Uudised
-
Scoutspataljoni kaitseväelane pidas kinni relvaga inimesi ähvardanud meheScoutspataljoni kapral Sergei Korotkevitš pidas teisipäeva pärastlõunal kinni trammis relvaga vehkinud mehe ning andis ta koos relvaga politseile üle.
Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi ähvardas alkoholijoobes 59-aastane Jevgeni teisipäeval kell 16.45 Tartu maanteel trammis laetud õhkpüstoliga kaasreisijaid, sealhulgas teismelisi tütarlapsi, kelle käitumine talle ei olevat meeldinud.
Trammis sõitnud kapral Korotkevitš väänas relva mehel käest, surus purjus ja agressiivse mehe Lubja peatuses trammist välja ning helistas politseile.
„Kartsin, et inimesed võivad viga saada, trammis oli ka lapsi. Inimesed olid ümberringi väga ehmunud,“ rääkis kapral Korotkevitš. „Olen kaheksa aastat olnud turvatöötaja ja tean, mida sellises olukorras teha. Tuleb tegutseda kiiresti ja rahulikult.“
Kapral Korotkevitš enda meelest midagi erilist ei teinud, vaid leiab, et võimalusel ja vajadusel tuleb sellises olukorras ikka sekkuda.
Põhja ringkonnaprokuratuuri teatel mõistis Harju Maakohus täna varem kriminaalkorras karistamata Jevgeni süüdi avaliku korra raskes rikkumises ja määras talle kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Samuti mõisteti mehelt riigituludesse välja sundraha ja kaitsjatasu kokku 313,5 eurot. -
President Ilves ajateenijatele: riigikaitses tuleb nüüd peatähelepanu pöörata sõdurile„Nüüd, kui Eesti kaitsekulutused on lõpuks tõusnud kahe protsendini SKT-st, tuleb meie tähelepanu pöörata rõhutatult ja just nimelt oma sõduritele, oma kaitseväelastele, et neil oleksid parimad tingimused nii kodus väljaõppel kui ka välismissioonidel,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves tänasel kohtumisel Viru jalaväepataljoni ajateenijatega.
„See tähendab parimat väljaõpet, parimaid elu- ja olmetingimusi, parimat varustust ja relvastust,“ loetles riigipea. „Kaitseväelastele keskendumine ja kaitseväe tõhusamaks muutmine oleks üks õigustus kaitsekulude kasvule olukorras, kus paljud tsiviilelu valdkonnad tunnevad jätkuvalt eelarve pitsitust.“
President Ilves meenutas, et praegu käib töö kaitseväe uue pikaajalise arengukava koostamisel ning see peaks peagi andma vastuse, milliseid võimeid ja millises ulatuses Eesti riigikaitse järgmise 10 aasta jooksul vajab.
Kõneldes Eesti kaitseväelaste osalemisest NATO operatsioonil Afganistanis, tõdes president Ilves, et meie jalaväekompanii on seal ühes keerulisemas ja ohtlikumas piirkonnas.
„Eesti sõdurid on vaprad ja pühendunud, kindlad liitlased NATO partnerile. Meie kaotused on olnud valusad,“ ütles riigipea. „Nüüd, kui allianss annab järjest julgeolekuvastutust üle Afganistani võimudele, tuleb meil hoogustada mõttetööd, millistel tingimustel ja ajaraamis peaks Eesti kaitsevägi Afganistanist väljuma.“
Viru pataljoni ülem major Janno Märk ja staabiülem major Erkki Roosnurm tutvustasid president Ilvesele väeosa ning tankitõrjujatest ajateenijate väljaõpet.
Riigipea sõnul on Viru pataljon kaasaegselt mõtlevate ja tegutsevate ohvitseride juhtimise all Eesti kaitseväe üks võimekamaid väeosi, kus ajateenijad õpivad headeks sõduriteks. -
Estcoy-13 kohtus endise Talibani komandörigaEstcoy-13 juhtkond kohtus patrullbaasis Wahid endise Talibani komandöri Nooral Aziziga, kes on loobunud mässuliste juhtimisest ning on nüüdsest tegev Afganistani valitsusametnikuna.
Endise mässuliste juhiga kohtunud major Kaido Kivistiku sõnul tuli Nooral Aziz kodukohta külastama sooviga levitada sõnumit relvade mahapanekust ja võitlemise lõpetamisest.
„Näost näkku kohtumine endise Talibani komandöriga tekitas vastakaid tundeid,“ ütles major Kivistik. “Ühelt poolt on ta olnud otseselt vastutav paljude minu võitluskaaslaste vigastuste eest, teisalt tuleb näha tema motiivide muutumise positiivseid külgi. Azizi enda poolele võitmisega neutraliseerisime ka tema sadakond ületulnud võitlejat, kelle potentsiaalset hävitusjõudu arvestades oleme saavutanud suure edu.“
Nooral Aziz juhtis kõiki Talibani sõjalisi kampaaniaid eestlaste vastutusalas Nad-e Ali regioonis Loy Mandeh küla ümbruses veel üheksa kuud tagasi ning on praegu tegev valitsusametnikuna usuasjade vallas Afganistani suuruselt teises linnas Kandaharis. Patrullbaasi Wahid otsustas ta külastada, sest see oli olnud aastaid tema peamine sihtmärk. Aziz tahtis teha tassi tee kõrval rahu ja pakkuda oma abikätt kohaliku elanikkonna paremaks tundmiseks ja kaardistamiseks. „Ta avas kohtumisel protsesside tagamaid ja pani meid ümber hindama teatud kontakte,“ ütles major Kivistik.
Afganistani valitsus on käivitanud Afganistani rahu ja taasintegreerimise programmi, mille eesmärk on võimaldada endistel mässulistel loobuda vägivallast ja sidemetest terroristidega ning aidata neil naasta oma kogukonda. Programm on olnud Afganistanis tervikuna edukas, Helmandis ja Kandaharis on edu olnud seni tagasihoidlikum.
Jalaväekompanii Estcoy-13 alustas teenistust Afganistani lõunaprovintsis Helmandis novembris 2011. Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast ja teenib rahutus Helmandi provintsis alates 2005. aastast. -
Kaitseväe juhataja: väikesed kaitseväed saavad koostöös ressursse tõhusamalt kasutada
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja Rootsi kaitseväe juhataja kindral Sverker Göranson kinnitasid eile õhtul Stockholmis, et toetavad Balti Kaitsekolledzi senist arengut ning jätkavad koostööd ühishangete ja küberkaitse vallas.
"Eesti Kaitseväe jaoks on oluline koostöö nii NATO liitlaste kui lähinaabritega Euroopa Liidust, kellega meid seob Läänemere julgeolekuruum ja ühised väljakutsed,” ütles brigaadikindral Terras. Kaitseväe juhataja kinnitas, et pikaajaline koostöö Rootsiga kaitseväelaste hariduse ja ühisõppuste vallas on jõudnud ühishangete ja küberkaitse alase koostööni, mis võimaldab väikestel kaitsevägedel oma ressursse tõhusamalt kasutada.
Kaitseväe juhataja tutvustas oma Rootsi kolleegile Eesti küberkaitseliidu arendamise kava. Rootsi on osalenud Eestis asuva NATO küberkaitsekeskuse tegevuses läbi erinevate projektide. Rootsi Kaitseväe juhataja andis ülevaate Rootsi Kaitseväe transformatsiooniprotsessist ning osalusest rahvusvahelistel operatsioonidel.
Rootsi on läbi aastate panustanud Balti Kaitsekolledzi projekti nii õppejõudude kui õppurite saatmisega. Aastatel 2001-2009 ning praegu täidab Rootsi kolledži ülema asetäitja ametikohta.
2010. aastal allkirjastasid kaitseministeerium ja Rootsi kaitsehangete amet kaitsealaste ühishangete raamlepingu, mis sätestab võimalike kuulivestide, öövaatlusseadmete, laskemoona, rivisõidukite ja lennuväljaseadmete hanked. Lepingu raames on logistikakeskus hankinud Eesti Afganistani üksustele kõrbesaapaid.
Kaitseväe juhataja visiit Rootsi jätkub täna Põhjamaade ja Balti riikide kaitseväe juhatajate kohtumisega, kus käsitletakse riikide panust NATO operatsiooni Afganistanis ning tegevust pärast 2014. aastat. Kaitsevägede juhid saavad ülevaate kõigist Põhjamaades ja Balti riikides sel aastal korraldatavatest õppustest ning arutavad teisi piirkonna julgeolekuküsimusi.
Möödunud aasta jaanuaris esitasid Põhjamaade kaitseväe juhatajad Balti kaitsevägedele kutse ühineda kaitsekoostöö raamistikuga NORDEFCO. Eesti, Läti ja Leedu alustasid esimese sammuna integreerumist Põhjamaade distantsõppe süsteemi ning arendavad koos teiste riikidega välisoperatsioonidel osalenud kaitseväelaste toetamise põhimõtteid.
Eesti Kaitseväe koostöö Rootsiga ulatub kaitseväe taasloomise aastatesse. Rootsis on saanud hariduse või osalenud täiendõppes üle 50 mereväeohvitseri, Eesti ja Rootsi osalevad Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupis, 2009. aastal loodud Läänemere mereseire projektis SUCBAS ning Põhjala-Balti initsiatiivis, mille raames tegeletakse kaitsealase abi koordineerimisega Ukrainale, Lääne-Balkanile ja Gruusiale.
-
USA kindral: ootame koostöövõimalusi Ämari lennubaasiga
Täna Ämari lennubaasi külastanud Ameerika Ühendriikide õhujõudude Euroopa komponendi operatsioonide ülem kindralmajor David J. Scott kinnitas, et ootab suvel ees seisvaid ühisõppusi ning edasisi koostöövõimalusi Ämari lennubaasi kasutamisel.
„Koostöö Eesti Kaitseväe, eriti õhuväega on suurepärane, teie soov areneda ja oma võimekusi arendada on väljapaistev,“ ütles kindralmajor Scott.
Kindralmajor Scott kohtus täna hommikul Kaitseväe Peastaabi ülema kolonel Peeter Hoppega ning õhuväe ülema brigaadikindral Valeri Saarega, kes tutvustas talle Ämari lennubaasi. Selle aasta juunis korraldab Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondis Eestis ja Lätis õppuse Sabre Strike, mille raames saabuvad Ämari lennubaasi Ameerika Ühendriikide lennukid ja üksused.
Õhuväe juhtkonnaga arutas kindralmajor Scott võimalusi Eesti tuletoetusjuhtide koolitamiseks Ameerika Ühendriikides, nende osalemist ühisõppustel ning lennubaasi spetsialistide koolitusvõimalusi. Samuti arutasid õhuvägede juhid Eesti sihitajate osalust Islandi õhuturbemissioonil.
Täna hommikul kohtus kindralmajor Scott ka kaitseministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Jonatan Vsevioviga. Kindralmajor Scott tänas Eesti kaitseväelasi panuse eest Afganistanis.
-
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused tähistasid Tartu rahu aastapäeva
Tartu rahulepingu sõlmimise 92. aastapäeval asetasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus ja sõjakooli kadetid pärjad nelja Vabadussõja mälestusmärgi juurde Tartus.
Kolonel Aare Ermuse sõnul on Tartu rahulepingu sõlmimine Eesti ajaloos vaieldamatu tähtsündmus.
„Sõjakooli kadettide ja noorte ohvitseride jaoks on väga oluline oma riigi ajaloo tundmine ja nende inimeste meelespidamine, kes Eesti nimel võideldes ohverdasid oma elu. See aitab kadettidel paremini lahti mõtestada nende rolli ja ülesandeid oma tulevases teenistuses,“ ütles kolonel Ermus.
Kolonel Ermus ja kadetid viisid pärjad Pauluse kalmistule Vabadussõja monumendi juurde, Tartu vabadussamba Kalevipoeg jalamile ning Raadi kalmistule Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale ja Julius Kuperjanovi hauale, kelle surmast möödus täna 93. aastat.
-
Kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts tähistavad Tartu rahu aastapäeva ühise kontserdigaHomme tähistavad kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts kontsertaktusega Estonia kontserdisaalis rahulepingu sõlmimise 92. aastapäeva.
„Teine veebruar on Eestile väga oluline päev ja seda tuleb väärikalt tähistada,“ ütles kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan. „Iga kontsert on meile oluline ja nõuab pingutust. See on nagu tavasõdurile lahingusse minek, eksimused pole lubatud.“
Kolonelleitnant Saani sõnul teevad tänavuse kontsertaktuse eriliseks noorte vokaalsekstett Chillinn ning esimest korda sellisel kontserdil üles astuv ajateenijate koor.
Kontserdi avab aastapäevale pühendatud sõnavõtuga Eesti Vabariigi välisminister Urmas Paet. Kontserdikava panid kokku Hirvo Surva ja kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan. Kontserti juhib Rain Simmul. Tartu rahulepingu tähistamiseks astuvad üles Vahipataljoni ajateenijate meeskoor ja kaitseväe orkester, Rain Simmul, vokaalsekstett Chillinn, Rahvusooper Estonia poistekoor, Revalia kammermeeskoor.
Kontserdil kõlab Eesti koorimuusika klassika, aga ka näiteks laulud Raimond Valgre loomingust ja filmist „Viimne reliikvia“.
Eesti ajaloo ühe tähtsama sündmuse tähistamisel osalevad president Arnold Rüütel ja Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip, kõrged riigitegelased, välisriikide suursaadikud ja sõjaväeatašeed, kultuuritegelased, samuti kaitseväelased ja kaitseliitlased jt.
Kaitseväe orkester ja Meestelaulu Selts korraldavad Tartu rahulepingu aastapäevale pühendatud kontserti alates 2001. aastast. -
Afganistani valitsusvastased ründasid Eesti sõdureidAfganistani põhiseadusliku valitsuse vastased mässulised ründasid täna hommikul Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas jalgsi patrullivaid Eesti sõdureid. Üks NATO operatsioonil osalev Eesti kaitseväelane sai isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt vigastada.
Haavatud sõdur sai Eesti parameedikutelt esmaabi, ta toimetati helikopteril Camp Bastioni sõjaväebaasi kolmanda taseme välihaiglasse, kus teda opereeriti. Kaitsevägi teavitas haavatu lähedasi juhtunust.
Eesti jalaväekompanii Estcoy-13 osales Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude Helmandi väekoondisesse kuuluva pataljoni lahingugrupi operatsioonis.
Jalaväekompanii Estcoy-13 alustas teenistust Afganistani lõunaprovintsis Helmandis novembris. Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast ja teenib rahutus Helmandi provintsis alates 2005. aastast.
Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid. -
Eesti sõdureid Afganistanis külastas riigikogu riigikaitsekomisjonRiigikogu riigikaitsekomisjoni delegatsioon külastas nädalavahetusel Eesti kaitseväelasi Camp Bastionis ja patrullbaasis Wahid, et koguda teavet sõdurite rahulolu, probleemide ja ettepanekute kohta.
Delegatsiooni juhi, riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul kerkisid kohtumisel Eesti kaitseväelastega suurema teemana üles kaitseväelaste sotsiaalsed garantiid laiemas tähenduses ja sotsiaalsed tagatised välisoperatsioonidel.
„Välismissiooni ja seal osalejate väärtustamine nii riigi kui ühiskonna poolt on minu jaoks need võtmeküsimused, millega tuleb edasi minna ja milles jooksvalt vajalikke muudatusi ellu viia,“ ütles Mati Raidma.
Ta lisas, et lahendust pakuvad siin peale Eesti Vabariigi seaduste muutmise erinevate vabatahtlike organisatsioonide kaasamine ning initsiatiivikate meeste ja naiste kaasamine kaitseväe poolelt, et Eesti ühiskonnas juurduksid toetusaktsioonid Eesti sõduritele, nii nagu need on tekkinud Ühendkuningriikides ja Ameerika Ühendriikides.
„Eesti kaitseväelaste kui Eesti Vabariigi kodanike sotsiaalsete tagatiste määratlemine tuleb viia vähemasti sarnastele alustele, mille põhjal määratlevad sotsiaalseid tagatisi ISAF missioonil Afganistanis osalevad riigid, mis kuuluvad Eestiga sarnaselt nii NATOsse kui Euroopa Liitu,“ ütles riigikaitsekomisjoni liige Marianne Mikko.
Riigikaitsekomisjon teeb visiite Afganistani, et saada reaalne ülevaade välisoperatsioonil teenivate kaitseväelaste olukorrast, probleemidest ja suhetest rahvusvahelises keskkonnas. Raidma sõnul on infot vaja otsuste langetamiseks, mis puudutavad nii mandaatide andmist sõjalistele operatsioonidele kui kogu seadusandlust, mis haakub riigikaitsega, aga ka selleks, et otsida võimalusi kaitseväelaste paremaks toetamiseks.
Komisjoni liikmed said ülevaate olukorrast Eesti kompanii ülemalt, 3Scots lahingugrupi ülemalt, Helmandi väekoondise ülemalt ja ISAF edelaväejuhatuse asejuhatajalt.
„Kuulsime kõigil tasanditel kiitvaid hinnanguid meie sõdurite professionaalsuse ja distsiplineerituse kohta. Üks märk, mis andis selle kohta selge tõendi, oli see, et Helmandi väekoondise komandör teadis meie mehi eesnimepidi,“ ütles Mati Raidma.
Riigikaitsekomisjoni delegatsiooniga on Afganistanis rahvasaadikutena esimees Mati Raidma, aseesimees Aivar Riisalu, komisjoni liikmed Marianne Mikko, Lauri Laasi ja Ülo Tulik. Delegatsiooni saadavad kaitseväelased ja ametnikud Eestist ja Afganistanist.
Jalaväekompanii Estcoy-13 alustas teenistust Afganistani lõunaprovintsis Helmandis novembris. Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast ja teenib rahutus Helmandi provintsis alates 2006. aastast. -
Endla teater kutsus haavatud etenduselePärnu Endla teater kutsus raskelt vigastatud kaitseväelased oma etendust vaatama.
"Endla teatril on suur au kutsuda neid kangelasi endale külla. See on vaid väike tänu selle eest, mida nad on meie kõigi heaks teinud. Püüame ise ka kultuuririndel olla igati nende panuse väärilised," ütles Pärnu Endla teatri direktor Ain Roost.
Eile külastasid haavatud kaitseväelased koos lähedastega teater Endla etendust „Hamlet Anderson“.
„Pärnakate küllakutse on järjekordne näide sellest, kuidas Eesti ühiskonnas hakatakse üha enam mõistma, milliseid ohvreid on kaitseväelased toonud meie vabaduse, väärtuste ja eluolu kaitsmiseks. Selle mõistmisega kaasneb ka soov tänada ja tunnustada,“ ütles nõunik Andres Siplane Kaitseväe Logistikakeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonnast.
Läinud aastal kutsusid raskelt vigastatud kaitseväelasi oma etendusi vaatama teatrid NO 99 ja Eesti Draamateater.