Uudised
-
Kaitseväe juhataja tänas Mart Laari
Kaitseväe juhataja tänas täna pärastlõunal Tartus eelmist kaitseministrit Mart Laari panuse eest kaitseväe arengusse ning andis talle üle kaitseväe hinnalise kingituse - sepistatud noa.
“Mart Laar on kauaaegse riigitegelase ja poliitikuna olnud pikka aega seotud kaitseväe ja riigikaitsega ning toetanud jõuliselt kaitseväe arengut kõigil tasanditel," ütles brigaadikindral Terras. "Kaitsevägi ja kaitseväelased on tundnud Mart Laari tugevat toetust.”
Endise kaitseministriga Tartus kohtunud kaitseväe juhataja soovis Mart Laarile kaitseväe poolt head paranemist ja taastumist.
Mart Laarile koos kingitusega üle antud tänukirjas on öeldud: “Edasiviiva ja toeka panuse eest Eesti riigi kaitsesse ning Kaitseväe arendamisse. Sepa taotud tera olgu tunnistuseks mõistmisest ja koostööst.”
Mart Laar oli Eesti Vabariigi peaminister aastatel 1992-1994 ja 1999-2002 ning kaitseminister 2011.aasta aprillist 2012.aasta maini. Ta on toetanud riigikaitse arengut nii peaministri, kaitseministri kui riigikogu liikmena. Mart Laar on Kaitseliidu liige 1995. aastast ja reservohvitser alates 1998. aastast.
-
1. Jalaväebrigaad harjutab õppusel Saber Strike koostööd liitlastegaÕppuse Saber Strike raames harjutab 1. jalaväebrigaad staabitööd ja lahingute juhtimist koos oma liitlastega viiest riigist, mis lihtsustab edaspidist tegevust ühistel operatsioonidel ning võimaldab vahetada kogemusi ja üksteiselt õppida.
1. Jalaväebrigaadi ülem rõhutas, et õppuse Saber Strike raames peetav staabiõppus annab Eesti kaitseväelastele võimaluse koostöös liitlastega harjutada Eesti kaitsmist ja tõestab, et NATO toetus on reaalne.
„Õppuse stsenaarium baseerub otseselt NATO kollektiivkaitse põhimõtte elluviimisel ning Eesti territooriumi kaitsel, mis kinnitab, et NATO toetus on reaalne ja käega katsutav“, ütles Jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Urmas Nigul. „Ma olen väga rahul, kuidas Eesti ja liitlaste ohvitserid on omavahelises koostöös hakkama saanud. Saime ruttu ühele lainele ja vajadusel suutsime muutunud olukorrale kiiresti reageerida.“
Õppuse keskkond annab võimaluse käsuahela toimimise harjutamiseks nii vertikaalses kui horisontaalses suunas – nii diviisist läbi brigaadi allüksustele kui ohvitseride omavahelises koostöös staabisiseselt.
1. jalaväebrigaad on õppusel esindatud nii staabi-, manööver-, kui toetusüksustega. Oma panuse õnnestumisele annavad ka brigaadi toetavad reservõppekogunemisele kutsutud reservväelased, kelle ülesanne on tagada rahvusvahelise staabi töö maastikul.
Saber Strike on USA Euroopa Väejuhatuse samaaegselt Eestis ja Lätis korraldatav õppus, mille eesmärgiks on üksuste koostöö harjutamine Afganistani operatsiooniks ja samalaadseteks operatsioonideks tulevikus.
11-22. juunini kestev Saber Strike on üks kolmest sellel kuul Eestis korraldatavast rahvusvahelisest õppusest.
-
Kaitsevägi sai juurde 22 nooremleitnanti ja 16 magistrikraadiga ohvitseriTäna lõpetas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli 22 värsket nooremleitnanti, 16 ohvitseri sai magistrikraadi sõjalise juhtimise alal, lahingukooli lõpetas 41 vanemallohvitseri.
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ütles oma tervituses lõpetajatele: "Kaitsevägi peab olema avatud vägi - avatud teadmistele ja ideedele.” Kaitseväe juhataja meenutas, et Vabadussõjas loodi Eesti kaitsevägi rahvaväena ning side rahvaga, Eesti inimestega on kaitseväe jaoks oluline. “Avatus tähendab, et meie riigikaitse on lahti nende jaoks, kes tahavad sellesse oma panuse anda. Tahan, et kannaksite avatuse ideed ja oleksite näoga oma rahva poole," ütles brigaadikindral Terras.
Lõpetajaid õnnitlesid kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus, Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu ja kapten Aimar Toming lahingukoolist.
“Olla osa kaitseväe ohvitseride ja allohvitseride korpusest on suur vastutus,” ütles kolonel Ermus. ”Teie igapäevane tegevus määrab selle, kui palju meie rahvas kaitseväge usaldab. Pidage meeles, et rahva usaldus ja usk on see, mis teeb meie kaitseväe tugevaks.”
Parimale põhikursuse lõpetajale nooremleitnant Tõnu Niilole andis Reservohvitseride Kogu annetatud kaitseväe ohvitseri mõõga Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe. Peastaabi ülem rõhutas, et kõrgemast sõjakoolist saavad ohvitserid lisaks ühtsele ettevalmistusele ja mõtteviisile ühtsed tõekspidamised ja väärtushinnangud. ”Iga riigi kaitseväele annavad näo tema sõjakoolide lõpetajad, mida ühtsem on ohvitserkond, seda ühtsem on kaitsevägi.”
Magistriõppe lõpetas sel aastal kiitusega kapten Tambet Mäe, kes tunnistati ka keskastmekursuse parimaks lõpetajaks.
Parimaks põhikursuse lõputöö Eesti soomusrongide sõjalisest võimest Vabadussõjas kirjutas nooremleitnant Tanel Tatsi. Parima magistritöö suurtükiväepataljoni tuletegevuse juhtimisest ja automatiseerimisest kirjutas kapten Feliks Roodvee.
Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetanud 41 allohvitseri said kutseõppetunnistuse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme. Kursuse parimaks lõpetajaks oli nooremveebel Jaanek Mäeorg.
Kolmeaastase Kõrgema Sõjakooli põhikursuse lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjalises juhtimises ning oskavad juhtida rühma ja kompaniid. Põhikursusel saab spetsialiseeruda jalaväe, logistika, pioneeri ja suurtüki erialale.
Magistriõppe lõpetanud ohvitserid omandasid kahe aasta jooksul pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri ettevalmistuse ning magistrikraadi sotsiaalteadustes sõjalise juhtimise erialal.
Sellel aastal võetakse KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusele ja keskastmekursusele kandideerimiseks sisseastumisdokumente vastu 25.juunist kuni 7. juulini. Põhikursusele kandideerijad saavad spetsialiseeruda nii maaväe-, õhuväe- kui ka mereväeohvitseri õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas. -
Merejalaväelased harjutavad Eesti soodes hakkama saamistSel nädalal läbivad ligi 50 Ameerika Ühendriikide merejalaväelast õppuse BALTOPS raames üleelamisväljaõppe, mille käigus tutvuvad Eesti looduse iseärasustega ja õpivad, kuidas Eesti keskkonnas piiratud ressurssidega hakkama saada.
24 tundi kestva väljaõppe jooksul õpetavad kaitseväe ja Kaitseliidu instruktorid merejalaväelastele, kuidas valmistada käepäraste vahenditega räätsasid, liikuda soos, hankida vett, teha kilesauna ja valmistada onne.
„Kursusel on mitmeid üle-elamiskursusest pärit elemente, näiteks soo- ja rabamaastiku kasutamine. Põhirõhk on rabas ja soos toimetulekul, õpetame, millised on ohud ja millised on liikumisviisid,“ ütles läbiviidava kursuse ülem Kaitseliidu kooli üleelamisõppe koordinaator nooremleitnant Erki Vaikre, kelle sõnul käisid ameeriklased ka laukas suplemas, et katsetada seda, kuidas sealt sissekukkumisel välja tulla.
„Ameeriklased said väga hästi hakkama. Nad on säilitanud kõrge motivatsiooni olenemata sellest, et neil võisid olla meie maastiku ees teatud põhjendatud kartused,“ hindas nooremleitnant Vaikre kursuse esimest päeva kordaläinuks.
“Väljaõpe on tasemel, õppisin täna tõesti palju. Näiteks seda, kuidas säilitada metsas tervet mõistust, jälgida ümbritsevat ja seda kuhu jalg parasjagu astumas on. Eesti tingimused on unikaalsed. Sarnaseid soid ja rabasid Ameerika Ühendriikides ei ole,” ütles Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste kapten Jason M. Schrage.
Möödunud nädalal harjutasid Tallinna, Rapla, Harju ja Pärnumaa kaitseliitlased merejalaväelaste juhtimisel taktikalisi liikumisi maastikul, samuti korraldasid kaitseliitlased kogu õppuse jooksul Paldiski sadamas seisva USA eelasetuslaeva John P. Bobo valvet.
23. juunini kestev BALTOPS on üks kolmest sel kuul Eestis korraldatavast rahvusvahelistest õppustest. 11.-22. juunini korraldab USA Euroopa Väejuhatus Eestis ja Lätis maaväeüksuste koostööõppuse Saber Strike. Juuni lõpus harjutavad Eesti, Läti ja Leedu liitlasvägede vastuvõttu õppusel Baltic Host. -
Eestit külastab USA transpordi väejuhatuse ülem
Kaitseväe Peastaapi külastas täna USA transpordi väejuhatuse ülem kindral William Fraser, kes kohtus kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasega.
Kindral Fraser kohtus oma visiidi raames peaminister Andrus Ansipi, majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi ja kaitseminister Urmas Reinsaluga ning külastas Muuga sadamat, kus Eesti transiidivõimalusi tutvustasid Eesti Raudtee, Tallinna Sadama ja Tallinna Lennujaama esindajad.
Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles tänasel kohtumisel USA transpordi väejuhatuse ülemaga, et lisaks liitlassuhete tugevdamisele elavdab Afganistani transiit ka Eesti majandust. Kaitseministri sõnul on alates 2009. aastast toimunud varustuse transiit läbi Eesti tugevdanud meie strateegilist partnerlust USA-ga. „Loodame, et selge ja avatud majandussüsteem ja vajadusel riigipoolne toetus tagab selle, et USA ka edaspidi kasutaks Eestit ühe Afganistani varustuskanalina,“ ütles Reinsalu.
Samuti tõi kaitseminister välja USA transiidi positiivse mõju tervele Eesti majandusele. „Afganistani vedude arendamine on aidanud Eesti ettevõtetel saavutada tugevamat positsiooni Kesk-Aasia konteinervedude turul,“ lisas kaitseminister.
Kindral Fraser kohtus ka peaminister Andrus Ansipiga, kes rõhutas, et Eesti rahandus on heas korras ja majandus peale reforme tugeval alusel. Eesti kaitse-eelarve tase 2% sisemajanduse kogutoodangust ning koostöö liitlastega näiteks õhuturbe valdkonnas võimaldab meil panustada oma ressurssidega Afganistanis ja mujal. „Afganistan on Eesti jaoks endiselt prioriteetne operatsioonipiirkond. Me soovime tegutseda koos oma liitlastega ja toetada NATO operatsioone Afganistanis. See annab meile kindlustunde, et vajadusel toetatakse ka meid,“ lisas Ansip.
USA transpordi väejuhatus (United States Transportation Command – TRANSCOM) korraldab kogu maailmas USA relvajõudude isikkoosseisu ja varustuse vedusid.
-
Jõustruktuuride spordimängud võitis Politsei- ja PiirivalveametJõustruktuuride kolmandad spordimängud võitis 92 punktiga Politsei- ja Piirivalveamet.
Võrus Kuperjanovi jalaväepataljonis sel nädalavahetusel korraldatud jõustruktuuride spordimängudel osales 11 võistkonda 424 registreerunud võistlejaga. Võistkondlikus arvestuses saavutas teise koha kaitsevägi 84 punktiga ja kolmanda koha vanglateenistus 76 punktiga.
„Võistluste tase oli kõrge ja konkurents väga tihe,“ ütles võistluste korraldaja, kaitseväe sporditeenistuse ülem major Heino Märks. „Õnneks ka ilm soosis meid, mistõttu võib võistluse lugeda kordaläinuks.“
Kokku võistlesid osalejad üheksal alal nii individuaal- kui võistkondlikus arvestuses. Mõõtu võeti püstoli laskmises, raskejõustikus (meestel sangpommi kahevõistlus, naistel lamades surumine), kergejõustikus (100 meetri jooks, naistel 800 ja meestel 1500 meetri jooks, kaugushüpe ja kuulitõuge), suvebiatlonis (3x 1 kilomeetri jooks, püsti- ja lamades laskmine), rahvatriatlonis (12 kilomeetri jalgrattasõit, 4 kilomeetri jooks, 100 meetri ujumine), orienteerumises, rannavõrkpallis, tänavakorvpallis ja jalgpallis.
Lisaks eelmainitutele olid oma võistkonnad välja pannud ka Sisekaitseakadeemia, Kaitseliit, Maksu- ja Tolliamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), Siseministeerium, Kaitsepolitseiamet, Kaitseministeerium ja Värbamiskeskus.
Jõustruktuuride spordimänge korraldatakse kaheaastase intervalliga. Eelmistel aastatel korraldas mängud Politsei-ja Piirivalveamet Rakveres, sel aastal oli korraldajaks kaitsevägi.
-
Sõjakooli parim magistritöö on suurtükiväepataljoni tulejuhtimisest
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli selle aasta parim rakenduslik magistritöö on suurtükiväepataljoni tuletegevuse juhtimisest, parim lõputöö käsitleb soomusrongide tegevust Vabadussõjas.
Kapten Feliks Roodvee kirjeldas oma magistritöös „Suurtükiväepataljoni tuletegevuse juhtimine ja selle automatiseerimine“ otsuse vastu võtmise protsessi suurtükiväepataljoni tuletegevuse juhtimisel ja andis ülevaate selle automatiseerimise võimalustest. Ta koostas algoritmid otsuse vastuvõtmise toetamiseks ja valmistas MS Exceli baasil rakenduse, mida saab kasutada nii näidisena võimaliku tarkvara koostamisel kui ka praktilise abivahendina suurtükiväepataljoni tuletegevuse juhtimisel.
Parima teoreetilise magistritöö pealkirjaga „Ühiskonna julgeolekudilemma käsitlus Eesti ühiskonna näitel“ kirjutas kapten Severin Israel.
Kapten Israel uuris identiteedipõhise julgeolekudilemma tekkimise teoreetilisi võimalusi. Autor käsitles uurimistöös ühiskonna julgeolekudilemmat kui olukorda, kus ühiskonna ühe grupi identiteedi kaitsemiseks ettevõetavad tegevused kutsuvad esile reaktsiooni teises grupis ning selle tulemusena väheneb mõlema julgeolek „meie“ tunde säilimisele.
Kõrgeima hindega hindas komisjon veel kapten Tambet Mäe magistritööd „Kaitseringkonna II liini veovõime analüüs klass V kuluvarustuse käitlemisel“ ning kapten Janar Pekarevi magistritööd „Relvakonflikti privatiseerimisega seonduvad probleemid siseriiklikuks ja humanitaarõiguses Venemaa gaasikontserni Gazprom näitel“.
Kapten Pekarev analüüsis relvakonflikti privatiseerimist, eraturvafirmade töötajate õiguslikku staatust ja nende vastutust siseriiklikus ja humanitaarõiguses ning riikliku äriühingu militariseerimist Gazpromi näitel.
Analüüsist selgus, et eraturvafirmade ja nende töötajate tegevust reguleerivad normid ei ole rahvusvaheliselt välja kujunenud ning eraturvafirma kui ka riikliku turvafirma töötajate ja juhtide vastutusele võtmine sõltub siseriiklikust õigussuutlikkusest.
Inimfaktori valiku- ja suunamiskriteeriumi valdkonnas kaitsesid edukalt magistritöid kapten Meelis Loik teemal „Riski- ja kaitsefaktorid Eesti Kaitseväe välisoperatsioonidelt naasnud sõjaväelaste kohanemisel rahuaja ühiskonda“ ja kapten Artur Meertis teemal „Kaitseväes kasutatavad juhtimisstiilid ja nende seose soorituse ning sidususega“.
Parimaks põhikursuse lõputööks valis komisjon kadett Tanel Tatsi töö „Eesti soomusrongide sõjaline võime Vabadussõjas“. Parimaks rakenduslikuks lõputööks tunnistati kadett Anton Auzini töö „Laskemoona kulu prognoosimise metoodika välisoperatsioonidel Afganistani Estcoy näitel“
„Kõrgem sõjakool on saavutanud nii lõpu- kui ka magistritööde kirjutamisel stabiilse kvaliteedi,“ ütles KVÜÕA õppeosakonna ülem kolonel Raul Tõnnov, kelle sõnul komisjoniliikmete arvamused tööde hindamisel ühtisid. „On oluline, et üha enam magistritöid on seotud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale vajalike teaduskompetentsidega nagu logistika, inimfaktori valiku- ja suunamiskriteeriumid ning Eesti sõjaajalugu.“
Kokku kaitsesid kadetid ja kuulajad 22 lõpu- ja 16 magistritööd.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere Kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. Lõpetajatele omistab president nooremleitnandi auastme.
Pärast mõneaastast edukat teenistust on ohvitseridel võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel ehk magistriõppes.
-
USA rühmaülem: õpime eestlastelt välisoperatsioonil kohalikega suhtlemist
Lätis Adaži polügoonil lõppes täna õppuse Sabre Strike esimene väljaõppetsükkel, mis valmistas ette järgmisel nädalal läbi viidavat rahvusvahelise pataljoni koondharjutust.
Nädala jooksul harjutasid üksused ringkoolituse raames Afganistani operatsiooniks vajalikke elemente: baasikaitset, tegevust isevalmistatud lõhkekehade leidmise korral, konvoioperatsioone ja hoonete läbiotsimist.
Scoutspataljoni A kompanii juurde oli liidendatud Ameerika Ühendriikide 56. Strykerite brigaadi lahingugrupi üks rühm, kuhu kuuluvad Pennsylvania rahvuskaartlased. Eesti ja USA üksused läbisid koos kogu väljaõppetsükli, mis andis liitlastele parema ülevaate meie väljaõppest ja tegevusest lahingus.
„Nüüd on meil eestlastega missioonidel kergem koostööd teha, sest teame, kuidas nad olukordi lahendavad,“ rääkis Scoutspataljoniga treeninud USA rühmaülem leitnant Jesse Needham, kes rõhutas, et soovib eestlastelt õppida välisoperatsioonil kohalike elanike ja arvamusliidritega suhtlemist: „Meie tegevus on väga agressiivne ja kiire, seni pole me harjutanud missioonipiirkonnas elavate inimestega sõbraliku suhtumist, eestlased on selles osas väga head,“ selgitas ta.
Järgmisel nädalal viivad Eesti, Läti, Leedu, Ameerika Ühendriikide ja USA üksused läbi rahvusvahelise pataljoni koondharjutuse.
Saber Strike on USA Euroopa Väejuhatuse samaaegselt Eestis ja Lätis korraldatav õppus, mille eesmärgiks on üksuste koostöö harjutamine Afganistani operatsiooniks ja samalaadseteks operatsioonideks tulevikus.
Õppuse Saber Strike juhtstaap asub Tapa sõjaväelinnakus, Lätis Adazi polügoonil harjutavad koostööd maaväeüksused ja Ämari lennuväljal paiknevad Ameerika Ühendriikide ründelennukid A-10 ning transpordilennukid KC-135.
Kokku osaleb õppusel üle 2000 kaitseväelase Eestist, Lätist, Leedust, Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast, Prantsusmaalt, Soomest ja Suurbritanniast.
11-22. juunini kestev Saber Strike on üks kolmest sellel kuul Eestis korraldatavast rahvusvahelisest õppusest. 3-22. juunini harjutavad USA merejalaväelased koos Eesti kaitseväelastega liitlasvägede tehnika ja varustuse kohaletoimetamist ja lahingukorda seadmist õppusel BALTOPS. Juuni lõpus harjutavad Eesti, Läti ja Leedu liitlasvägede vastuvõttu arvutipõhisel õppusel Baltic Host.
-
Estcoy-15 harjutab õppusel Saber Strike mässulistevastasteks operatsioonideks
Jalaväekompanii Estcoy-15 kaitseväelased harjutavad sel nädalal õppusel Saber Strike koos Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste ning Läti ja Leedu kaitseväelastega mässulistevastaste operatsioonide elemente.
Järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduv kompanii harjutas nelja riigi ringkoolituse raames läbiotsimisoperatsioone ja linnapatrulle. Nädala alguses õpetasid Scoutspataljoni instruktorid teiste riikide kaitseväelastele konvoioperatsioone ning viisid läbi lahinglaskmised baasikaitseharjutuse raames.
Hoonete läbiotsimisharjutuste eesmärgiks oli õppida avastama illegaalseid relvapeidikuid ja pidama kinni kahtlusaluseid. „Viimastel andmetel on piirkond, kuhu me Afganistanis läheme suhteliselt tiheda asustusega. See tähendab meile palju linnas ja hoonestatud alades tegutsemist,“ kirjeldas harjutust Scoutspataljoni A kompanii esimese rühma ülem nooremleitnant Martin Abram, kelle sõnul aitas harjutus välja selgitada kitsaskohad enne Afganistani suundumist.
Viimase harjutusena läbisid Eesti üksused linnapatrulliharjutuse, mille peamiseks eesmärgiks oli harjutada koostööd ja suhtlust kohalike elanikega. Kaitseväelased harjutasid läbirääkimiste pidamist kohalike arvamusliidritega, tegevust pärast terrorirünnakut külas ning tsiviilelanike ohutuse tagamist.
Järgmisel nädalal viivad Eesti, Läti, Leedu, Ameerika Ühendriikide ja USA üksused läbi rahvusvahelise pataljoni koondharjutuse.
Saber Strike on 11.-22. juunini samaaegselt Eestis ja Lätis USA Euroopa Väejuhatuse korraldatav õppus, mille eesmärgiks on üksuste koostöö harjutamine Afganistani operatsiooniks ja samalaadseteks operatsioonideks tulevikus.
Õppuse juhtstaap asub Tapa sõjaväelinnakus, Lätis Adazi polügoonil harjutavad koostööd maaväeüksused ja Ämari lennuväljal paiknevad Ameerika Ühendriikide ründelennukid A-10 ning transpordilennukid KC-135.
Kokku osaleb õppusel üle 2000 kaitseväelase Eestist, Lätist, Leedust, Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast, Prantsusmaalt, Soomest ja Suurbritanniast.
Saber Strike on üks kolmest sellel kuul Eestis korraldatavast rahvusvahelisest õppusest. 3-22. juunini harjutavad USA merejalaväelased koos Eesti kaitseväelastega liitlasvägede tehnika ja varustuse kohaletoimetamist ja lahingukorda seadmist õppusel BALTOPS. Juuni lõpus harjutavad Eesti, Läti ja Leedu liitlasvägede vastuvõttu arvutipõhisel õppusel Baltic Host.
-
Kaitseväe juhataja avas jõustruktuuride spordimängud
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras avas täna Võrus jõustruktuuride kolmandad spordimängud.
„ Ükski riik ei saa olla tugev ja terve, kui tema kodanik ei ole tugev ja terve,“ ütles brigaadikindral Terras mängudel osalejatele. Kaitseväe juhataja sõnul tagab jõustruktuurides teenivate politseinike, piirivalvurite, päästjate ja kaitseväelaste hea kehaline vorm ja vaimne vastupidavus nende pideva valmisoleku ja tugevuse. „Algavad mängud on suurepärane võimalus võtta mõõtu nendelt, kellega ühiselt igapäevateenistuses Eestit ja Eesti inimesi kaitstakse.“
Mängudel osaleb üle 400 politseiniku, piirivalvuri, päästja, vanglaametniku, kaitseliitlase ja kaitseväelase. Samuti võtavad mängudest osa siseministeeriumi, kaitseministeeriumi, maksu- ja tolliameti, sisekaitseakadeemia ja värbamiskeskuse võistlejad.
Jõustruktuuride esindajad võistlevad suvebiatlonis, teenistuspüstolist laskmises, rannavõrkpallis, tänavakorvpallis, jalgpallis, kergejõustikus, rahvatriatlonis ja orienteerumises. Mehed võtavad mõõtu sangpommi rebimises ja naised jõusurumises.
Mängudel osalejad marssisid avamisele Võru lipuväljakult Tamula järve randa Kaitseväe orkestri saatel. Tervituskõne pidas ka Võru linnapea Jüri Kaver, võistlejatele esinesid tantsutrupp Katariina tantsijad.
Võistlused lõpevad homme autasustamisega Võru linna staadionil pärast jalgpalli finaalmängu.
Eelmised jõustruktuuride mängud korraldas Politseiameti spordiklubi. Kaitsevägi koostöös kaitsejõudude spordiklubiga korraldab mänge esimest korda. Võistlust toetab Võru linn.