Uudised
-
Brigaadikindral Terras: NATO sõjalise komitee esimees mõistab Eestit hästiNATO sõjalise komitee esimees sai Eesti visiidi esimesel päeval põhjaliku ülevaate Eesti sõjalisest riigikaitsest, kohtus Vabariigi Presidendi, kaitseministri ja kaitseväe juhatajaga.
„Kuigi meie rahvas on arvult väike, on meie kindel tahe olla usaldusväärne liitlane NATOs. Eesti teeb selleks tõsiseid pingutusi, sest kollektiivkaitse on meie julgeoleku üks kahest põhikomponendist,“ ütles brigaadikindral Riho Terras. „NATO usutavus ja usaldusväärsus on Eestile eluliselt tähtis, sest meie riigikaitse on üles ehitatud esmasele iseseisvale kaitsevõimele ja kollektiivkaitsele. Kui meie võtame oma riigikaitset tõsiselt, siis võtab ka NATO Eestit ja Eesti julgeolekuhuve tõsiselt.“
Brigaadikindral Terrase sõnul mõistab NATO sõjalise komitee esimees, endine Taani kaitseväe juhataja kindral Knud Bartels meie võimed ja võimalusi hästi, kuigi Eesti Vabariigis on umbes neli korda vähem elanikke kui Taani Kuningriigis.
Kohtumisel kindral Knud Bartelsiga oli arutluse all olukord ja arengud NATO operatsioonil Afganistanis, Eesti panus NATO sõjalisse struktuuri ja operatsioonidesse, NATO tegevus Läänemere piirkonnas ja tulevikuplaanid. Kindral Bartels sai Kaitseväe Peastaabis põhjaliku ülevaate Eesti riigikaitse hetkeolukorrast ja arengukavadest.
Kindral Bartelsi auks oli Kaitseväe Peastaabi hoone ette üles rivistatud aukompanii. Pärast kohtumisi Kaitseväe Peastaabis istutas kindral Bartels Kaitseväe Peastaabi hoone ette tamme.
Kindral Bartels külastab NATO sõjalise komitee esimehena Eestit esmakordselt. Oma praeguses ametis on ta selle aasta algusest. Bartels külastas Eestit ka eelmisel aastal Taani kaitseväe juhatajana.
NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes. NATO sõjalise komitee esimehe ametikoht on kõrgeim sõjaväelase ametikoht NATOs. NATO sõjalise komitee esimees kõneleb sõjalise komitee, ehk kõigi NATO riikide kaitseväe juhatajate nimel ja teeb sel viisil NATO poliitilisele juhtkonnale kuuldavaks 28 riigi kindralite ja admiralide - sõjaliste ekspertide hääle. -
Kaitseminister kohtus olümpiamängudele sõitvate kaitseväe sportlastega
Kaitseminister Urmas Reinsalu kohtus täna keskpäeval Londoni olümpiamängudele sõitvate kaitseväe sportlastega.
“Pean oluliseks, et olümpial osalevad kaitseväelased annaksid oma panuse vabatahtliku kaitsetegevuse propageerimisse ning et nad kohtuksid noortega ja läbi oma isikliku eeskuju innustaksid neid riigikaitses kaasa lööma.“
Kaitseministriga kohtusid judoka kapral Martin Padar ning sõudjad kapral Kaspar Taimsoo, kapral Tõnu Endrekson ja kapral Andrei Jämsa. Olümpiale sõidavad veel kümnevõistleja kapral Mikk Pahapill ja laskur kapral Anzela Voronova. Kaitseväe sõudjatele lisaks kuulub neljapaadi meeskonda politsei sõudja Allar Oja.
Kaitseväe sportlased sõidavad olümpiamängudele 25. juulil.
Kaitseväe spordirühm tegutseb alates 2006. aasta 1. veebruarist Staabi- ja Sidepataljoni koosseisus. Spordirühma eesmärgiks on spordi populariseerimine kaitseväes ja ühiskonnas tervikuna. Spordirühma kuulub praegu 19 tippsportlast. Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.
-
Homme algab dokumentide vastuvõtt Kõrgemasse SõjakooliHomme alustab sisseastumisdokumentide vastuvõttu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool Tartus.
Ohvitseriks õppida soovijad saavad dokumente esitada 7. juulini maaväe, mereväe ja õhuväe õppesuunal.
Rakenduskõrghariduse õppeaeg maaväe ja mereväe õppesuunal on kolm aastat ning õhuväe õppesuunal kolm ja pool aastat. Mereväe õppesuunal toimub õpe koostöös Eesti Mereakadeemiaga ning õhuväe õppesuunal koostöös Eesti Lennuakadeemiaga.
Kandideerimise eelduseks on positiivselt sooritatud eesti keele riigieksam ning ajateenistuse või vastava sõjalise väljaõppe läbimine. Sisseastumiskatsetel peavad kandidaadid sooritama akadeemilise võimekuse testi, üldfüüsilise testi ning kutsesobivusvestluse. Sisseastumiskatsed algavad 24. juulil ja kestavad 27. juulini.
Sisseastumiskatseid saab sooritada ka enne ajateenistust, kuid sõjakooli immatrikuleeritakse kandidaadid alles pärast edukat ajateenistuse läbimist.
Kõrgharidust omavatel noortel, kel ajateenistus läbitud, on võimalik õppida Kõrgemas Sõjakoolis mereväe-, maaväe- ja õhuväeohvitseriks aastasel nooremohvitseride kursusel. Sisseastumiskatseteks on kutsesobivusvestlus, üldfüüsiline test ning inglise keele test.
Nii põhikursuse kui nooremohvitseride kursuse lõpetajad saavad nooremleitnandi auastme ja jätkavad teenistust maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.
Pärast mõneaastast edukat teenistust on ohvitseridel võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli kaheaastasel keskastmekursusel, mille lõpetajad saavad kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.
Täpsem informatsioon dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta Kõrgema Sõjakooli kodulehel http://www.sojakool.ee/tule-oppima.
-
Afganistanis teenivad kaitseväelased tähistasid võidupühaAfganistanis teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid täna patrullbaasis Wahid ja kontrollpunktides võidupüha rivistustega ning mälestasid vaikushetkega viis aastat tagasi 23. juunil langenud võitluskaaslasi seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Karuksit. Eile olid Estcoy-14 kaitseväelased teenistuses.
„Nii nagu Vabadussõja võitlejate teod on olulised meile, nii on teie teod olulised meie lastele ja lastelastele,“ ütles Estcoy-14 ülem major Eero Aija rivistusel ning lisas, et kuigi võidupüha möödus kompaniile töiselt, tähistavad nad jaanipäeva koos oma peredele mõeldes.
Täna hommikul tervitasid kontingendi ülem kolonelleitnant Margus Koplimägi ja jalaväekompanii Estcoy-14 ülem major Eero Aija kaitseväelasi võidupüha puhul kontrollpunktides Limbang ja 17, kus andsid üle auastmetunnused ja ergutused.
Kontingendi ülem kolonelleitnant Koplimägi kiitis mehi hea ja professionaalse töö eest. „Tunnen uhkust, kui vaatan teid täna siin. Olete Helmandis koos brittidega teinud väga head ja muljetavaldavat tööd. Aitäh teile selle eest,“ ütles kolonelleitnant Koplimägi.
Kontrollpunktidesse jõudis ka Eestist saadetud söögi- ja joogipoolis. Kaitseväelasi Afganistanis pidasid meeles Saku õlletehas saates eestlastele 800 purki alkoholivaba õlut ja Rakvere lihakombinaat 100 kilogrammi grill- ja täissuitsuvorstiga. Samuti varustas 1. jalaväebrigaad Eesti kontingenti võidupüha ja jaanipäeva puhul erinevate grilltoodete, suitsuvorsti ja karastusjookidega.
Täna õhtul on võidupüha rivistus patrullbaasis Wahid, kus osalevad ka samas teenivad Ühendkuningriigi kaitseväelased. Nii eestlaste kontrollpunktides Limbang ja 17 kui patrullbaasis Wahid tähistatakse õhtul jaanipäeva grillimise ja sportlike mängudega. Logistiline toetuselement NSE-13 tähistas võidupüha päev varem Camp Bastioni sõjaväebaasis.
Alates maist tagab Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-14, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-13.
-
Scoutspataljoni kolonnid liiguvad õppuselt Saber Strike Paldiskisse
Täna pärastlõunal alustavad liikumist Lätis Adazi polügoonil õppusel Saber Strike osalenud Scoutspataljoni sõjaväemasinate kolonnid.
33 soomukit ja sõjaväemasinat, alustavad liikumist kell 14.30, jõuavad Ikla piiripunkti kell 16.00 ning Paldiskisse kell 19.30.
Kolonnid liiguvad marsruudil Adaži – Ikla – Pärnu - Märjamaa – Kanama - Saue – Keila– Paldiski.
Kolonn sõidab kiirusega 80 kilomeetrit tunnis, seda julgestab sõjaväepolitsei. Kolonn teeb peatusi, et võimaldada tagapool sõitvatel autodel mööda sõita.
Saber Strike on 11-22.juunini USA Euroopa Väejuhatuse ja Eesti koostöös samaaegselt Eestis ja Lätis korraldatud õppus, mille eesmärgiks on maaväeüksuste koostöö harjutamine Afganistani operatsiooniks ja teisteks samalaadseteks rahvusvahelisteks operatsioonideks tulevikus.
Kokku osales õppusel üle 2000 Eesti, Läti, Leedu, USA ja Kanada, samuti Prantsusmaa, Ühendkuningriigi ja Soome kaitseväelase.
-
Brigaadikindral Sirel: Saber Strike õnnestumine on pika planeerimise tulemusTäna lõppes Tapal ja Adazis rahvusvaheline õppus Saber Strike, millest võttis osa ligi 2000 kaitseväelast Eestist, Lätist, Leedust, Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast, samuti Prantsusmaalt, Soomest, Suurbritanniast ja Saksamaalt.
„Õppuse kaasülemana olen õppuse käiguga väga rahul. Saber Strike ei tähenda vaid kahte nädalat, mil õppus reaalselt toimus, vaid sellele eelnes poolteist aastat planeerimist, milles osalesid üheksa riigi staabid ja staabiohvitserid,“ ütles maaväe ülem brigaadikindral Indrek Sirel.
Brigaadikindral Sirel rõhutas õppuste staabiharjutuse tähtsust, kus 1. Jalaväebrigaadi laiendatud staap juhtis Tapal nelja riigi üksusi. Saber Strike raames harjutas 1. Jalaväebrigaad Tapal ja Läsnal staabitööd ning lahingute juhtimist koos liitlastega. Maaväe ülema sõnul lihtsustab see edaspidist tegevust ühistel operatsioonidel ning võimaldab vahetada kogemusi ja üksteiselt õppida, samuti andis staabiõppus Eesti kaitseväelastele võimaluse koostöös liitlastega harjutada Eesti kaitsmist.
Lätis Adazi polügoonil korraldatud kahenädalasel harjutusel viisid viie riigi üksused läbi koostööharjutusi ringkoolituse põhimõttel, kus iga riik valmistas ette ja õpetas teistele erinevate valdkondade elemente. Eesti üksuste ülesandeks oli õpetada konvoioperatsioone. Õppuse teisel nädalal täitsid osalevad üksused Afganistani operatsiooniga seonduvaid spetsiifilisi lahingülesandeid rahvusvahelise pataljoni koosseisus.
Saber Strike on USA Euroopa Väejuhatuse samaaegselt Eestis ja Lätis korraldatav õppus, mille eesmärgiks on üksuste koostöö harjutamine Afganistani operatsiooniks ja samalaadseteks operatsioonideks tulevikus.
Õppuse Saber Strike juhtstaap asus Tapa sõjaväelinnakus, Lätis Adazi polügoonil harjutavasid koostööd maaväeüksused ja Ämari lennuväljal paiknesid Ameerika Ühendriikide ründelennukid A-10 ning tankurlennukid KC-135.
11-22. juunini kestnud Saber Strike oli üks kolmest sellel kuul Eestis korraldatavast rahvusvahelisest õppusest. 4-23. juunini harjutasid USA merejalaväelased koos Eesti kaitseväelastega liitlasvägede tehnika ja varustuse kohaletoimetamist ja lahingukorda seadmist õppusel BALTOPS. 27. juunil Tartus algaval staabiõppusel Baltic Host harjutavad Eesti, Läti ja Leedu liitlasvägede vastuvõttu.
-
Kaitseväe juhataja kutsus reservohvitseride liikumist oma kandepinda suurendamaKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kutsus reservohvitsere Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) 15. aastapäeva üritustel Pärnus üles suurendama vabatahtlike reservistide liikumise kandepinda.
„Kutsuge arvamusliidrid, oma sõbrad ja tuttavad ühinema tagavaraväega, nii nagu tegid seda esimese kahe vabatahtlike rühma kursandid,“ ütles brigaadikindral Riho Terras. „EROKi juba 15 aastat kestnud sõbraliku surveta ja vabatahtlike ohvitseride omakasupüüdmatu patriotismita ei oleks Eesti riigikaitsel sellist edulugu.“
Brigaadikindral Terrase sõnul korraldab Kaitsevägi 2015. aastal ulatusliku õppekogunemise, mille õnnestumiseks on vaja sadu motiveeritud ja juhtimisvõimelisi ohvitsere. Viimased õppused näitasid, et reservohvitseride väljaõpet tuleb edasi arendada ja parandada.
Kaitseväe juhataja sõnul tõid vabatahtlikud reservohvitseride kursused ja EROKi loomine viisteist aastat tagasi murrangu Eesti ühiskonna mõttemaailma ning mõjutasid laiemalt kogu riigikaitset. Täna on paljud toonased reservohvitseride kursuse lõpetanud astunud Kaitseväe tegevteenistusse või on ametnikena riigi teenistuses. Reservohvitserid on osalenud aktiivselt välisoperatsioonidel ja kümnetel õppekogunemistel. Enamik reservohvitsere on ühinenud Kaitseliiduga. Toonasel kaitseväe juhatajal kindralleitnant Johannes Kerdil õnnestus tuua haritlased sõjalise riigikaitse juurde ja õhutada nad vabatahtlikult riigikaitses osalema.
Brigaadikindral Terrase sõnul veendus ta EROKi tugevuses ja kogu ohvitseride kõrges moraalis ning pühendumises juhtides 1999. aastal Tallinnas ja Harjumaal pataljoni õppekogunemist Kindel Linn. Reservpataljoni ohvitseride tuumiku moodustasid EROKi liikmed. „Täna julgen öelda, et EROKi ja vabatahtlike reservohvitserideta oleks see õppus tõenäoliselt ebaõnnestunud,“ lausus brigaadikindral Terras. „Sel õppusel õppisin hindama reservohvitsere ja EROKi reaalses tegevuses“.
15 aastat tagasi, 22. juunil 1997, asutasid 28 vabatahtlikku reservohvitseri Kaitseväe Lahingukoolis Meegomäel Võrumaal Eesti Reservohvitseride Kogu. Järgimisel päeval marssis välivormis, aga tavavormi kuldsete auastmetunnustega õlakuid kandev rühm reservohvitsere Võrus Võidupüha paraadil. 15 aastat tagasi ei osanud personalitöötajad ette kujutada, et leitnanti, nooremleitnanti ja lipniku auastmesse ülendatud meestel ei ole tavavormi. Kaks esimest vabatahtlikku reservohvitseride rühma olid lõpetanud juuniks 1997 Eesti Kaitseväe jalaväe rühmaülema ühtlustus-ja täienduskursuse Kaitseväe Lahingukoolis Võrumaal.
Enne Võidupüha ohvitserideks ülendatud vabatahtlikud kursandid olid valdavalt Nõukogude armee kogemusega. Nad olid teeninud Nõukogude armees sundaega allohvitseride või ohvitseridena ning saanud ohvitseri väljaõppe Tartu Ülikooli, Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikool) või Eesti Põllumajanduse Akadeemia sõjanduse kateedrites. -
Saber Strike andis Eesti jalaväelastele kogemusiTäna lõppeb Lätis Adaži polügoonil õppusel Saber Strike osalevate Eesti, Läti, Leedu ja USA maaväelastest koosneva rahvusvahelise pataljoni koondharjutus.
Nädala jooksul pidid üksused ööpäevaringselt neile määratud vastutusalal täitma erinevaid ülesandeid, alustades isevalmistatud lõhkekehade avastamisest ning lõpetades kohalikega suhtlemisega.
Õppusel Saber Strike osaleva Eesti üksuse, Scoutspataljoni A kompanii ülem kapten Tõnis Metjer ütles, et tema kompanii jaoks oli tegemist väga kasuliku harjutusega: „Õppusel tekib meeskonnavaim kiiremini, kui igapäevases elus, siin tulevad nähtavaks võitlejate tugevamad ja nõrgemad küljed, sain väga hea ülevaate sellest, millele edaspidises väljaõppes rõhku panna.“
Kapten Metjer lisas, et kõik teemad, mida õppusel läbi võeti, aitavad tema kompaniil eelseisval sõjalisel operatsioonil oma ülesannetega paremini hakkama saada.
„Missioonil peavad sõdurid igapäevaselt arvestama sellega, et tee peal võivad olla improviseeritud lõhkekehad, linnas liikumisel kehtivad teatud reeglid, autoga sõitmine ei ole sama, mis kodumaal. Siin harjutame erinevate tegevuste kuldreegleid liitlasriikide instruktorite juhendamisel ning kindlasti on meil, mida teineteiselt õppida,“ ütles kapten Metjer.
Saber Strike lõppeb homme ja pärast rivistust suundub Scoutspataljoni sõjaväemasinate kolonn taas Paldiskisse.
Saber Strike on USA Euroopa Väejuhatuse samaaegselt Eestis ja Lätis korraldatav õppus, mille eesmärgiks on üksuste koostöö harjutamine Afganistani operatsiooniks ja samalaadseteks operatsioonideks tulevikus. -
Kaitseväe juhataja: ohvitseriks olemise alus on ustavus riigile ja rahvale
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras andis täna hommikul Kaitseväe Peastaabi ees korraldatud pidulikul rivistusel üle brigaadikindrali õlakud maaväe ülemale, vanemohvitseride auastmetunnused ning kaitseväe teenetemärgid.
“Ohvitseriks olemise aluseks on ustavus riigile, rahvale ja oma valitud kutsele,” ütles kaitseväe juhataja auastmetunnuseid üle andes. Brigaadikindral Terras märkis, et sõna „ohvitser“ juured tähistasid algselt valmidust ja võimet aidata. „Teilt oodatakse palju ning teile seatud nõudmised on kõrged. Ootan teilt lisaks professionaalsusele ja koostöövõimele ausust, ustavust ja avatust,“ lisas ta.
Kaitseväe juhataja tänas brigaadikindral Sirelit eeskujuliku teenistuse eest maaväe ülemana ja rõhutas, et tema asumine NATO Brunssumi väejuhatuse väljaõppeosakonna ülema ametikohale on märk küpsusest ja usaldusest. “Brigaadikindral Sireli siirdumine kõrgele NATO ametikohale on kõnekas näide meie ohvitseride ettevalmistusest ja kvaliteedist.“
Vabariigi President ülendas maaväe ülema Indrek Sireli brigaadikindraliks eile. Koloneli auastme sai Kaitseväe Peastaabi personaliosakonna ülem Peeter Läns. 10 ohvitseri said kolonelleitnandi ja kaks mereväelast kaptenleitnandi auastme.
Kolonelleitnandi ja kaptenleitnandi õlakud said teiste seas kätte Kuperjanovi pataljoni ülem Maidu Allikas, kaitseväe orkestri dirigent Indrek Toompere ja mereväe staabi operatiivosakonna ülem Jüri Saska.
Majori auastmesse ülendas Vabariigi President kokku 13 kaitseväelast ja kaitseliitlast ning kaptenmajori auastmesse ühe reservväelase.
Kaitseväe juhataja tänas Kaitseväe koostööpartnereid ja autasustas teenistuses silma paistnud kaitseväelasi.
Kaitseväe teeneteristi riigikaitseliste teenete eest pälvisid Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste, kapten Andrus Reinstein ja vanemveebel Jaanus Kundla 1. Jalaväebrigaadist, kapten Christian Czosseck Saksamaa Liitvabariigi relvajõududest, Guido Pääsuke kaitseministeeriumist.
Kaitseväe juhataja andis üle ka kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristid kaitseväelastele, ametnikele ja koostööpartneritele.
-
BALTOPSil osalenud USA eelasetuslaev lahkus Paldiskist
Liitlasvägede vastuvõtuõppusel BALTOPS osalenud Ameerika Ühendriikide eelasetuslaev John P. Bobo lahkus täna päeval Paldiski sadamast ja jäi seisma reidile.
9-12. juunini laadisid USA merejalaväelased Paldiski sadamas maha tehnikat ja varustustust ning seadsid need seejärel lahingukorda. Laevalt laaditi maha amfiibsõidukeid, sõjaväemasinaid, tanke ja muud varustust, sealhulgas pioneeri- ja sidetehnikat. 14. juunil viisid merejalaväelased läbi tehnika maale toimetamise demonstratsiooni. Varustus ja tehnika laaditi laeva tagasi sel nädalal.
Lisaks laadimisoperatsioonile viis Tallinna, Harju ja Rapla malevlastest koosnev Kaitseliidu üksus läbi koostööharjutused USA merejalaväelastega, mille käigus harjutati taktikalisi liikumisi maastikul ning viidi läbi üleelamisõpe, samuti korraldasid kaitseliitlased kogu õppuse jooksul laeva valvet Paldiski sadamas.
200 meetri pikkune alus John P. Bobo kuulub USA Merejalaväe Vahemerel paiknevasse eelasetuslaevade eskaadrisse, mis on valmis toimetama varustust ja tehnikat kiirelt kogu maailma pingekolletesse või humanitaarabi vajavatesse riikidesse.
Eelasetuslaeva tehnika ja relvastuse hulgas on 14 Abrams tanki, 175 humvee maastikusõidukit relvastusega, kuus 155-mm haubitsat, amfiib- ja meditsiinisõidukid. Samuti on laeval teisaldatavad satelliit- ja raadiosidevahendid üksuste sidepidamiseks, pioneeritehnika, generaatorid ja remondivahendid. Laeval on üle kahe miljoni galloni kütust kogu kaasas oleva tehnika jaoks ning joogivee tootmise võimekus kuni 50 000 inimese tarbeks.
Koos kolme samasse eskaadrisse kuuluva alusega on laev võimeline tagama kuni 17 000 mehelise lahingugrupi tegevust 30 päevase sõjalise konflikti või humanitaarkatastroofi korral maailma eri paigus.
BALTOPS on 40. korda USA eestvedamisel Läänemerel korraldatav mereväeõppus, kus osalevad nii liitlas- kui partnerriikide mereväeüksused. Alates 2010. aastast viiakse õppuse raames läbi merejalaväelaste maabumisharjutusi ning harjutatakse meritsi saabuva tehnika ja varustuse vastuvõttu. 2010. aastal korraldasid USA merejalaväelased maabumisharjutuse Loksal, sel aastal viiakse samalaadne harjutus läbi Leedus.
23. juunini kestev BALTOPS on üks kolmest sel kuul Eestis korraldatavast rahvusvahelistest õppustest. 11.-22. juunini korraldab USA Euroopa Väejuhatus Eestis ja Lätis koostööõppuse Saber Strike. Juuni lõpus harjutavad Eesti, Läti ja Leedu liitlasvägede vastuvõttu õppusel Baltic Host.