Uudised
-
Õhutõrjujad lasevad raketteHomme, 8. mail lasevad Kirde kaitseringkonna õhutõrjepataljoni sõdurid Rutjal õhutõrjeraketikompleksist Mistral, mille laskmisi saavad jälgida kõik soovijad.
Õhutõrjeraketikompleksi Mistral lahinglaskmiste näol on tegemist õhutõrjeväelaste erialase õppetsükli lõppfaasiga, kus ajateenijad saavad õpitud relva ka reaalselt kasutada. Pärast laskmisi ühinevad õhutõrjepataljoni ajateenijad Kevadtormi õppusega.
„Väljaõpe on sujunud plaanipäraselt ja mehed on erialakursusel kõik asjad hästi omandanud. Allüksused on taktikakursusel põhjalikult läbi harjutanud tegevuse nii meeskonna, rühma kui patarei tasandil. Nüüd Kevadtormile minnes on optimistlik tunne,“ ütles raketipatarei ülem kapten Taavi Talunik.
Kaitseväe relvastus täienes õhutõrjeraketisüsteemiga Mistral 2009. aastal ja selle käsitsemist on Õhutõrjepataljoni ajateenijatele õpetatud kolme viimase aasta jooksul. Eelmise aasta maikuus lasid õhutõrjepataljoni sõdurid Mistral rakette Ristininal.
Pealtvaatajate jaoks on eraldatud spetsiaalne ala, kust on võimalus otse rannal toimuvaid rakettide laskmisi vahetult pealt vaadata.
Laskmiste toimumiskohaks on Rutja küla, Vihula vald, Lääne-Viru maakond. Laskmised algavad kell kümme hommikul. Pealtvaatajatel palutakse oma ohutuse tagamiseks jääda pealtvaatajate alale ja järgida korraldajate juhiseid. -
Kevadtormile saabub ligi 1500 reservväelastTäna saabusid Kevadtormile reservväelased, et osaleda õppusel koos ajateenijate, kaitseliitlaste ja kaadrikaitseväelastega.
Kell üheksa hommikul alustati Kirde kaitseringkonnas Kevadtormil korraldatavat õppekogunemist formeerimisega, mida korraldasid kaitseliitlased.
„Meie formeerimispunkt koosneb Harju maleva vabatahtlikest kaitseliitlastest, kes on tulnud samuti reservõppekogunemisele, formeerijatena. Oleme koos teiste malevatega kohal juba eilsest, lõpetasime ettevalmistusega umbes kell kümme õhtul ja täna võtame reservväelasi vastu. Kui enamuse reservväelaste jaoks hakkab õppus pihta täna, siis meil algab õppus päev varem, “ ütles kapten Anu Pahka, Harju maleva formeerimiskeskuse ülem.
Täna saavad reservväelased kätte varustuse ja majutatakse. Väljaõppega alustatakse juba samal õhtul, et tutvustada väeosas ja õppusel kehtivat korda. Edasises väljaõppes tuletatakse meelde varem õpitut, relvastust, taktikat, tegutsemist kaitseväe tehnikaga ja koostegevusõppes ning lahingufaasis rakendatakse kõike reaalselt maastikul.
„Kui kutse talvel tuli oli tunne, et peab kohe lumehange roomama minema aga siis vaatasin, et mai kuupäev, et ilmad soojad ja lahe. Ajateenistuses olin 2004-2005, oli äge, millegi üle kurta ei saa. Ma ei tea mis täpselt õppusel toimuma hakkab, aga kujutan ette, et aeg niisama lörri ei lähe,“ ütles autojuht-sidemees Riho Volk, kes on igapäevaselt Elionis tööl.
Täna oodatakse õppekogunemisele üle neljasaja reservväalase. Järgmisel nädalal saabub õppusele veel üle tuhande reservväelase. Kokku osaleb Kevadtormil üle 4000 ajateenija, reservväelase, kaitseliitlase, kaadrikaitseväelase ja ametniku. -
Õhutõrjujad valmistuvad KevadtormiksÕppuseks Kevadtorm valmistuvad Kirde kaitseringkonna õhutõrjepataljoni sõdurid lasevad täna ja homme Lääne-Virumaal Rutjal õhusihtmärke.
„Sellised laskmised on hea näide, kuidas kaitseväe õhutõrjujad suudavad relvi lasta ka aladel mis pole lasketiirud. Ka varasemalt on sarnastes kohtades laskmisi läbi viidud, näiteks Nõval, seal ei tekitanud laskmised ümbritsevale infrastruktuurile ega looduskeskkonnale mingit kahju,“ ütles Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem.
Sõdurid lasevad mere kohale 23 mm õhutõrjekahurist ZU-23-2. Sealjuures harjutatakse meeskonnaliikmete tööd õhusihtmärkide laskmisel, sihtimist ja lühikeste valangutega tulistamist, tuleparanduste tegemist, kahurimeeskonna tegevust ning kahuri tulejuhtimismeeskonna tulejuhtimist. Varasema erialakursuse ajal läbisid ajateenijad relvaõppe, harjutasid maasihtmärkide laskmist, sooritasid relvaõppe testid ning osalesid treeningrelva laskmistel.
Kevadtormi ajateenijatest moodustatud jalaväeüksused alustavad samal ajal Kirde kaitseringkonnas harjutamist, et valmistuda õppuse järgmiseks faasiks, 09.mail algavaks koostegevusõppeks. Lääne- ja Ida-Virumaal peetav kaitseväe suurim maaväeõppus Kevadtorm on järjekorras kümnes. Õppusel osaleb üle nelja tuhande kaitseväelase, kaitseliitlase ja reservväelase.
Õppuse tegevus on 3.-11. maini Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile. Kevadtorm 2012 lõpeb 19. mail lõpurivistusega. -
Kaitseväelased aitasid ümberkukkunud veoki teeleTagalapataljoni kaitseväelased aitasid koos politseinike ja päästjatega Lääne-Virumaal eile külili läinud veoki uuesti tee peale.
Veok aidati teele teisel katsel, kuna samal õhtul alustatud päästetöödele kaasatud tehnika kasutamist segas erakordselt halb ilm. Täna kaasati päästetöödele lisaks veel kraanad.
„Eile ei saanud üles tõsta, oli liiga libe ja füüsika töötas meie vastu, täna tõstsid kraanad veoki üles ja meie tõmbasime veoki püsti,“ ütles nooremseersant Ats Vanker tagalapataljonist. „Nüüd püüame veoki ohutusse kohta pukseerida, kui õnnestub, siis veame lähimasse remonditöökotta.“
Eile Lääne-Virumaal ümber vajunud bituumenit vedanud veokit märkasid Kirde kaitseringkonna ajateenijad, kes liikusid samas alas kaitseväe õppuse Kevadtormi ülesandeid täites. Kaitseringkond võttis Politseiga ja Päästeametiga ühendust ning pakkus oma abi päästetöödele. Ümbervajunud veokile läksid eile õhtul appi 1.Jalaväebrigaadi alla kuuluva tagalapataljoni 2 eriotstarbelist puksiiri DAF.
Esimesel katsel ei õnnestunud veokit püsti tõsta kuna tugeva saju tõttu muutusid teed libedaks. Täna olid kaitseväe eriotstarbelistel puksiiridel abis 2 kraanat, mis ümber läinud veoki üles tõstsid, et seda saaks püsti keerata. Ülestõstmise ajaks sulgesid politseipatrullid liikluseks tee kahekümneks minutiks.
Kaitseväelased olid abis ka Ülemiste järvel, kui jäält oli vaja päästa lennuk. Lisaks Poola lennuki päästmisele on kaitseväelased abis olnud Padaoru lumetormis, tuulemurdude põhjustatud kahjude likvideerimisel ja muudes kohtades. Kaitseringkonnad kuuluvad regionaalsete kriisikomisjonide koosseisu ja abistavad teisi ametkondi oma tehnika ja jõuga, et kriiside ajal päästa inimelusid või ennetada suuremat õnnetust. -
Suurtükiväelaste õppekogunemine läks kordaTäna lõppes Kirde kaitseringkonnas suurtükiväepatarei õppekogunemine, millel osales üle 80% kutsutud reservväelase.
Patarei õppekogunemine algas reservväelaste formeerimisega 29. Ja 30. aprillil. Õppekogunemistel õpiti relvastust, harjutati kogu patarei osade koostööd, patarei tuletegevust, selle juhtimist. Kompleksharjutus lõppes laskeharjutustega 122 mm suurtükkidest kaitseväe keskpolügoonil.
„Minuga ajateenistuses käinutest oli kohal umbes 20 meest, lisaks tuli varasemalt teenistuses käinud reservväelasi. Vanuste vahe oli seetõttu meeste vahel kohati 30 aastat,“ rääkis patarei juhtkonda kuuluv reservväelane seersant Madis Lehiste.
Suurtükiväelaste õppekogunemised viiakse läbi kolmes etapis, millest praegune oli teine, kus osalesid allohvitserid ja ohvitserid. Esimeses etapis, käesoleva aasta veebruaris, harjutasid ohvitserid juhtimist ja planeerimist ning viimases etapis, 2012. aasta teises pooles, harjutavad üksused koos reakooseisuga.
Suurtükiväe ülesandeks on toetada lahingüksuste tegevust kaudtulega. Tapal, Kirde kaitseringkonnas asuva suurtükiväeosa rahuaegne põhitegevus on suurtükiväe alane väljaõpe ajateenijatele ja reservväelastele. Eesti esimene suurtükiväeüksus formeeriti 16.01.1918 Haapsalus. -
Kaitseväe juhataja avas sõjamuuseumi konverentsiTäna pärastlõunal avas kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras Eesti Sõjamuuseumi Napoleoni sõjakäigu teemalise konverentsi.
Kaitseväe juhataja sõnul on Eesti sõjaajaloo uurimine ja eksponeerimine Eesti riigi kohustus. „See on kohustus ja võimalus mäletada ja selgitada neid keerulisi ning valusaid läbielamisi, millest meie eelkäijail on tulnud läbi astuda nii kodumaal kui väljaspool meie piire,“ ütles brigaadikindral Terras.
„Eesti Sõjamuuseumi missioon on meie sõjaajaloo uurimine, jäädvustamine ning eksponeerimine kõrgeimal võimalikul tasemel. Nagu arugi saate, eelneb kõigele muule olulisele just uurimine,“ ütles brigaadikindral Terras konverentsi avades. „Sõjamuuseumi arengukava aastateks 2012-2015 näeb ühe peamise strateegilise arengueesmärgina sõjaajaloolise uurimistööga tegelemist ning uute uurimissuundade käivitamist. Tänane konverents on osa selle eesmärgi täitmisest."
Pärast konverentsi avamist deponeeris kaitseväe juhataja Eesti Sõjamuuseumisse Eesti Vabariigi laualipu, mis on pärit NATO treeningmissioonilt Iraagis ja mille alusele on kantud NATO treeningmissioonil Iraagis teeninud Eesti ohvitseride nimed. Samuti deponeeris kaitseväe juhataja sõjamuuseumisse Balti riikide õhuturbemissiooni medali numbriga üks.
Tänavu möödub Napoleoni sõjakäigust Venemaale 200 aastat. Ajaloolaste huvi Napoleoni ajastu vastu ei ole kunagi hääbunud. Eesti ajaloolasest on sellega põhjalikult tegelenud Rein Helme (1954–2003), kes avaldas monograafiad nii 1812. aasta sündmustest Lätis ja Eestis kui ka kindralfeldmarssal vürst Michael Barclay de Tollyst.
Ehkki ühegi Napoleoni sõduri saabas Eesti pinda ei puudutanud, puudutas Napoleoni sõjakäik Venemaale ja laiemalt Napoleoni sõdade ajastu 1792–1815 ka Eestit. 18. sajandi lõpul alanud sõjad oli üks põhjusi, miks 1796./1797. aastal laiendati nekrutikohustus ka Liivi-, Eesti- ja Kuramaale. Napoleoni sõdade ajal moodustati lisaks siit värvatud nekrutitele ka maakaitsevägi kohalikest talupoegadest ja kohalike aadlike juhtimise all. Sajad balti aadlikud teenisid ohvitseridena Vene armees, nende seas juulis ja augustis Vene armee ülemjuhataja olnud kindralfeldmarssal Michael Barclay de Tolly.
Olnu meenutamiseks ja uute uurimistulemuste tutvustamiseks korraldatav teaduskonverents otsib võimalusi üldistuseks eeskätt sõjaajaloolistes, aga ka kogu ajastut iseloomustavates aspektides ning loodab leida 200 aasta taguste sündmuste jälgi ka meie tänapäevas.
Konverents „1812. aasta sõjaajaloos ning Euroopa, Balti riikide ja Eesti ajaloos” kestab kaks päeva ning esimene päev möödub Tallinna Vanalinnas asuvas Hobuveskis, teine päev Eesti Sõjamuuseumis, Viimsis.
Kava, esinejate ja ettekannete tutvustused ning muu täiendav info on kättesaadav konverentsi veebilehel http://www.esm.ee/index.php?id=11967 -
Miinituukrid lõhkasid süvaveepommidMereväe miinituukrid lõhkasid täna Naissaare lähedal kolm süvaveepommi, millest andsid teada hobisukeldujad.
„Lõhkasime pommid Naissaare lääneküljel, samas kohas kust need leiti,“ ütles tuukrigrupi ülem leitnant Sven Pipar. „Hobisukeldujad on varemgi leitud lõhkekehadest teatanud. Teeme aeg-ajalt hobisukeldujatele ka infopäevi, kus anname ülevaate, kuidas tunda ära erinevaid veealuseid lõhkekehi ning mida teha siis, kui ollakse lõhkekeha märganud. Sellest on abi.“
Leitud ja kahjutuks tehtud süvaveepommid BB-1 on ilmselt pärit Teisest maailmasõjast. Pommi kogukaal on 165 ja lõhkeainet on selles 135 kilogrammi.
Läänemerd, eriti Soome lahte, peetakse üheks mineeritumaks veealaks maailmas. Eri allikate hinnangul on Läänemerre maailmasõdade käigus veesatud üle 80 000 meremiini. Merepõhjas valitseva madala soolsuse ja konstantse temperatuuri tõttu on enamus Eesti vetes leitud meremiine väga hästi säilinud. Paljud leitud miinid on endiselt heas seisukorras ja kujutavad tõsist ohtu.
-
Algab kümnes Kevadtorm
Homme algab Lääne- ja Ida-Virumaal kaitseväe suurim maaväeõppus Kevadtorm 2012, mis on järjekorras kümnes. Õppusel osaleb üle nelja tuhande võitleja.
-
Reservsõjaväelogistikud tulevad teenistusseHomme, 2. mail algab reservväelastest ohvitseride ja allohvitseride õppekogunemisele tulekuga Kaitseväe Logistikakeskuses transpordipataljoni reservõppekogunemine.
„Sellel aastal oma kümnendat taasloomise aastat tähistav Logistikakeskus viib sellises mahus reservõppekogunemist läbi esimest korda. Meile on see hea test, kuivõrd oleme nende aastatega arenenud. Kuid olen uhke, et reservväelasi hakkavad õpetama kaitseväe parimad sõjaväelogistikutest instruktorid,“ ütles Logistikakeskuse ülem ja õppuse üldjuht kolonelleitnant Kalev Koidumäe.
Reservpataljoni ohvitserid ja allohvitserid tuletavad õppekogunemise esimese seitsme päeva jooksul meelde ajateenistuses õpitud üksikvõitleja oskusi ning staabi- ja juhtimisprotseduure.
9. mail liitub õppusega reservpataljoni reakoosseis, kes viie päeva jooksul tuletavad reservohvitseride ja –allohvitseride käe all meelde üksikvõitleja ning erialaspetsialistide nagu autojuhtide, meedikute ja kokkade oskusi. Samuti harjutatakse allüksuse tegutsemist olukordades, kus motoriseeritud rännakul puruneb sõidukil rehv, teel leitakse taksitus, satutakse liiklusõnnetusse või kui tuleb evakueerida katkist sõidukit. Samuti õpitakse kolonnide julgestamist ja tegutsemist sattumisel vaenlase varitsusele.
Õppus kulmineerib 15. mail kolmepäevase koostööharjutusega, kus lihvitakse transpordipataljoni allüksuste omavahelist koostööd erinevate pataljonile püstitatud ülesannete täitmisel. Samal ajal treenib Logistikakeskuse staap strateegiliste vedude planeerimist ning keskalluvusega üksuse tasandi staabiprotseduure.
21. mail toimub Klooga harjutusväljal kõigil õppusel osalenud kaitseväelaste pidulik rivistus, kus ergutatakse silmapaistvamaid reservväelasi. Õppekogunemine lõpeb 22. mail.
Õppuse põhitegevus toimub Klooga harjutusalal ning Tallinna lähistel Männiku harjutusalal. -
Kaitseväe meister jõepüügis on maaväe staabistLäänemaal möödunud nädala lõpus peetud kaitseväe kalapüügi meistrivõistluste teise etapi võitis major Jaanus Antson maaväe staabist.
Teise koha sai 27. aprillil Läänemaal Lihula vallas Rumba külas Vigala jõel peetud kaitseväe kalapüügi meistrivõistlustel vanemveebel Tauno Tuul Logistikakeskuse logistikapataljonist ning kolmanda vanemseersant Robert Kerno lennubaasist. Eriauhinna sai nooremveebel Veljo Soomets Lääne kaitseringkonnast, kes püüdis välja võistluse raskeima, 170 grammise kala.
„Nagu arvata võis, kujunes võistlus pingeliseks ning mõnigi võistleja andis poole pealt alla. Lõpuni pidasid vastu vaid kõige kirglikumad kalapüügisportlased, kelle vahel läheb juunis meistritiitli pärast tõsiseks heitluseks,“ ütles võistluse peakohtunik vanemveebel Tauno Tuul Logistikakeskuse logistikapataljonist.
Võistlusel osales üle paarikümne kaitseväelase maaväe staabist, lennubaasist, kaitseväe peastaabist, Staabi- ja Sidepataljonist, Lääne kaitseringkonna staabist, Kalevi jalaväepataljonist ja Logistikakeskusest.
Võistluse järgmine etapp toimub 8. juunil, kui selguvad parimad kalastajad järvepüügis. Baltimaade X sõjaväespordimängudel esindavad Eesti kaitseväge kalapüügi lahtiste meistrivõistluste kolmes etapis kõige enam punkte kogunud kaitseväelased.
Veebruaris Maardu järvel toimunud meistrivõistluste esimese etapi võitis major samuti Jaanus Antson maaväe staabist, teise koha sai Deniss Šeletski Põhja kaitseringkonnast ning kolmandale kohale tuli vanemveebel Tauno Tuul Logistikakeskuse logistikapataljonist.