpe oleks tasemel ja kindlustaks riigikaitse võime kasvu. "Reservohvitseride juhtimiskogemused ettevõtetest ja riigiasutustest koos sõjalise täiendõppe ja kogemusega loovad laiapindsele riigikaitsele tugeva aluse," ütles Terras.

Kaitseväe juhataja tänas reservohvitsere tehtud töö eest ning avaldas lootust, et kogu kasvatab ka tulevikus oma liikmete arvu ning avaldab mõju kaitsetahte kasvatamisele.

„Eestit sõdurit tuntakse operatsioonipiirkondades kui võitlejat, kellele saab alati loota, sest me oleme võimelised täitma kõiki ülesandeid,“ ütles brigaadikindral Terras. „Meil on teiega ühised lahingukogemused Abu Ghraibist, Tajist ja Now Zadist, seetõttu mõistame, mida tähendavad rahvusvahelist üksust juhtivale komandörile erinevate riikide piirangud ja kui raske on nendes tingimustes oma ülesannet täita. Tahame, et vaatamata väiksusele oleks meie panus maksimaalne,“ rääkis brigaadikindral Terras värskelt kindraliauastme saanud Ühendriikide ohvitseridele, kellest mitmel on ka varasem ühine teenistuskogemus eestlastega.

„Mulle avaldas sügavat muljet eestlaste tugev rahvuslik identiteet, aga samas ka mõistmine, et vajate oma riigi kaitsmiseks liitlasi. Saadud info põhjal võin öelda, et uue riigikaitse arengukava näol on tegemist väga hästi tasakaalustatud dokumendiga, millega panustatakse piisavalt riigi esmasesse kaitsevõimesse, arvestades samas NATO artikkel viiest tulenevate kohustustega teie liitlastele aga ka teile endile,“ ütles delegatsiooni juhtinud erukindral Michael Carns.

Kindralid kohtuvad Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi ja kaitseminister Urmas Reinsaluga. Homme saavad kindralid ülevaate küberkaitsest Eestis ning kohtuvad NATO küberkaitsekeskuse, Riigi Infosüsteemide Ameti, kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu küberkaitseüksuste esindajatega. Homme pärastlõunal külastab delegatsioon Ämari lennubaasi.

„Hindame kõrgelt meile võimaldatud juurdepääsu, võimalust esitada kriitilisi küsimusi ning pidada avatud dialoogi teie riigi liidritega. Kuni kindrali auastmeni on iga ohvitseri tähelepanu suunatud käsuahelas allapoole, selle kursusega püüame neis luua mõistmist, millega tegelevad ka riigi teised ametkonnad, kuidas sünnivad otsused, aga ka seda kuidas toimivad teised riigid, millised on nende huvid ja nendega arvestamine. Ainult nii võivad kindralitest saada oma valdkonna eksperdid,“ lisas kindral Carns.

Kuusteist kindrali auastme saanud USA kõrgemat ohvitseri külastavad Eestit riikliku õppeprogrammi raames, mis näeb ette tutvumist liitlasriikide julgeolekusüsteemiga, et tagada USA ühendoperatsioonide doktriini edukas ellu viimine. Õppereisi eesmärk on tutvustada kindralitele liitlasriikide nägemust julgeolekukeskkonnast ning anda ülevaade julgeolekupoliitika kujundamisest.

Ameerika Ühendriigid on kaitsealases koostöös Eesti olulisimaid partnereid. Viimaste aastate koostööprogrammidest olulisimad on jätkuvad ühisõppused Balti riikides. Alates 2010. aastast on USA korraldanud Balti riikides suuremahulisi õppusi Saber Strike ja BALTOPS, mille raames on harjutatud liitlaste üksuste ja tehnika vastuvõttu.

Möödunud aasta septembrist detsembrini teenisid Afganistanis Marylandi rahvuskaardi koosseisus kaks Eesti pilooti, kes praegu jätkavad teenistust Marylandi. Eesti jätkab erioperatsioonide võime välja arendamist koostöös USA-ga, kelle alluvuses teenib Afganistanis Eesti erioperatsioonide üksus. USA on aktiivne osaline NATO küberkaitsekeskuses ning Balti Kaitsekolledžis.

Ameerika Ühendriigid on aidanud Eestile hankida tehnikat ja relvastust, neist viimaste seas 80 81mm miinipildujat ning neli Raven tüüpi mehitamata luurelennukit ning toetanud sadade Eesti kaitseväelaste väljaõpet ja koolitust Ameerika Ühendriikide sõjalistes õppeasutustes.

„Õhuvägi on head tööd teinud, kõik, mida täna nägin on suurepärane, nüüd on vaja vaid baasile elu sisse puhuda,“ ütles brigaadikindral Terras rõhutades, et kuigi õhuvägi on viimastel aastatel jõuliselt arenenud, peame olemasolevat võimekust koostöös liitlastega edasi arendama. „Lennuväli on mõeldud lendamiseks,“ ütles kaitseväe juhataja. Brigaadikindral Terras rõhutas, et sama tähtis kui arendustegevus on hoida inimesi, et riiki kaitseksid motiveeritud kaitseväelased.

Kaitseväe juhataja sai ülevaate Ämari uuest autopargist ning külastas lennukite  kütusehoidlat, päästedepood, kopteriangaare ja ühiselamut Kotkapesa.

Kaitseväe uus arengukava näeb õhuoperatsioonide osas ette Eesti õhukaitsevõime suurendamist ning Ämari lennubaasi väljaarendamist. Õhuvägi saab täielikult integreeritud NATO õhu- ja raketikaitsesüsteemi ning tagab katkematu õhuseireinfo Eestile ja kogu NATO-le. Samuti hangitakse õhuväele täiendavad keskmaa-õhuseireradarid ning moderniseeritakse olemasolevaid. Ka arendatakse välja õhuväe juhtimis- ja teatamiskeskus, mis on suuteline osana NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemist  juhtima õhukaitseoperatsioone.

Ämari lennubaas saavutab võime võõrustada liitlaste lennuvahendeid, sealhulgas ühte NATO õhuturbe rotatsiooni aastas hiljemalt 2015. aastal.

Pärast Marja tänava kompleksi sulgemist on Ämari lennubaasi planeeritud kolida logistikapataljon.

Kompanii tegutseb nüüdsest Camp Bastioni sõjaväebaasist lahingugrupi manööverüksusena kogu Helmandi provintsi piires, mis tähendab tegevusala suurenemist ja senisest mitmekesisemate ülesannete täitmist.

 „Tegutseme eelkõige seal, kus olukord on kõige kriitilisem või täidame mõnda luureandmetele tuginevat operatsiooni,“ ütles Estcoy-15 kompaniiülem major Tõnis Metjer. “Samuti on Estcoy-15 valmis toetama brigaadi erinevaid üksusi suuremate operatsioonide käigus, kus on vaja lisajõude.“

Metjeri sõnul võivad eestlaste ülesanneteks olla näiteks valitsusvastaste mässuliste juhtimisahela ja tagalaliini killustamine või brigaadi liikumisteede julgestamine logistikakonvoide liikumisel. „Meie käsutuses on siin alal unikaalsed soomukid, tänu neile saame täita väga erinevaid ülesandeid,“ ütles  Metjer, kelle sõnul hindavad meie soomukite kiirust ja mobiilsust kõrgelt ka liitlased.

Metjer kinnitas, et Estcoy viimase kolme kuu tegevus patrullbaasis Pimon on muutnud olukorra piirkonnas niipalju stabiilsemaks, et Afganistani julgeolekujõud suudavad alal iseseisvalt korda hoida.

„Piirkonnas on tugev ja karismaatiline politseiülem, kes pingutab tugevalt, et oma üksuste distsipliini hoida ja nende edukust tagada,“ tõi major Metjer esile Afganistani rahvusliku politsei võimekuse. „Selle tõestuseks on viimase paari nädala jooksul Afganistani politseinike eestvedamisel läbiviidud kaks suuremat operatsiooni mässuliste tagalaalana kasutatavas ohtlikus kõrbepiirkonnas, kuhu politseinikud varem iseseisvalt ei kippunud. Politseijõud on koos meiega opereerides julgust kogunud ja saavad nüüd iseseisvalt oma ülesannetega hakkama,“ lisas ta.

Jalaväekompanii Estcoy-15 alustas teenistust Afganistanis eelmise aasta novembris baseerudes kuni eilseni patrullbaasis Pimon. Kompanii jätkab teenistust Camp Bastionis mai lõpuni.

Afganistani julgeolekutagamisjõud ANSF koosnevad peamiselt Afganistani rahvuslikust armeest ja Afganistani rahvuslikust politseist.

Pildid leiate kaitseväe pildigaleriist
 

Tsiviilkõrgharidusega noored tugevdavad ja rikastavad kaitseväe ohvitserikorpust, nende oskused ja kompetents tagavad, et järjest keerukamaks muutuvas kaitseväes on piisavalt eri valdkondades ettevalmistuse saanud kaitseväelasi, ütles ta.

Brigaadikindral Terras rõhutas, et Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest peab saama Eesti sõjalise mõtte kompetentsikeskus. Lisaks õppetöö läbiviimisele tuleb teil panustada ka teadus- ja arendustegevusele, toetusmehhanismid kaitseväelaste kandideerimiseks doktoriõppesse on loodud, kasutage neid.
KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus tutvustas kaitseväe juhatajale õppeasutuste käimasolevat akrediteerimist, mille käigus hinnatakse kõrgkooli õppe- ja teadustegevuse ning uurimiskeskkonda.

Läbitud välishindamised 2006. ja 2009. aastal on näidanud, et KVÜÕA õppekavad ja õppetöö ohvitseride ettevalmistamiseks on heal tasemel. Seda kinnitab ka väeosade ülemate ja liitlaste positiivne tagasiside meie lõpetajatele. Olen veendunud, et suudame end teiste kõrgkoolide kõrval välishindamise käigus tõestada, ütles kolonel Ermus.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppeasutused on sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis. Alates 2010. aastast on KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis võimalik omandada ohvitseri ettevalmistus aastasel  nooremohvitseride kursusel neil noortel, kel on olemas kõrgharidus ja läbitud ajateenistus.

Sõjaväemasinate ja soomukite kolonnid liiguvad mööda Peterburi maanteed Tallinna ringtee ja sealt edasi Paldiskisse. Viimane kolonn jõuab kohale keskpäevaks.

Üle-eelmisel laupäeval alanud ja täna lõppenud Scoutspataljoni talvelaagri eesmärk oli üle korrata teadmised talvistest sõdurioskustest ning harjutada taktikalist tegevust talvistes oludes. Vastutegevust skautidele tegid Valga ja Võru maleva kaitseliitlased.

„Jäin laagriga väga rahule. Hiljuti välisoperatsioonilt saabunud B-kompanii sai nüüd jälle tugeva põhja talvises sõjapidamises alla ja C-kompanii arenes taktikaliselt veelgi. Pataljoni manööver talvistes tingimustes tuli hästi välja ja tõi ka välja punkte, mida saame veel parandada,“ ütles Scoutpataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus. „Väga head tööd tegid ka Valga ja Võru kaitseliitlased, kes tegid meie pataljonile vastutegevust. Kindlasti tahame kaitseliitlastega tulevikus enam koostööd teha.“

Kolonelleitnant Karuse sõnul on talvelaagrite korraldamine Scoutspataljonil vajalik, sest pataljoni lisandub pidevalt uusi sõdureid, kelle talvised oskused metsalaagris vajavad lihvimist. Peamine viga, mida noorsõdurid talvises metsas kipuvad tegema, on tema sõnul vale riietumine.

Talvelaagris manöövrid hõlmasid lahinglaskmisi ning imiteerides erinevaid stsenaariumeid, mis võivad lahingusituatsioonis ette tulla.

Scoutspataljoni talvelaagris osales pea 200 Scoutspataljoni kaitseväelast ja 65 kaitseliitlast. Scoutspataljon on talvelaagrit korraldanud pataljoni loomisest alates.

„Oleme oma vastutusalal aktiivselt tegutsenud ja leidnud mitu vastase peidikut, see on sundinud Afganistani valitsuse vastased mässulised meie piirkonnas ettevaatlikumaks,“ ütles Estcoy-15 ülem major Tõnis Metjer. „Oleme saavutanud liikumisvabaduse kogu oma operatsiooniala piires, siin ei ole praegu ühtegi kohta, kuhu me ei saaks  minna.“ Estcoy-15 liikuvust ja kiiret reageerimisvõimet on tunnustanud ka Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral Bob Bruce.

Lisaks igapäevastele patrullidele patrullbaasi Pimon ümbruses on Estcoy-15 viimaste  kuude jooksul osalenud mitmel lahingugrupi operatsioonil, et häirida vastast või julgestada kohaliku politsei tegevust ning toetanud kohalikke julgeolekujõude liikluskontrollpunktide ülesseadmisel ja patrullide läbiviimisel.

„Hoolimata meie edusammudest  on vastane jätkuvalt alal tegutsemas, lisaks on alale ilmunud mõningad uued relvasüsteemid nagu näiteks rauaalused granaadiheitjad. See viitab sellele, et vastane on saanud toetust väljastpoolt,“ ütles major Metjer. „On positiivne, et  paljud kohalikud julgevad juba ka avalikult ISAFi suhtes positiivset meelestatust välja näidata – kohalikud  on siiani olnud kahe võimu vahelises vaakumis ning on sunnitud toetama ka Talibani, kui nende võitlejad toitu või öömaja nõuavad.“

Eesti jalaväekompanii Estcoy-15 alustas teenistust möödunud aasta novembris. Kompanii teenistuskoht on Helmandi provintsis asuv patrullbaas Pimon, logistiline toetuselement NSE-13 toetab kompaniid Camp Bastionist.

„Sõjamuuseumis saab väga hea ülevaate, kuivõrd on meie taasloodud kaitsevägi aastatega arenenud. Sõjaväelogistikud on teinud selle ajaloo jäädvustamiseks väga suure töö. Kutsun ülesse ka kõiki teisi kaitseväe üksusi talletama sõjamuuseumis just eelkõige oma väeosa ajalugu,“ ütles Eesti sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts.

Logistikakeskuse annetatava sidevarustuse hulgas on erinevaid raadiosaatjaid, antenne, raadioskännereid, süsteemitelefone, kommutaatoreid, GPS-seadmeid ja integreeritud sidesüsteemi elemente.

Varasematel aastatel on logistikakeskus annetanud sõjamuuseumile kaitseväes kasutuses olnud transpordivahendeid, soomukeid, käsitulirelvasid, meditsiinivarustust, vormiriietust ja erinevaid sõdurivarustuse elemente ning oma struktuuriüksuste ajalugu kajastavaid fotosid ja filme. Samuti on logistikakeskus pidevalt aidanud sõjamuuseumit suuremate museaalide nagu suurtükkide, veoautode ja soomukite transportimisel nii muuseumikogudesse kui ka erinevatele näitustele.

Viimsis asuv Eesti sõjamuuseumis avas 2010. aastal oma püsiekspositsioon, mis annab ülevaate Eesti sõjaajaloost alates muinasajast lõpetades Eesti kaitseväe taasloomisega 1990. aastatel ning välisoperatsioonidest. 1919. aastal asutatud Eesti Sõjamuuseum taastati 2001. aastal Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi nime all.

„Nägin Lääne malevas hästi toimivat koostööd linna- ja maavalitsusega  - selle ilmekas näide on hiljuti valminud lasketiir, mille rajasid kohalik linnavalitsus ja Kaitseliidu malev koos,” ütles Kaitseväe juhataja.

Kaitseväe juhataja kohtus Läänemaad külastades Lääne maavanema Innar Mäesalu ja Haapsalu linnapea Urmas Suklesega, kellega arutas senist ja edasisi koostöövõimalusi  riigikaitseõpetuse ja teiste ühisprojektide ellu viimisel. Haapsalu spordikooli direktor ja lasketreener Mati Seppi tutvustas kaitseväe juhatajale mullu Kaitseliidu ja Haapsalu linnavalitsuse koostöös valminud lasketiiru.

Kaitseväe juhataja kinnitas, et valminud Kaitseväe arengukava näeb Kaitseliitu Kaitseväe osana, mil on oma lahinguülesanded. „2015. aastal korraldatavale õppekogunemisele Siil peavad tulema nii Kaitseliidust kui reservist juba täielikult relvastatud ja varustatud üksused.“

Brigaadikindral Terras kinnitas, et uue arengukavaga ei vähene riigikaitse võime, vaid muutub kvaliteetsemaks ning Kaitseliidus on jätkuvalt oodatud teenima kõik riigikaitsest huvitatud hoolimata vanusest, soost ja varasemast ettevalmistusest. Sama oluline kui Kaitseliidu lahinguvõime tõstmine on töö noorkotkaste ja kodutütardega ning riigikaitseõpetuse toetamine.

Kaitseliidu Lääne malevasse kuulub üle 1500 malevlase, naiskodukaitsja ja noorteorganisatsiooni liikme. Kaitseliitlaste osakaal on Läänemaal Eesti maakondadest suurim.  Lääne malev koosneb kolmest malevkonnast - Hiiumaa, Haapsalu ja Risti ning jaanuari lõpus asutatud Lihula üksikkompaniist.  Lääne malev on ainuke, mille vastutusala on kahes maakonnas (Lääne- ja Hiiumaa). Läänemaa Kaitseliidu 600 meest, kes saadeti Vabadussõtta panid aluse Tallinna Vahipataljonile. Naiskodukaitse Lääne ringkond algatas sel aastal missioonil viibivatele sõduritele moosi saatmise kampaania.