Uudised
-
Afganistani valitsusvastased ründasid Eesti sõdureid
Afganistani valitsusvastased mässulised ründasid täna hommikul Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas jalgsi patrullivaid Eesti sõdureid. Üks NATO operatsioonil osalev kaitseväelane sai isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt vigastada.
Rühma parameedik ja jaosanitar andsid vigastatule kiirelt esmaabi, ta toimetati helikopteril Camp Bastioni sõjaväebaasi kolmanda taseme välihaiglasse, kus teda opereeriti. Kaitsevägi teavitas haavatu lähedasi juhtunust.
Jalaväekompanii Estcoy-13 alustas teenistust Afganistani lõunaprovintsis Helmandis novembris. Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast ja teenib rahutus Helmandi provintsis alates 2005. aastast.
Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.
-
Estcoy avastas Helmandis 17 ebaseaduslikku relvapeidikut
Afganistanis teeniva Eesti jalaväekompanii Estcoy-13 kaitseväelased avastasid pühapäeval lõppenud ühisoperatsiooni Vapper Tiiger käigus 10 isevalmistatud lõhkekeha ja 17 peidikut ebaseaduslike relvade, laskemoona ja lõhkekehade valmistamise komponentidega.
„Kui Eesti kompanii leitud illegaalne relvastus ja lahingumoon inimeludesse ümber arvestada, suutsime säästa tõenäoliselt sajakonna inimese elu ja tervise, mis on minu arvates märkimisväärne tulemus,“ ütles Estcoy-13 ülem major Kaido Kivistik.
„Eesti kompanii oli sel nädalal pidurdamatu ning tõi päevavalgele silmapaistvalt olulisi leide pea iga päev,“ kirjutas Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral Patrick Sanders väekoondise nädala ülevaates ISAF’i Edelaväejuhatuse ülemale kindralmajor John A. Toolanile.
Major Kivistiku sõnul asusid illegaalsete relvade peidikud mässuliste turvaalal, kust nad ründasid nii Eesti kaitseväelasi kui naaberlahingugruppi ning ladustasid lahingutegevuseks vajalikke materjale.
Relvapeidikud sisaldasid muuhulgas 52 surveplaati lõhkekehade initsieerimiseks, isevalmistatud lõhkekehade komponente, ühte granaadiheitjat, käsitulirelvi ning laskemoona.
Kümnepäevase operatsiooni Vapper Tiiger eesmärgiks oli Loy Mandah ja Lashkar Gah vahelise magistraaltee puhastamine lõhkekehadest, et võimaldada lähikonna elanikel ligi pääseda suurematele asulatele.
Puhastatud teede ristumiskohta rajas äsja moodustatud kohalik kodukaitseüksus kontrollpunkti. „Tõelise muutuse on kohalike suhtumisse toonud kodukaitseüksuse loomine ja selle tegevuse käivitumine kohalikus kogukonnas,“ ütles major Kivistik. „Kodukaitses nähakse jõudu, millele loota ja mille toel tulevikku vadata. See on väga positiivne areng julgeolekuvastutuse järk-järgulise üleandmise kontekstis Afganistani julgeolekujõududele.“
Kokku on Estcoy-13 leidnud alates teenistuse algusest novembris 24 relvapeidikut ning leidnud ja teinud kahjutuks 53 isevalmistatud lõhkekeha.
Eesti kaitseväelased osalevad NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekujõudude operatsioonil Afganistanis alates 2003. aasta märtsikuust.
-
Tartus algab sõjaajaloo konverentsKaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Balti Kaitsekolledž korraldavad 14.-15. jaanuaril rahvusvahelise ajalookonverentsi teemal "Teine maailmasõda Balti regioonis".
Homme kell 9.00 algaval konverentsil esinevad lisaks Eesti sõjaajaloolastele mitmed esinejaid välismaalt. Peaesinejaks on üks tuntumaid Nõukogude Liidu relvajõudude eksperte, Ameerika ajaloolane David Glantz, kes räägib Saksa-Nõukogude sõjast Balti riikide territooriumil.
„David Glantz on väheseid ajaloolasi, kes suudab analüüsida sõjategevust Balti riikide piirkonnas osana tervikust ehk killuna Saksa-Nõukogude sõja suuremast mosaiigist,“ ütles konverentsi peakorraldaja KVÜÕA strateegia õppetooli juhataja professor Kaarel Piirimäe. „Glantz uurib kuidas mõjutasid operatsioonid Läänemere idakaldal sõjategevust teistel rinnetel. Üheks tema järelduseks on, et Wehrmachti pingutus Eesti puhastamiseks Punaarmeest 1941. aastal võis olla üheks põhjuseks, miks Hitleril ei õnnestunud vallutada Leningradi. Leningradi hõivamine oli aga eelduseks kogu Barbarossa plaani õnnestumisele“.
Ajalookonverentsil analüüsitakse Balti riikide territooriumil aset leidnud konflikte eri perspektiividest. Ettekanded käsitlevad muuhulgas diplomaatiat, sõjategevuse strateegilist ja taktikalist tasandit, propagandat, luuret ja vastupanuvõitlust. Konverentsi töökeeleks on inglise keel.
Konverentsi avab eelmine kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots. Lisaks esinevad ettekannetega John Raymond Dabrowski (USA Armee Sõjaajaloo Keskus), Louis Clerc (Turu Ülikool), Thierry Grosbois (Luksemburgi Ülikool), Kari Alenius (Oulu Ülikool), Valdis Kuzmins (Läti Sõjamuuseum), Toomas Hiio (Eesti Sõjamuuseum), James S. Corum (Balti Kaitsekolledž), samuti sõjaajaloolased Nyyrikki Kurkivuori ja Tina Tamman. Tartu Ülikooli esindavad Olaf Mertelsmann, Ardi Siilaberg, Pauli Heikkilä ja Kristo Nurmis. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest esinevad konverentsil Kaarel Piirimäe, kapten Olavi Punga ja kapten Mika Raudvassar.
Lisainfo: http://www.ksk.edu.ee/en/tartu2012/ -
Kaitseväe juhataja õnnitles VahipataljoniKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras õnnitles täna aastapäevarivistusel oma kunagise väeosa – Vahipataljoni – kaitseväelasi, mille ülem ta oli aastatel 1998 – 2000.
“Vahipataljon annab Eesti Vabariigile näo, teie järgi hindavad Eesti riiki kroonitud pead ja presidendid, suursaadikud ja teised Eesti Vabariigi külalised. See on vastutusrikas ülesanne ja privileeg, mida Vahipataljoni sõdurid, allohvitserid ja ohvitserid on auga täitnud,” ütles brigaadikindral Terras.
Kaitseväe juhataja innustas ajateenijaid võtma teenistusest maksimumi, looma sõprussidemeid ja õppima oskusi, millest on kasu nii teenistuses kui igapäevaelus. “Ajateenistuse läbinud noormees on tööturul palju konkurentsivõimelisem, sest ta oskab töötada meeskonnas, oskab juhtida ja tema isikuomadused on arenenud,” ütles brigaadikindral Terras. “Ajateenistus annab võimaluse näidata, milleks te võimelised olete hoolimata teie päritolust, kodusest keelest ja läbitud õpingutest.”
Pärast rivistust viisid Vahipataljoni kaitseväelased pärja president Lennart Meri hauale Metsakalmistul. Kolmapäeval panid Vahipataljoni kaitseväelased pärja 2009. aastal Afganistanis langenud nooremseersandi ja endise Vahipataljoni ajateenija Kristjan Jalakase kalmule Saaremaal Kudjape kalmistul.
Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Vahipataljonis teenib praegu 400 ajateenijat ja 60 kaadrikaitseväelast.
Vahipataljon loodi ametlikult 9. jaanuaril 1919. a. Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ja vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti ka matuste-, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniateks. Vahipataljon täitis ka riigivanema ja presidendi auvahtkonna ülesannet.
Vahipataljon taasloodi 1.veebruaril 1993. aastal.
Aastapäeva tähistamine jätkus täna laske- ja spordivõistlustega, kus osalesid nii ajateenijad, kaadrikaitseväelased kui pataljoni külalised. -
Vahipataljon tähistab 84. aastapäevaPõhja Kaitseringkonna Vahipataljon tähistab sel nädalal mitmesuguste üritustega väeosa 84. aastapäeva.
Vahipataljoni aastapäeva tähistamine algas täna hommikul pataljoni rivistusega ja ülema sõnavõtuga ning jätkub kell 12.00 pärja asetamisega Kudjape kalmistul Saaremaal, kus mälestatakse endist Vahipataljoni ajateenijat nooremseersant Kristjan Jalakast, kes langes 2009. aastal NATO operatsioonil Afganistanis. Nooremseersant Jalakas läbis oma ajateenistuse Vahipataljonis 2008. aastal.
„Lisaks sellele, et me täname oma pataljoni aastapäeval eeskujuliku teenistuse eest tublimaid kaadrikaitseväelasi, mälestame samuti Eesti eest langenud Vahipataljoni võitlejaid. Seoses sellega asetame tänavu pärja nooremseersant Kristjan Jalakase hauale, et meeles pidada meie relvavenda, kes läbis oma ajateenistuse Vahipataljonis ja langes NATO operatsioonil Afganistanis,“ ütles Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras.
Aastapäeva tähistamine jätkub reede hommikul piduliku rivistusega väeosas, kus peetakse meeles kõiki eeskujulikult teeninud Vahipataljoni kaitseväelasi. Pidulikul rivistusel tervitab Vahipataljoni kaitseväelasi kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras, kes oli aastatel 1998 - 2000 Vahipataljoni ülem. Pärast rivistust toimub pataljoniülema kolonelleitnant Kalle Terase pidulik vastuvõtt, kus antakse üle väeosa teenetemärgid ja autasustatakse aukirjade ning meenetega kõiki tublisi kaitseväelasi ja ametnikke.
Presidendi kaardiväeks kutsutud Vahipataljonil on traditsiooniks pataljoni aastapäeval meenutada riigikaitse kõrgemaid juhte, kelle teenistuses väeosa auvahtkond on olnud. Seoses sellega asetavad Vahipataljoni kaitseväelased reedel kell 11.45 pärja Lennart Meri hauale Metsakalmistul.
Aastapäeva tähistamine kulmineerub laske- ja spordivõistlustega, kus osalevad ajateenijad, kaadrikaitseväelased ja külalised.
Vahipataljonis teenib hetkel üle 400 ajateenija ning ligi 60 kaadrikaitseväelast.
Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväpolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.
Vahipataljon loodi 9. jaanuaril 1919. a. Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti ka matuse -, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Sealhulgas tagati ka Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsioon.
Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20.maist 1939 a. loetakse Vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuarit 1928. aastast.Vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 1.veebruaril 1993. aastal. -
Ajateenistust alustas ligi 300 noortLõppenud on selle aasta esimene ajateenistusse kutsumine. Riigi kaitsmist asus õppima ligikaudu 300 kutsealust, kellest teenistuse käigus koolitatakse välja nii nooremallohvitserid kui ka antakse väljaõpe sõjaväepolitsei ja erinevatel mereväe erialadel.
„Uusi sõdureid ootavad ees põnevust täis üksteist kuud, uued kogemused, huvitav seltskond ja intensiivne väljaõpe,” ütles rühmaülema kohustusi täitma hakkav nooremseersant Meelis Pilt Kirde kaitseringkonnast. Uutele ajateenijatele soovitas nooremseersant Pilt raudset närvi ja kainet mõistust. „Ennast tuleb motiveerida tegema ka asju, mis ei meeldi. Ajateenistus õpetab täitma kohustusi, ükskõik kui rasked nad ka ei oleks. Sellisest oskusest on edasises elus kindlasti palju kasu.”
Uued ajateenijad asusid teenistusse Vahipataljoni, Mereväebaasi, Viru jalaväepataljoni ja Kirde kaitseringkonna Tapa linnakusse. Vahipataljoni lisandus 134, Mereväebaasi 110, Viru jalaväepataljoni 28 ja Tapa linnakusse 26 uut ajateenijat.
Kirde kaitseringkonnas ajateenistust alustanud noormeestest saavad väljaõppe eduka läbimise korral nooremseersandid, kes aitavad kaadrikaitseväelastel koolitada juulikutsega teenistusse saabuvaid noori.
Ligikaudu kolmekuulise sõduri baaskursuse jooksul omandavad uued ajateenijad kõik üksikvõitleja põhioskused ja teadmised ning saavutavad edasise teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi. Sõduri baaskursus lõppeb rännakuga, mille käigus kontrollitakse eelneva 11 nädala jooksul omandatud teadmisi. -
Brigaadikindral Riho Terras külastas esimesena Läti ametivendaEesti kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras tegi oma esimese ametliku kahepoolse välisvisiidi Läti Vabariiki.
„Oleme eluliselt huvitatud meie lõunanaabri Läti sõjalise riigikaitse olukorrast, sest Eesti ja Läti on olnud sajandeid saatusekaaslased,“ ütles brigaadikindral Riho Terras. “Seepärast külastasingi esimesena oma Läti relvavenda kindralmajor Raimonds Graubet.“
Brigaadikindral Terras kohtus lisaks Läti kaitseväe juhataja kindralmajor Raimonds Graubele ka Läti kaitseministri Artis Pabriksiga.
Brigaadikindral Terrase sõnul väljendasid nii kaitseminister Artis Pabriks kui ka kaitseväe juhataja kindralmajor Raimonds Graube, Läti sõjalise kaitse 12 aasta arengukavast rääkides, kindlat tahet suurendada järjekindlalt ja süsteemselt Läti kaitsekulutusi. Läti riigikaitse juhid tõdesid, et senisest enam tähelepanu tuleb pöörata esmase iseseisva kaitsevõime arendamisele ning tunnustasid Eesti sõjalise riigikaitse ülesehituse põhimõtteid.
Eesti kaitsevägi on segakomplekteeritud ehk koosneb elukutselistest üksustest, suurest üksusepõhisest reservkomponendist ja vabatahtlikust Kaitseliidust. Kaitseväe ja Kaitseliidu põhiülesanne on koos NATO liitlastega kaitsta Eestit.
Kaitseväe juhataja asetas pärja Oskar Kalpaki monumendile ja külastas Adaži sõjaväebaasi. Adaži polügoon on oluline harjutusala ka Eesti kaitseväe üksustele. Kaitseväe juhataja visiit kestis ühe päeva. -
ESTCOY-13 koostööoperatsioon Afganistani julgeolekujõududega lõppes edukaltEile lõppes Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii ESTCOY-13, Afganistani julgeolekujõudude ja Helmandi Väekoondise üksuste koostööoperatsioon Talvevõit.
Detsembri algul alanud operatsiooni käigus leidsid ESTCOY-13 kaitseväelased kuus peidikut, mis sisaldasid tulirelvi ja laskemoona, samuti lõhkekehade valmistamise komponente. Kokku on ESTCOY-13 leidnud alates teenistuse algusest novembris seitse relvapeidikut ning teinud kahjutuks 43 isevalmistatud lõhkekeha. Koos Afganistani julgeolekujõudude üksustega on isevalmistatud lõhkekehasid kahjutuks tehtud üle 200.
ESTCOY-13 põhiülesanneteks operatsioonil oli vastase häirimine ja eksitamine koostöös Ühendkuningriikide luurerühma ja snaiprigrupiga, samuti teede puhastamine isevalmistatud lõhkekehadest, et avada teed liikumiseks lõunast tulevatele Afganistani armee ja politsei üksustele.
„Operatsiooni Talvevõit eesmärgiks oli survestada Talibani olulisi tugipunkte ja suruda mässulisi lõuna poole,“ ütles Eesti jalaväekompanii ülem major Kaido Kivistik. Operatsiooni lõpptulemusena viisime oma üksused loodetust sügavamale varasemalt vastase kontrollitud alasse ja lõime sinna oma kontrollpunkti,“ ütles major Kivistik.
Eesti kaitseväelased osalevad NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekujõudude operatsioonil Afganistanis alates 2003. aasta märtsikuust. -
Täna tähistatakse Vabadussõja relvarahu aastapäeva
Täna kell 10.30 tähistatakse vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu aastapäeva ning mälestatakse selles sõjas Eesti vabaduse eest langenuid.
Vabadussõja võidusamba juures tähistatakse tseremooniaga 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas. Relvarahu aastapäeva tseremoonial kõnelevad kaitseminister Mart Laar ja Tallinna Reaalkooli õpilane Henri Rästas, palvuse peab EELK peapiiskop Andres Põder.
Samuti tähistatakse relvarahu aastapäeva kirikukellade helinaga üle kogu Eesti, vaikuseminutiga raadioprogrammides ning laevaviledega sadamates. Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad asetavad pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle terve Eesti.
28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti Sõjahaudade Liidu andmetel langes, suri haavadesse ja haigustesse Vabadussõja käigus 1920. aasta 1. märtsini 6127 Eesti sõjaväelast, 689 inimest langes punase terrori ohvriks.
-
Kaitseväelased mälestasid Vabadussõja võitnud sõdureid
Kaitsevägi ja Kaitseliit tähistasid täna kell 10.30 Vabadussõja relvarahu aastapäeva vaikuseminutiga.
Eesti vabaduse eest võidelnud kaitseväelasi mälestasid vaikuseminutiga teenistuses viibivad kaitseväelased Lõuna, Kirde, Põhja ja Lääne kaitseringkondades ning mereväebaasis.
NATO operatsioonil Afganistanis osalevad Eesti kaitseväelased mälestasid Vabadussõja võitnud sõdureid Camp Bastioni sõjaväebaasis, patrullbaasis Wahid ja Eesti kompanii mehitatavates kontrollpunktides.
„Võit Vabadussõjas täitis meie rahva ammuse unistuse oma riigist ning andis võimaluse riikluse ja majanduse ning see omakorda teaduse ja rahvuskultuuri kiireks arenguks,” ütles kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras. „Vabadussõja võiduta ei oleks olnud Eesti Vabariiki ja suure tõenäosusega ei räägiks me täna eesti keeles. Iga Eesti kaitseväelane peab endale iga päev esitama küsimuse: mida ma teen täna, et olla Vabadussõja võitnud sõduri vääriline?“
Kaitseväe juhataja, Kaitseväe Peastaabi ülem, Kaitseväe Peastaabi ja Põhja Kaitseringkonna ohvitserid ning allohvitserid osalesid Vabadussõja Võidusamba juures korraldatud mälestustseremoonial. Mereväe miinijahtijad Sakala, Ugandi ja Admiral Cowan mälestasid mereväelasi laevaviledega.
Relvarahu aastapäeva märkis kirikukellade helin üle kogu Eesti, vaikuseminut raadioprogrammides ning laevaviled sadamates.
Kaitseväelased ja kaitseliitlased asetasid pärgi Vabadussõjas võidelnud sõjameeste mälestuseks lisaks Vabadussõja Võidusambale Tallinnas Vabaduse väljakul Tapa vanale ja uuele kalmistule, Pärnu Alevi kalmistule, Voltveti lahingupaika Tihemetsas ja Kalevipoja juurde Tartus.
1920. aasta 3. jaanuaril hakkas Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas. Eesti kaotas Vabadussõjas langenute ning haavadesse ja haigustesse surnutena 6127 sõjaväelast, 689 inimest langes punase terrori ohvriks ning umbes 14 000 sõjaväelast sai haavata. Vabadussõja lõpuks oli Eesti sõjaväkke mobiliseeritud umbes 86 500 inimest. Eesti omariikluse eest võitlesid eestlastega õlg-õla kõrval sakslased, venelased, soomlased, taanlased, juudid, rootslased, inglased, prantslased, ameeriklased.
28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga.