Uudised

Ungari toob oma hävitajad Jas Gripen Balti õhuruumi valvama 2015. aasta teises pooles. Kaitseminister Csaba sõnul ootavad Ungari õhuväelased võimalust teenida Balti õhuturbemissioonil.

Kaitseminister Urmas Reinsalu tervitas Ungarit õhuturbemissiooniga liitumise puhul. „NATO õhuturbemissioon tagab Eestile, Lätile ja Leedule õhuruumi kontrolli. Meie taevas lendavad liitlaste hävitajad on kõige vahetum märk NATO kohalolust,“ ütles Reinsalu.

Pärast kohtumist käisid kaitseministrid Vabaduse väljakul, kus asetasid pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.

Ungari kaitseminister kohtus ka kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasega, kellega arutas Ungari osalust Tallinnas asuvas NATO küberkaitsekeskuses ning mõlema riigi panust käimasolevasse operatsiooni Afganistanis. Brigaadikindral Terras andis kaitseminister Hendele ülevaate Eesti üksuste tegevusest Afganistanis, Eesti kaitseväe kümne aasta arengukavast ja reservväelaste väljaõppest.

Kaitseminister Hende päevakavas oli ka NATO küberkaitsekeskuse ning Lennusadama külastus.

Ungari kaitseminister lahkub Eestist õhtul.

Brigaadikindral Terras kutsus liitlaste kaitseväe juhte osalema üksteise siseriiklikel õppuste ning korraldama regulaarselt ulatuslikke ühisõppusi, et saavutatud kõrget koostöövõimet edasi arendada.
 
„Peame kasutama olemasolevaid õppusi, et liitlaste võitlus-ja koostegutsemisvõimet säilitada ning jätkama ja täiustama koostööd NATO reageerimisjõudude raames,“ ütles brigaadikindral Terras ning kinnitas, et liitlased on oodatud Eesti suurimale õppusele Kevadtorm.
 
Brigaadikindral Terras kinnitas Eesti jätkuvat valmisolekut osaleda NATO reageerimisjõudude (NRF NATO Response Force) 2016. aasta rotatsioonis Scoutspataljoniga ning osa võtta reageerimisjõudude 2015. aasta kõrge intensiivsusega õppusest, kus harjutab koos ligi kolmeteistkümnest tuhandest kaitseväelasest koosnev kõrge valmisolekuga väekontingent.
 
NATO sõjaline komitee arutas lisaks käimasolevale operatsioonile Afganistanis NATO operatsioonidega seotud küsimusi Kosovos, Vahemerel ja India ookeanis ning koostöövõimalusi Venemaa ja teiste partnerriikidega.
 
NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes. NATO sõjalise komitee esimehe ametikoht on kõrgeim sõjaväelase ametikoht NATOs. NATO sõjalise komitee esimees kõneleb sõjalise komitee, ehk kõigi NATO riikide kaitseväe juhatajate nimel ja teeb sel viisil NATO poliitilisele juhtkonnale kuuldavaks 28 riigi kindralite ja admiralide - sõjaliste ekspertide hääle.

„Missioonieelne väljaõpe ja lahingkogemus koos Marylandi rahvuskaartlastega andis meie pilootidele hindamatu kogemuse, mida saame tulevikus rakendada Eesti õhuväe arendamisel,“ ütles kolonelleitnant Tarien, kes arutas kohtumisel Marylandi Rahvuskaardi juhtidega Eesti pilootide teenistuse jätkamise ja väljaõppe küsimusi.

Õhuväe ülem on töövisiidil Ameerika Ühendriikides 18. jaanuarini. Kolonelleitnant Tarien arutab Marylandi Rahvuskaardis lisaks pilootide teenistusele tuletoetusjuhtide väljaõppeprogrammi alustamise võimalusi ning järgmisel suvel Balti riikides korraldatava õppuse Saber Strike korraldust. Õppusel osalevad lennukid Fairchild Thunderbolt II A-10 lahingulennukid ja ligi sada rahvuskaartlast hakkavad baseeruma Ämari lennuväljal.

Kolonelleitnant Tarienil on visiidi käigus kohtumised ka Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumis Pentagonis, et arutada üldisemaid koostööteemasid ning Ämari lennuvälja kasutamist väljaõppebaasina liitlaste lennukitele ja Balti õhuturbe ühe tugibaasina.

NATO kaitsevägede juhid arutavad istungil ISAFi operatsiooni järgset tegevust Afganistanis pärast 2014. aastat ning osalust teistel NATO juhitud operatsioonidel Kosovos, Vahemerel ja India ookeanis.

Samuti arutavad alliansi armeejuhid koostööküsimusi NATO partnerriikide - eelkõige Venemaa, kuid samuti Soome, Rootsi, Austria ja Shveitsiga.

Brigaadikindral Terras esineb istungil sõnavõtuga, milles käsitleb väikeriikide võimalusi koostööks ja ühiselt kasutatavate võimete arendamiseks. Nn tark kaitse (Smart Defence) ehk ühiselt kasutatavate ressursside arendamine on üks istungil arutatavaid teemasid.

NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.

NATO sõjalise komitee esimehe ametikoht on kõrgeim sõjaväelase ametikoht NATOs. NATO sõjalise komitee esimees kõneleb sõjalise komitee, ehk kõigi NATO riikide kaitseväe juhatajate nimel ja teeb sel viisil NATO poliitilisele juhtkonnale kuuldavaks 28 riigi kindralite ja admiralide - sõjaliste ekspertide hääle.

Logistikapataljoni aspirandi Heiki Mölli sõnul usub ta, et saab eluks kaasa väärt juhtimiskogemuse, sest koolis õpitut tuleb hiljem ka praktikas oma väeosas rakendada. „Esialgne ettekujutus kuidas rühm hästi toimima panna ja oma kogutud teadmisi edasi kanda on juba tekkinud,“ lisas Möll.

Sel nädalal avaldatud ajateenistuse arvamusuuringus tõid vastanud ajateenistuse juures välja nii hea sõjalise ettevalmistuse kui ka eluks vajalikud oskused. 19% vastanuist märkisid vajalike sõjaliste oskustena relva käsitsemist, topograafilisi teadmisi ja tulejuhtimisoskust.

Suurtükiväe tulejuht aspirant Erki Põldoja tuli Lahingukooli teadmisega, et tema tulevane ülesanne jalaväge tulega toetada. „Loodan kursuselt saada hea meeskonnatöö korraldamise praktika, mida mul läheb edaspidi ülikoolis õpitaval erialal.“

Ajateenistuse arvamusuuringus pidas 15% oluliseks enda füüsilist arengut ja oskust tulla toime rasketes oludes. 12% vastanuist tõstis esile meeskonnatöö kogemust ja teistega arvestamise oskust.

Kuperjanovi pataljoni miinipildurist aspirant Eero Evert uuris juba enne ajateenistusse tulekut varem reservrühmaülemaiks õppinud sõpradelt Lahingukooli kursuse kohta ning tuli ajateenistusse kindla sooviga aspirandikursus läbida. „Lõpetasin mullu ülikoolis keskkonnatehnoloogia ning head meelt teeb see, et õpetamine siin on nagu ülikoolis: antakse teadmised ja igaühest endast sõltub kuidas ta neid teadmisi enda kasuks ära kasutab.“

Seitsme nädala pikkusel kursusel omandavad aspirandid jalaväe rühmaülema baasteadmised - õpivad juhtimise üldaluseid, ohvitserieetikat, rakenduspedagoogikat, taktikalisi teadmisi, käsuandmist rännaku, rünnaku, kaitse ning viivituse planeerimisel ja läbiviimisel, relvastust, tulejuhtimist, pioneerindust, lahinguteenindustoetust, sõjatopograafiat ning mobilisatsiooniga seotud teemasid.

Kursus lõpeb 22.veebruaril. Edukalt lõpetanud saavad lõputunnistused ning reservohvitseride kursuse rinnamärgid. Reservrühmaülemate baaskursust ajateenijatele korraldati esmakordselt 1997. aastal reservohvitseride kursusena.

Pataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras märkis aastapäeva kõnes, et sel nädalal avaldatud ajateenistuse arvamusuuringus jäi 2012. aastal reservi arvatud Vahipataljoni ajateenijatest tervelt 72 protsenti oma teenistusega väeosas rahule.

„Et pataljoni traditsioonid ei kustuks vaid jätkuks ka järgmised 85 aastat, soovin, et allüksuste ülemad hoiaksid oma alluvaid, õpetaks ja kasvataks ning juhiks neid targalt,“ ütles kolonelleitnant Teras.

„Sõdurid, kasutage oma ajateenistuse aega selleks, et omandada maksimum sellest, mis kaitseväel teile pakkuda on, sest ainult nii tagame ka tulevikus vaba Eesti ja pataljoni püsimise,“ lisas ta.

Pärgade asetamisega president Lennart Meri hauale Metsakalmistul meenutati riigikaitse kõrgemat juhti, kelle teenistuses väeosa auvahtkond on olnud. Pärja asetamisega nooremseersant Kristjan Jalakase hauale mälestati NATO operatsioonil Afganistanis langenud relvavenda, kes läbis oma ajateenistuse Vahipataljonis.

Aastapäeva üritused kulmineeruvad täna õhtul pataljoni ülema piduliku vastuvõtuga, kus antakse üle väeosa teenetemärgid ja autasustatakse tänukirjade ning meenetega hea teenistus- ja tööülesannete täitmise eest kaitseväelasi ning ametnikke.

Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväpolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Vahipataljonis teenib hetkel 430 ajateenijat ja 55 kaadrikaitseväelast.

Pataljon loodi 9. jaanuaril 1919. aastal Kaitseliidu pataljoni baasil korra hoidmiseks ja vahiteenistuse korraldamiseks Tallinnas. Samuti täitis väeosa Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsiooni.

Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20. maist 1939 a. loetakse Vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuari 1928. Vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 1.veebruaril 1993. aastal.

„Vägev! Kaasaelamisest on mul hääl natukene ära. Usun, et Metsatöll sai täna nii mõnegi fänni juurde,“ ütles pärast kontserti üks jalaväekompanii Estcoy-15 võitlejatest reamees Ats Demant. Tema sõnul oli igast noodist kuulda, et mehed tegid asja hingega ning lootis, et ka bänd jäi esinemise ja publikuga rahule. „Olen neid ka varem esinemas näinud, aga siin nende kontserti näha on uus kogemus.“

Metsatöllu poolteist tundi kestnud kontserdil esitati lugusid kõigilt nende seni ilmunud viielt täispikalt stuudioalbumilt. Bändiliikmete sõnul valisid nad esitatavad lood just publikut silmas pidades, näiteks lood kodust, vaprusest ja armastusest. Metsatöllu esinemislava ehitati kahest soomukist, mis paigutati lava äärtesse, ja lava tagumiseks seinaks sai kõrbevärvi maskeerimisvõrk.

„Täiega lahe! Elu parim lava. Publik oli väga hea ja kodune. Tundsime, et oleme õiges kohas ja esineme õigetele meestele,“ ütles Metsatöllu laulja-kitarrist Markus Teeäär. „Et nad kõik tuleksid elusalt ja tervelt koju tagasi. Toredad mehed ja naised on siin.“ Tema sõnul oli toetust tunda ka briti kaitseväelaste hulgast. Näiteks üks briti kokkadest joonistas vildikaga oma kõhule suurelt bändi nime ja naerusuu.

Metsatöllu trummari Marko Atso sõnul oli kontsert Pimonis väga eriline kogemus. „Juba selle nägemine, kuidas su esinemistehnika sõjaväe helikopteriga kohale tuuakse, on lahe.“  Lisaks kiitis Atso Pimoni baasi olustikku, mis tundus kõikidele bändiliikmetele hubane ja kodune.  

Täna hommikul saabus Metsatöll tagasi Camp Bastionisse, kus neid ootab ees järgmine esinemine rahvusliku logistilise toetuselemendi NSE-14 võitlejatele ning eestlaste liitlastele ja partneritele NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõududes.

„Kõik on superluks. Meie jaoks on see väga eriline kogemus,“ ütles Metsatöllu laulja-kitarrist Markkus Teeäär, kelle sõnul ei saa Pimonit võrrelda ühegi teise kontserdipaigaga. „Kõik bändiliikmed on elevil ja ootavad, mis järgmiseks. Kui nüüd kontsert ka õnnestuks, oleks kõik väga hästi.“

Jalaväekompanii Estcoy-15 ülem major Tõnis Metjer ja kompaniiveebel Kaido Õim tutvustasid bändiliikmetele patrullbaasi ja kohapealset elukorraldust. Lisaks esitleti neile ka Estcoy-15 poolt kasutatavat relvastust. Päev lõppes bändile eestlaste ehitatud saunas leili võtmisega.

„Metsatöll on meeste lemmik. Tegime enne missioonile siirdumist kompaniis küsitluse, keda siia esinema kutsuda ja Metsatöll tuli võitjaks,“ ütles major Metjer.

Ansambel Metsatöll jõudis Afganistani Camp Bastionisse  8. jaanuari hilisõhtul ja järgmise päeva hommikul lennati Briti õhuväe helikopteriga Chinook patrullbaasi Pimon. Lisaks esinemisele Pimonis ootab Metsatöllu ees ülesastumine ka Camp Bastionis.

Patrullbaas Pimon on Eesti kaitseväe kontingendi Estcon-14 kooseisu kuuluva jalaväekompanii Estcoy-15 teenistuskoht, kus paikneb valdav enamus Afganistanis sõjalisel operatsioonil osalevatest kaitseväelastest.

Poola ülikooli esindajad tutvustasid oma õpirände kogemusi Erasmuse programmi raames ning koostööd Eesti Lennuakadeemiaga, mida saab tulevikus laiendada ka KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli õhuväe õppesuuna kadettidele.

„Esimese koostööprojektina korraldab Poola Riigikaitseülikooli lennunduse ja õhukaitse instituut meie õhuväe kadettidele mai lõpus Tartus nädalase loengusarja,“ ütles KVÜÕA õhuväe lektor major Kristo Lipasaar.

Major Lipasaare sõnul kinnitasid kõik kohtumisel osalejad, et õpirände väga oluliseks osaks on ka isiklike kontaktide loomine ning teiste riikide ja nende õhuvägede erisustega tutvumine.

„Tulevikus pole võimatu, et Ämari Lennubaasis maanduva Poola hävitaja piloot on juba Eestis õppimas käinud ning tunneb isiklikult nii lennujuhti kui ka perrooni teeninduse korraldajat,“ ütles major Lipasaar.

 Kahepoolsed läbirääkimised sisaldasid ka konkreetseid väljaõppealaseid teemasid, kus Eesti pool on iseäranis huvitatud Poola kogemustest NATO õhukaitsesüsteemi integreerimisel ning uute F-16 hävitajate kasutuselevõtmisel. Samuti on Poola Õhuväel suur kogemus militaar-tsiviil lennuväljade käitamisel koos õhuturbe missiooniga.

Eesti saab omalt poolt pakkuda loengusarju Eesti, Läti ja Leedu Õhuvägede koostööprojektist BALTNET ning regiooni lennundusest.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud.

„Üksikvõitleja väljaõpe on praegustel ajateenijatel läbitud, nüüd hakkame allüksusi kokku harjutama. Seda on kõige õigem alustada pataljoni ühise harjutusega,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Maidu Allikas „Nüüdseks on moodustatud rühmad, kes jäävad kokku. See rännak on jaoülematele oma üksusega esimene proov tegutseda suuremas koosseisus.“

Hommikul alanud ligi 32 kilomeetri pikkusel jalgsirännakul osalevad pataljoni kaadrikaitseväelased koos oma allüksuse ajateenijatega. Rännakust ei jää kõrvale ka pataljoniülem ja pataljoni staabiteenistujad, kes võrdselt ajateenijatega sama pingutuse läbi teevad. Rühmakolonnide algused ja lõpud on varustatud helkurvestidega, et teised liiklejad neid kergemini märkaks.

Kuperjanovi jalaväepataljon on suurim jalaväepataljon Eestis, kus praegu teenib üle 700 ajateenija. Nende väljaõppetsükkel lõpeb mais õppusega „Kevadtorm 2013“, seejärel arvatakse nad reservi.