Uudised
-
Mereväe laevakaitsemeeskond saabub Adeni lahelt kojuTäna pärastlõunal saabub koju Euroopa Liidu piraatluse vastaselt operatsioonilt Atalanta kolmas mereväe laevakaitsemeeskond.
Tallinna lennujaama vanas terminalis tervitavad pidulikul rivistusel laevakaitsjaid Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe ja mereväe staabi ülem kaptenmajor Jüri Saska.
Ligi kuue kuu pikkusel operatsioonil teenis kümneliikmeline meeskond prantsuse mereväe fregattidel Floreal ja Aconit, kellega koostöös eskortis ÜRO toiduabilaevu ning kontrollis piraatluses kahtlustatavaid.
Eesti laevakaitsjad korraldasid kaks koolitust Uganda ja Burundi laevakaitsemeeskondadele, kellele õpetasid laevakaitse põhimõtteid, andsid ülevaate ohtudest ja lahingureeglitest ning viisid läbi praktilise treeningu.
Meeskond läbis enne välisoperatsioonile suundumist väljaõppe, mille käigus õppis laevakaitset, väikeüksuse taktikat, laske-, relva- ja meditsiiniõpet. Sõjalistele distsipliinidele lisaks õppis meeskond tundma Aafrika eluolu.
Atalanta on Euroopa Liidu mereväeoperatsioon, mille eesmärgiks on eelkõige Maailma Toiduabi ja Aafrika Ühenduse Somaalia abiprogrammide laevade kaitsmine Aafrika idarannikul ja India ookeanis, piraatluse takistamine ning võitlus organiseeritud kuritegevusega.
Atalanta alustas 2008. aastal, operatsioonil osaleb korraga viis kuni kümme sõjalaeva koos patrull- ja luurelennukitega. Atalanta operatsioonipiirkond on üle kahe miljoni ruutmiili (nelja miljoni ruutkilomeetri) suurune ala, mis ulatub Punase mere lõunaosast Adeni lahe ja India ookeani lääneosani. Atalanta tegutsemisajal pole ühtegi humanitaarabi laeva selles piirkonnas rünnatud. Eesti osaleb operatsioonil 2010. aasta teisest poolest.
Järgmine laevakaitsemeeskond suundub operatsioonile Atalanta juulis.
-
Kaitseväe juhataja kavandab Prantsusmaa ametivennaga sõjalist koostöödKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kohtub täna Pariisis Prantsusmaa kaitseväe juhataja admiral Edouard Guillaud’ga.
Oma esimesel töövisiidil Prantsusmaale arutab brigaadikindral Terras oma Pranstuse ametivennaga sõjalist koostööd, käsitledes nii senitehtut kui ka võimalikke kahe liitlase vahelisi koostööplaane tulevikus. Samuti saab Eesti kaitseväe juhataja ülevaate Prantsusmaa kaitseväe hetkeolukorrast, võimekustest ja osalusest rahvusvahelistel operatsioonidel.
Kahte riiki seob tihe kaitsealane koostöö, mis hõlmab endas näiteks Eesti õhuväelaste koolitamist Prantsusmaal nii sihitajateks kui lennujuhtideks. Prantsusmaa õhuväe hävitajad on taganud kolmel korral Balti riikide õhuruumi turvalisust. Muuhulgas on prantsuse piloodid hävitajatega Mirage osalenud ka Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil. Samuti toetas Prantsusmaa Balti riikide õhuturbemissiooni alaliseks muutmist. Prantsuse kaitseväelased aitasid käivitada Balti Kaitsekolledžit Tartus, olles üks olulisemaid rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse toetajariike.
Kaks Eesti mereväelastest koosnevat laevakaitsemeeskonda on teeninud Adeni lahel piraatluse vastasel operatsioonil Prantsuse mereväe fregattidel ja saanud oma professionaalsuse eest Prantsuse mereväelastelt kiita.
Kaitsevägi on Prantsusmaalt hankinud Eesti kaitsevõimele vajalikku relvastust ja tehnikat, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi Mistral, mille hange tõi endaga kaasa mahuka vastuostukohustuse. Samuti hooldab Prantsuse firma Euromissile kaitseväes kasutatavat ja Pranstsusmaa-Saksamaa koostöös toodetud tankitõrjeraketisüsteemi Milan.
Eesti ja Prantsusmaa sõjaline koostöö ulatub Vabadussõja aegadesse, pärast Vabadussõda lõpetas paarkümmend Eesti vanemohvitseri Prantsuse Sõjaväeakadeemia. Esimese Eesti ohvitserina lõpetas Prantsuse sõjakooli hilisem kindralstaabi ülem kindral Nikolai Reek. Uuesti sai kahe riigi vaheline koostöö alguse pärast Eesti taasiseseisvumist. Prantsusmaa pani õla alla taasloodud kaitseväe varustamisele ja nii marssisid Eesti kaitseliitlased esimesel taasiseseisvumise järgsel Vabariigi Aastapäeva paraadil prantslastelt saadud vormides ja saabastes.
Aastal 2001 külastas toonane Prantsuse kaitseväe juhataja kindral Jean-Pierre Kelche Eestit. -
Eesti ja USA kaitseväe meedikud arutasid haavatud sõdurite hoolekannetTäna lõpeb Tallinnas nädal aega kestnud kaitseväe peastaabi ja Ameerika Ühendriikide sõjameeste teenistusjärgse kohanemise pataljoni esindajate seminar „Vigastatud sõdurite ja veteranide hoolekanne“, mille käigus Ameerika Ühendriikide asjatundjad jagasid oma kogemusi kaitseväelaste teenistusjärgse kohanemise ning vigastada saanud sõdurite ja veteranide toetamisel.
„Oleme seminarilt saanud palju head õppematerjali ja praktilist nõu selleks, kuidas oma tugisüsteemi üles ehitada ning milliseid spetsialiste koolitada ja kaasata. Samuti oleme saanud kinnitust, et oleme seni õiges suunas liikunud,“ ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea.
Peaarsti sõnul ei saa Eesti kaitsevägi Ameerika toetussüsteemi üks-ühele üle võtta, külla aga kohandada. „Kui meil on kümme amputeeritut, siis ameeriklastel on neid sadu ning neil on selles valdkonnas tohutult rohkem kogemusi. Eesti erisus on ka tihe koostöö tsiviilmeditsiiniga, sest meil ei ole otstarbekas sõjaväe tarbeks kõiki toetusvaldkondi välja arendada .“
Kolonelleitnant Lea lisas, et üks seminaril arutatud teema käsitles vigastatud sõduritele ja nende peredele toetuse pakkumist tsiviil- ja sõjaväe asjatundjate koostöös, mis on Eesti väiksust arvestades otstarbekas.
Esmaspäeval alanud kaitseväe peastaabi korraldatud seminaril osalesid 25 eksperti kaitseväest, Ida-Tallinna keskhaigla taastusravi kliinikust ja Kaitseliidust. Seminaril esinesid sõjameeste teenistusjärgse kohanemise pataljoni ülem Euroopas kolonelleitnant Michael Richardson, samast pataljonist veebel Brian Wilson, doktor Evan Steil ja tegevusterapeut Cristopher Ebner ning Johns Hopkinsi ülikoolist Christina Harnett.
Kaitsevägi on osaline ka Ida-Tallinna keskhaiglasse USA toetusel kavandatava amputsioonidega tegeleva keskuse rajamisel. Seni on amputatsioonidega kaitseväelaste rehabilitatsiooniteenuseid ja ka proteese saadud Ühendkuningriigist. -
Kaitseväe pioneerid ehitasid Läänemaale sillaKaitseväe pioneerid ehitasid täna Vahipataljoni õppuse Pääsuke raames Läänemaal Piirsalus silla ning parandasid pool kilomeetrit teed.
„Otsustasime ehitada silla ja parandada teed just Piirsalus, sest kasutame seda ala ka oma õppusteks,“ ütles Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras.
Sillaehitus algas esmaspäeva pärastlõunal vana silla lõhkumise ja vanade sillavaiade eemaldamisega. Kaitseväe pioneerikompanii rühmaülema nooremleitnant Karmo Saare sõnul olid ajateenijad kiired ning sild sai valmis isegi kavandatust varem.
Lahingutegevuses on pioneeride ülesanne vastase tõkestamine, oma vägede välikindlustuse rajamine ja nende liikuvuse tagamine.
Õppusel Pääsuke harjutab kokku ligi 400 kaitseväelast. Lisaks Vahipataljoni kaitseväelastele osalevad õppusel pioneeripataljoni, suurtükiväepataljoni ning Viru, Kuperjanovi ja Kalevi jalaväepataljoni kaitseväelased.
23.-27. aprillini Harju- ja Läänemaal, Piirsalu, Lintsi ning Kiltsi kandis toimuva õppuse eesmärk on hinnata jalaväekompaniid rünnaku ning kaitse- ja viivituslahingus. Lisaks on õppus Pääsuke ettevalmistuseks 3. mail algavale suurimale maaväe õppusele Kevadtorm Lääne- ja Ida-Virumaal, kuhu on kaasatud kaitseväe ja kaitseliidu üksused ning reservväelased. -
Mereväelased tegid kahjutuks kaks miiniMiinijahtija Sakala mereväelased leidsid eile Hiiumaa põhjarannikult kaks saksa põhjamiini TMB ja tegid need ka sealsamas kahjutuks.
Esmaspäeval alustasid mereväelased kaks nädalat kestvat siseriikliku miinitõrje operatsiooni Hiiumaa põhja- ja idarannikul. Operatsiooni eesmärk on ajalooliste miiniohtlike alade kontrollimine, et tagada laevateede turvalisus, keskkonna-alase info kogumine ja laevade meeskondade väljaõpe. Miinitõrje operatsioonil osalevad mereväe alused EML Sakala, EML Admiral Cowan ja EML Tasuja ning tuukrigrupp, miinisõja infokeskus ja miinilaevade divisjoni staap.
TMB on II maailmasõjas välja arendatud põhjamiin, mis reageerib laevade akustilisele ja magnetsignatuurile. TMB miini korpus on valmistatud alumiiniumist ja lõhkeaine kogus miinis võib olla 550-600 kilogrammi vahel.
Merepõhjas valitseva madala soolsuse ja konstantse temperatuuri tõttu on enamus Eesti vetes leitud meremiine väga hästi säilinud. Paljud leitud miinid on endiselt heas seisukorras ja kujutavad tõsist ohtu. -
Täna heisati küberkaitsekeskuses Hollandi lippTäna hommikul oli NATO küberkaitsekeskuses pidulik liputseremoonia, millega tähistati Hollandi liitumist Tallinnas asuva keskusega.
„Mul on siiralt hea meel, et Holland liitub küberkaitsekeskusega ning ka selle üle, et keskus ise jätkab kasvamist. Eesti ja Holland on NATOs ühed aktiivsemad küberriigid, kes rõhutavad koostöö ja ambitsiooni tõstmise vajadust. Oleme ka riiklike e-teenuste leviku vallas rahvusvaheliselt esimeste hulgas. Loodan, et see väärtus, mida Holland keskusest saab ning veel enam, mida keskus ja allianss Hollandi ekspertiisist saab, on suur,” ütles tseremooniale järgnenud vastuvõtul osalenud Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingendi ülema kolonel Ilmar Tamme sõnul on Hollandile kübertemaatika tähtis, see väljendub ka nende uues kaitsestrateegias, kus on kübervaldkonnale suurt rõhku pandud.
„Iga riik toob ühes või teises mastaabis juurde uut dimensiooni. Hea meel on Holland liitus, see panus on märkimisväärne. Samuti näen Hollandi liitumisega potentsiaalset uut suunda, kust õppida ning näiteks ütles täna kohalviibinud Hollandi esindaja, et nemad tahavad võtta eeskuju meie küberkaitseliidust,“ ütles kolonel Tamm.
Koos Hollandiga on keskusel nüüd üksteist liikmesriiki, mis osalevad keskuse igapäevatöös ja juhtimises. Liikmesriigid saadavad keskusesse tööle oma riigi eksperdid ja teadlased, samuti osalevad nad keskuse tööplaani koostamisel ning panustavad keskuse eelarvesse. Lisaks Hollandile on keskuse liikmeteks Eesti, Hispaania, Itaalia, Leedu, Läti, Poola, Slovakkia, Saksamaa, Ungari ja USA.
2008. aastal asutatud NATO küberkaitse kompetentsikeskus on Tallinnas asuv rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mille missiooniks on parendada NATO liikmesriikide ja keskuse partnerite suutlikkust, koostööd ja infovahetust küberkaitse teemadel. -
Ajateenijad valmistuvad KevadtormiksTäna algavad Eesti eri paigus kaitseväe õppused, kus ajateenijad harjutavad praktilise koostöö kogemust kompanii tasemel ja viimistlevad oma oskusi maaväe suurimaks õppuseks Kevadtorm.
Põhja kaitseringkonna Vahipataljoni õppus Pääsuke toimub Harju- ja Läänemaal Lintsi, Piirsalu ja Kiltsi kandis ning selle eesmärk on hinnata jalaväekompaniid rünnaku ning kaitse- ja viivituslahingus. Lõuna kaitseringkonna Kuperjanovi jalaväepataljoni õppus Tormihoiatus leiab aset Võrumaal Mõniste ja Varstu vallas ning sellel hinnatakse ajateenijatest koosnevate kompaniide tegevust pataljoni koosseisus.
Ida- ja Lääne-Virumaal on kolm õppust – Viru jalaväepataljoni Viru kevad 2, õhutõrjepataljoni Tormikotkas ning suurtükiväepataljoni Turmtuli. Õppuste ühendnimetajaks on koostöö erinevate relvaliikide vahel taktikalises olukorras.
Koostööharjutustel hinnatakse allüksuste peamisi taktikalisi tegevusi – rännakut, kaitset, julgestuse tagamist, rünnakut ja teenindustoetust. Eelnevalt on ajateenijad teenistuse jooksul õppinud individuaalset, jao ja rühma tegevust, nüüd harjutavad nad koostööd kompanii tasemel. Samuti ehitavad kaitseväe pioneerid õppuse Pääsuke raames Piirsalu linnakus kohalikul metsateel autoliikluseks kõlbliku silla ja parandavad 500 meetrise teelõigu.
Õppusel Pääsuke osaleb kokku ligi 400 kaitseväelast, Tormihoiatusel ligi 800 ja Kirde kaitseringkonna õppustel ligi tuhat kaitseväelast. Õppustest võtavad osa Scoutspataljoni, tagalapataljoni, Vahipataljoni, pioneeri-, õhutõrje- ja suurtükiväepataljoni ning Viru, Kuperjanovi ja Kalevi jalaväepataljonide allüksused. Kirde kaitseringkonna õppused lõppevad 26. ning Tormihoiatus ja Pääsuke 27. aprillil.
Ajateenistus Eesti kaitseväes kestab 8-11 kuud. Koostööharjutused on ajateenijatele viimaseks ettevalmistuseks 3. mail algavale suurimale maaväe õppusele Kevadtorm Lääne- ja Ida-Virumaal, kuhu on kaasatud kaitseväe ja kaitseliidu üksused ning reservväelased. -
Vabariigi President kohtumisel Afganistani suunduva üksusega ESTCOY-14 Paldiskis 20. aprillil 2012Austatud kaitseväelased ja teie lähedased, Lugupeetud kolonelleitnant Koplimägi, kapten Aija, leitnant Aavel.
Ma tänan teid kõiki selle eest, et olete valinud sõduri elukutse ning olete valmis minema keerulisele operatsioonile Eesti riigi ja meie liitlaste julgeolekuhuvide eest. Eesti riik on teie üle uhke. Tänan ka teie lähedasi ja sõpru, kes teid selles valikus toetavad.
Viimastel kuudel räägitakse diplomaatilistes ringkondades ja mõttepadades palju „Afganistani lõppmängust". Malest tuntud terminiga tähistatakse siin aktiivse sõjategevuse lõpulejõudmist ning rahvusvahelise kohaloleku olulist vähendamist järgmise kahe aasta jooksul. Sellele annab omakorda konteksti Läänemaid rusuv väsimus pikaleveninud konfliktist, pingete kasv mujal Lähis-Idas ning lootus saavutada läbimurre poliitilises plaanis – rahukõnelustel Talibaniga.
Kuid maleterminina kätkeb sõna „lõppmäng" ka võimalust alistumiseks, taganemiseks. Seega olevat võimalusi nii võiduks kui kaotuseks, ka viigiks.
NATO ei läinud Afganistani kaotama ega Talibaniga viiki võitlema. Ma meenutan, et NATO juhitud operatsiooni põhjuseks sellel sõjaräsitud maal on soov anda Afganistani elanikele rahulik ja edukas tulevik, nende riigile stabiilsus ja kogu sealsele piirkonnale suurem turvatunne.
Selle kõigega toimetulemiseks on lisaks sõjalisele võimekusele, tsiviilpanusele ja Afganistani võimude eneste suutlikkusele ausalt valitseda ka äärmiselt oluline välisvägede poolne lugupidamine kohalike elanike, nende tavade ja kultuuri vastu. Ning välistatud peab olema suhtumine: meie oleme NATO sõdurid ja läheme kuhu tahame, millal tahame.
Eesti sõdurid on olnud seal igas mõttes head sõdurid. Professionaalsed lahinguväljal ja leidlikud kohalike inimeste sümpaatia või vähemalt neutraalsuse võitmisel.
Just seetõttu on eriti valus lugeda uudiseid koraani rüvetamisest Bagramis või liitlassõdurist Kandaharis, kes hullunult tappis külaelanikke. Sellised kuriteod nõrgestavad kahjuks liitlasvägede moraalset kindlust nende tapjate, rüüstajate ja põletajate üle, kelle eest me sealseid inimesi kaitseme.
Lugupeetavad kaitseväelased,
Julgeolekuolukord teie peatses teenistuskohas, Helmandi provintsis, on jõudsalt parenenud, ent see on jätkuvalt keeruline. Kuigi mässulised tegutsevad pideva sõjalise surve all ning vastane vaevleb ressursikitsikuse ja kasina enesehinnangu käes, suudavad nad siiski vahelduva eduga rünnata kohalikke elanikke ja liitlasvägesid. Vastase teadlikult valitud taktika rünnata võimalikult laia meediakajastust tagavaid objekte räägib küll nende mõningasest võimekusest, kuid samas veelgi enam nende nõrkusest. Sest nad pole suutnud peatada ega väärata turvaalade laiendamist ja provintsides julgeolekuvastutuse üle andmist Afganistani üksustele. Aina enam näeme, kuidas Kabulile alluvad jõud suudavad iseseisvalt teha seda, milleks liitlased on neid aastaid ette valmistanud – koonduda, vastu seista, infot koguda, koostööd teha, julgeolekut pakkuda.
Olen uhke, et kohalik elanikkond on Eesti sõdureid üldiselt usaldanud, mille peegelduseks on ka improviseeritud lõhkekehade suur avastamisprotsent. Need suhted – kohalike külaelanikega ja hõimuvanematega – toovad meile lõpuks edu. Kui meie lahkume sealt mõne aja pärast, siis nemad jäävad sinna, kuid nendega koos loodetavasti ka mälestus abivalmitest ja samas kindlameelsetest sõduritest, kelle käistel on sini-must-valged embleemid.
Ma usun, et Afganistanis saabub lõpuks rahu või vähemalt stabiilsus. Suur osa sellest riigist juba elab enamvähem normaalset elu. Ma räägin elust, kus oma lapsi hommikul kooli saates võid olla kindel, et näed neid ka pärastlõunal; elust, kus hõimusuhete kõrval on tuntav ka suhe riigiga; elust, kus aastakümneid valitsenud hirm on asendunud lootusega.
Tean, et osa teist on enne välismissioonidel teeninud ja mitmed teist tunnevad Afganistani olusid palju paremini kui enamik meie kaasmaalasi. Loodan, et jagate mu ettevaatlikku optimismi selle paljukannatanud riigi tuleviku üle.
Head sõbrad,
Teie valik on teenida Eesti riiki sõna otseses tähenduses eesliinil, lahinguväljal. Riik on teid selleks õpetanud parimal võimalikul viisil ning andnud teile parima relvastuse, mis meil anda on. Riigi tuge peate te tundma nii operatsioonile mineku eel, Afganistanis olles kui ka tagasi koju tulnuina. Mina teen kõik, mis minu võimuses, et see nii tõesti oleks. Teie, kes te olete sõdinud Iraagis või Afganistanis, olete Eesti parimad sõdurid.
Sõduriõnne teile. Kohtumiseni kodus. Teie lähedastele seniks aga rahulikku ja kannatlikku meelt.
Aitäh. -
Katta Kuulmine! osaleb firmabändide võistluselTäna õhtul kell seitse Rock Cafes osaleb firmabändide võistlusel kaitseväe orkestri ajateenijate rokkansambel Katta Kuulmine!, keda tuleb toetama ligi 70 relvavenda üle Eesti.
Firmabändide võistlus on ettevõtete töötajate poolt kokku pandud bändide võistlus, kelle igapäevatöö ei ole esinemine. Konkursi eesmärk on pakkuda hobimuusikutele võimalust astuda kontorist välja ja end muusikaliselt teostada.
Finaalipääs eelvoorudes sõltub kolmest tegurist. 50% kogu punktisummast annab bändidele žürii, mille koosseisus on kolmandas eelvoorus Jaagup Kreem, Uku Suviste, Kaupo Karelson, Krista Lensin ja Kadi Maarand. 25% punktisummast annab SMS-hääletus, mille tulu läheb heategevuseks, ning 25% moodustab fännide hääletugevus, mida mõõdetakse detsibellimõõtjaga.
Kaitseväe orkestri ajateenijate rokkbänd Katta Kuulmine! koosneb 2011. aastal Põhja kaitseringkonna Vahipataljonis teenistust alustanud ajateenijatest. Kõik bändi liikmed on muusikalise taustaga ja enamus ka muusikalise haridusega.
Eelmisel aastal osales samal võistlusel nüüdseks juba reservi läinud Vahipataljoni ajateenijate rokkansambel Laul Jätta!. -
Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajad arutavad sõjalise koostöö küsimusiEesti kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras, Läti kaitseväe juhataja kindralmajor Raimonds Graube ja Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Arvydas Pocius kohtuvad täna ja homme Lätis, et arutada sõjalise koostöö küsimusi.
Balti riikide sõjalise komitee kohtumisel osalevad kaitsevägede juhatajad saavad ülevaate Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede hetkeseisust ja tegevustest ning kaitsealastest koostööprojektidest nagu ühine õhuseirevõrk BALTNET, ühine mereväeeskaader BALTRON ning Eesti, Läti ja Leedu sõjalise hariduse alase koostööna loodud Balti Kaitsekolledžist. Balti Kaitsekolledžit juhib brigaadikindral Meelis Kiili ja BALTNETi kolonelleitnant Fredi Karu.
Kaitseväe juhatajad arutlevad oma kohtumisel ka õhuturbega seotud küsimusi ning Balti riikide võimalikku panustamist NATO reageerimisjõudude koosseisu ja Euroopa Liidu lahingugruppidesse.
Balti sõjalise komitee istung valmistab ette kolme riigi kaitseministrite kohtumist. Istungil osalevad lisaks kaitseväe juhatajatele väeliikide ja koostööprojektide esindajad. Kolme Balti riigi sõjalise komitee eesistuja on hetkel Läti kaitseväe juhataja kindralmajor Raimonds Graube.