Uudised
-
Balti Kaitsekolledži kõrgema juhtkonna kursuse lõpetavad kaheksa riigi esindajadHomme lõpetab Balti kaitsekolledži kõrgema juhtkonna kursuse 14 kõrgemat ametnikku ja vanemohvitseri kaheksast riigist.
Pidulikul tseremoonial Tartu ülikooli muuseumis õnnitlevad lõpetajaid kaitseväe juhtaja brigaadikindral Riho Terras, Leedu asekaitseminister Vytautas Umbrasas ja Eesti kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran. Lõputunnistused annab kätte kolledži ülem brigaadikindral Meelis Kiili.
“Balti kaitsekolledž käsitleb oma kursustel kaitsepoliitilisi teemasid eelkõige väike- ja keskmise suurusega riikide seisukohalt,” ütles kolledži ülem brigaadikindral Meelis Kiili. „Kuigi kolledžis arendatava sõjalise mõtte ja teadustöö põhifookus on lähiregioonil, on meil õppureid ja õppejõude kogu maailmast ning haridus- ja teadustöö kolledžis järgivad pidevalt muutuvat, globaalset julgeolekukeskkonda“.
Brigaadikindral Kiili sõnul on kõrgema juhtkonna kursuse lõpetajad eelkõige oma riikide juhtivad strateegilise taseme julgeolekuasjatundjad, kes on kursuse lõpetamise järel valmis kriitiliselt kaasa mõtlema ja otsima lahendusi keerukaimatele julgeolekuküsimustele.
Lõppev kursus keskendus muudatuste juhtimisele nii riikide kui NATO ja Euroopa Liidu kaitsestruktuurides ning kaitsepoliitika uuendustele. Kursusel said kuulajad põhjaliku ülevaate nüüdisaegsete kriiside ja konfliktide olemusest, kõrgema taseme otsuseprotsessidest ja strateegiatest ning omandasid oskusi valitud poliitikate vormistamiseks.
Augustis alanud õpingute käigus külastasid kursuslased Gruusiat, kus said ülevaate Lõuna-Osseetia konfliktist ja selle järelmitest, NATO ja Euroopa Liidu institutsioone Brüsselis ning Balti riikide riigikaitseorganisatsioone.
Kõrgema juhtkonna kursust on Balti kaitsekolledžis korraldatud alates 2004. aastast. Praeguseks on kursuse lõpetanud 108 julgeolekueksperti 27 riigist, neist 19 Eestist. Kursusel on NATO akrediteering.
Balti kaitsekolledž on 1998. aastal loodud kõrgem sõjaline õppeasutus, mille eesmärk on koolitada operatiiv ja strateegilise taseme julgeolekuvaldkonna juhte. Kolledži kursustel keskendutakse nüüdisaegsete sõjaliste konfliktide analüüsile ja ühisoperatsioonide planeerimisele, samuti tulevikutrendide prognoosimisele. Balti kaitsekolledžis õpetavad rahvusvaheliselt tunnustatud õppejõud ja sõjandusspetsialistid, samuti on kursustel õpetanud Balti riikide kaitseministrid ja kaitsevägede juhatajad.
Kolledž annab kolmanda ja neljanda taseme sõjalise hariduse. Eestis saab esimese ja teise taseme ehk rakendusliku kõrghariduse ja magistrikraadi sõjalises juhtimises omandada Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakoolis. -
Suurtükiväepataljon laseb homme Rutjal haubitsatest
Suurtükiväepataljon korraldab homme Rutja ja Eisma vahelisel rannikualal Lääne-Virumaal 155-mm haubitsate laskmise merele.
Ohutuse tagamiseks on ajutine julgeolekuala Rutja-Eisma rannikul ja kuni kaheksa meremiili kauguseni merel suletud homme kella seitsmest hommikul kella seitsmeni õhtul. Laskmine viiakse läbi kella üheksast kolmeni pärastlõunal.
Suurtükiväelased lasevad kolmest 155-mm haubitsast FH-70, kokku osaleb harjutusel 30 ajateenijat ja 20 kaadrikaitseväelast.
Laskmised korraldatakse 2007. aastal käivitatud programmi raames, millega kaitseministeerium ja kaitsevägi otsivad Eesti rannikul sobilikke asukohti merele suunatud õhutõrje- ja suurtükiväelaskmiste tarbeks, mis on hädavajalikud kaitseväelaste väljaõppeks.
Laskmine viiakse läbi keskkonnaameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse loal, terviseamet mõõdab laskmiste ajal mürataset.
Sama programmi raames lasksid kaitseväelased tänavu kevadel Lääne-Eestis õhutõrjeraketisüsteemist Mistral. Järgmisel aastal on kavas teha proovilaskmisi ja keskkonnamõõtmisi teistel võimalikel harjutusaladel. Kaitseministeerium ja keskkonnaamet valivad seejärel koostöös kohalike omavalitsustega välja sobivaimad asukohad. Kaitsevägi hakkab kasutama mereäärseid alasid mõnel päeval aastas talvisel ajal.
-
Taani õhuväe ülem on Balti õhuturbe missiooni üle uhkeTäna Eestist kahepäevaselt visiidilt lahkuv Taani Kuningliku õhuväe ülem kindralmajor Henrik Dam Røboe kinnitas, et Balti õhuturve on hea näide NATO-sisesest koostööst ning taani õhuväelased on selle üle uhked.
„Taani hävitajad turvavad Balti õhuruumi juba kolmandat korda, viimane rotatsioon on olnud meile kõige töisem, oleme teinud mitmeid tuvastuslende,“ ütles kindralmajor Henrik Dam Røboe. „Olen väga rahul Balti riikide pakutava toetusega meie missioonile ja koostööga Balti riikide õhuvägedega.“
Eesti õhuväelased tutvustasid kindralmajor Røboele arenguid Eesti õhuväes ja arutasid kahepoolseid väljaõppe ja koostöövõimalusi. Taani õhuväe ülem kohtus kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasega, kellega arutas NATO õhuturbemissiooniga seonduvaid aspekte ning õhuväe ülema brigaadikindral Valeri Saarega.
Taani õhuvägi on aastaid olnud Eesti õhuväe arenguprojektide suurim toetaja. Eestlaste koostöö Taani õhuväega algas 1998. aastal, kui käivitati programm "Minimum Facility Airbase", mis on olnud üheks olulisemaks tõukeks Ämari lennubaasi arendusel.
Taani õhuvägi on aidanud Eesti õhuväge nõu ja jõuga Ämari lennubaasi taristu renoveerimisel ning militaarõhuruumi modelleerimisel ja lennujuhtimise protseduuride koostamisel. Eesti õhuväelased on käinud Taani õhuväe üksustes erinevatel kursustel ja tutvumisvisiitidel. 2009. ja 2010. aastal osalesid eesti sihitajad Taani Kuningliku õhuväe koosseisus Islandi õhuturbemissioonil (ISLAP). -
Logistikakeskuse tervisekeskus sai uue ülemaTänasest teenib Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse ülema ametikohal major Hillar Tint.
„Major Hillar Tint on oma senises teenistuses paistnud silma äärmise kohusetundlikkuse ja siira murega sõjaväemeditsiini käekäigu pärast. Nüüd on tal uuel ametikohal võimalus senisest enam kaasa rääkida kaitseväe sõjaaja meditsiinivõimekuse arendamisel,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse ülema ülesannetes kolonelleitnant Kalev Koidumäe.
Üheksa aastat tervisekeskuse ülemana teeninud kolonelleitnant Merike Johansoni arvas kaitseväe juhataja seoses piirvanuse täitumisega reservi.
„Kolonelleitnant Merike Johanson on teinud ära väga suure töö igapäevase rahuaegse sõjaväemeditsiini arendamisel. Samuti on ta hea näide, kuidas üks vanemohvitser suudab alati hea tuju ning tahtejõuga tulla välja ka kõige keerulisematest olukordadest,“ ütles kolonelleitnant Koidumäe.
Major Hillar Tint (55) läbis ajateenistuse Nõukogude armees. Ta alustas teenistust kaitseväes 1994. aastal, olles varem teeninud ka Kaitseliidus ja piirivalves. Kaitseväes on major Tint teeninud pataljoni arstina Üksik-vahipataljonis, Kalevi üksik-jalaväepataljonis ning Rahuoperatsioonide keskuses. Alates 2001. aastast teenib ta Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuses, olles vastutav sõjaväemeditsiinialase väljaõppe eest. Major Tint on lõpetanud arst-üldkirurgi eriala Tartu ülikoolis ning täiendanud oma sõjaväemeditsiinialaseid teadmisi Ameerika Ühendriikide relvajõudude, Saksamaa Liitvabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Leedu Vabariigi relvajõudude juures. Tema teeneid riigikaitse ja sõjaväemeditsiini arendamisel on korduvalt tunnustatud autasudega, sealhulgas Kotkaristi V klassi teenetemärgi, Kaitseliidu Valgeristi III klassi märgiga, Kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga ja Kaitseväe Logistikakeskuse rinnamärgiga. Major Tint on teeninud kahel korral Eesti kontingendi arstina sõjalisel operatsioonil Afganistani Islamivabariigis.
Logistikakeskuse tervisekeskuse ülesanded on meditsiinilise väljaõppe ja teenindamise korraldamine, apteegiteenuse osutamine, teenistuskohustuste täitmisel vigastatute ja haigestunute taastusravi ning rehabilitatsiooni korraldamine ja koordineerimine. Tervisekeskuse koosseisu kuuluvad eriarstikeskus, sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond (SPTJ), hambaravikeskus, keskapteek ja meditsiiniväljaõppekeskus. -
Kaitsevägi võttis vastu staabilaeva TasujaTäna hommikul saabus Tallinna Miinisadamasse viis kuud NATO miinitõrjegrupi staabilaevana teeninud tuukri- ja toetuslaev Tasuja.
Laeva võtsid vastu Kaitseväe Peastaabi ülema kohusetäitja kolonel Peeter Hoppe ja Mereväe staabi ülem kaptenleitnant Ivo Värk.
Kolonel Peeter Hoppe rõhutas Tasuja meeskonda tervitades Eesti mereväelaste pikaajalist rahvusvahelist kogemust ja teenistust NATO miinitõrjegrupis alates toetuslaev Admiral Pitkast 2005. aastal: „Täna on raske leida miinilaevade divisjonist mereväelast, kes poleks NATO miinitõrjegrupis teeninud,“ ütles kolonel Hoppe ja lisas, et merevägi on NATO üksustega hästi lõimunud. Lisaks Tasujale ja Admiral Pitkale on NATO miinitõrjegrupis teeninud miinijahtijad Sulev, Sakala ja Admiral Cowan.
28-liikmelise meeskonna hulka kuulus 11 ajateenijat, kes täitsid laeval tekimadruste ja motoristide ülesandeid. „Olen nii ajateenijate kui kogu meeskonnaga väga rahul,“ ütles laeva komandör kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa. Viiekuulisel missioonil osalenud ajateenijate seas oli Seljamaa sõnul nii mereharidust omandavaid noormehi kui neid, kel varasem kokkupuude merendusega puudus.
Mereväe staabi ülem kaptenleitnant Ivo Värk andis üle mereväe teenetemärgi „Usk ja tahe“ laeva komandöri kohuseid täitnud kaptenmajor Johan-Elias Seljamaale. 17 esmakordselt NATO miinitõrjeüksuses teeninud mereväelast said Mereväe NATO kontingendi medali, kümnele mereväelasele andis kaptenleitnant Värk üle korduva missiooni tunnuse.
Tasuja lahkus Eestist 18. juulil. Viie kuu jooksul osales laev miinitõrjegrupi koosseisus kolmel suuremal miinitõrjeoperatsioonil Hollandi, Taani ja Prantsusmaa vetes, õppusel Joint Warrior Sotimaa ranniku lähistel ning NATO miinitõrjegrupi sisestel harjutustel. Koos miinitõrjegrupiga külastas Tasuja 12 sadamat.
NATO Miinitõrjegrupp on üks neljast NATO mereväeüksusest, mille ülesandeks on toetada NATO operatsioone merel nii rahuajal kui kriisiolukorras. Eesti alustest on varem miinitõrjegrupis teeninud staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka ning miinijahtijad Sulev, Sakala ja Admiral Cowan. 1973. aastal loodud üksusesse kuulub tavaliselt kuni seitse alust Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Hollandist, Belgiast, Norrast, Poolast ja Balti riikidest.
1977. aastal Taanis ehitatud Tasuja on 44,5 meetrit pikk, tema meeskonda kuulub 28 liiget, laeva maksimaalne kiirus on 14 sõlme. Tasuja teenib Eesti Mereväe koosseisus alates 2006. aastast.
Tasujaga samasse klassi kuuluvad Lindormen-klassi laevad sobivad kasutamiseks kuni kuueliikmelise staabi platvormina. Sama klassi alused on teeninud NATO miinitõrjegrupi staabilaevana varem Taani Mereväe koosseisus. -
Eesti kaitseväelased Afganistanis arutasid kohalike vanematega julgeolekuküsimusiHelmandi provintsis teenivad Eesti kaitseväelased osalesid möödunud nädala lõpul Luy Mandah külas korraldatud kohalike vanemate esinduskogul, et otsida lahendusi julgeolekuolukorra parandamiseks.
„Oleme siin selleks, et teid toetada ja aidata, mitte selleks, et siia jääda. Meie esimene prioriteet on Afganistani elanike turvalisus ja heaolu ning teine Afganistani kohalike julgeolekujõudude toetamine. Mässuliste vastased operatsioonid on meie jaoks alles kolmandal kohal, “ ütles jalaväekompanii Estcoy-13 ülem major Kaido Kivistik, kes esindas esinduskogul rahvusvahelisi julgeolekujõude ISAF.
Kohtumisel osales üle 30 külavanema, Nad-e Ali piirkonna julgeolekuametnik, Afganistani politsei- ja armeeüksuste ning ISAFi esindajad. Kokku kogunes šurale üle 50 osaleja. Kohtumise põhiteemadeks olid mässuliste vastane võitlus piirkonnas, kooli ja kliiniku rajamise vajadus ning majanduse elavdamine Luy Mandah külas.
Kohalikud külavanemad tõid esile Afganistani riigivõimu institutsioonide vähese kohalolu ja mõju piirkonnas, mis suunaks nende igapäevaelu ja tegevust. Afganistani keskvõimu võimuvaakumit regioonis kasutavad nimelt ära mässajad, kes üritavad üle võtta seadusliku valitsuse funktsioone.
Major Kivistik rõhutas, et kõikide positiivsete arengute eelduseks on julgeolek ja stabiilsus, mis omakorda eeldab mässuliste väljatõrjumist regioonist. „Selleks peavad kohalikud külavanemad jõudma üksmeelele, loobuma võitlusest ja mitte soosima mässajate tegevust,“ ütles Kivistik, kelle sõnul aitaks viimasele kaasa kui kohalikud loobuksid mooniproduktide müümisest Talibanile ning otsiksid põllukultuuride kasvatamiseks alternatiive.
„Koole ja kliinikuid on võimalik rajada alles siis, kui piirkond on turvaline ja siin ei tegutse mässajaid. Moonikasvatuse jätkamine ilmselgelt sellele eesmärgile kaasa ei aita,“ ütles major Kivistik.
Koalitsioonivägede ja vanemate nõupidamise kutsus kokku kohalik politseiülem. Kohalike hinnangul oli see üle nelja aasta esinduslikum šura.
Analoogseid kohtumisi nelja osapoole vahel on plaanis pidada regulaarselt, et tagada piisav suhtlus kõigi osapoolte vahel ning saada vahetut tagasisidet olukorra kohta piirkonnas.
Estcoy-13 tagab Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis kohalike elanike julgeolekut, mehitades patrullbaasi Wahid ja nelja kontrollpunkti, mille ümbruses patrullitakse regulaarselt turvalisuse tõstmiseks regioonis. Eesti osaleb Afganistanis ISAFi NATO juhitud operatsioonis alates 2003. aastast. -
Staabilaev Tasuja saabub NATO miinitõrjegrupist koju
Homme hommikul saabub Eestisse tagasi viis kuud NATO miinitõrjegrupi staabilaevana teeninud tuukri- ja toetuslaev Tasuja. Miinisadamas kell 11 korraldataval tseremoonial võtavad laeva pidulikult vastu Kaitseväe Peastaabi ülema kohusetäitja kolonel Peeter Hoppe ja Mereväe staabi ülem kaptenleitnant Ivo Värk.
Viie kuu jooksul osales Tasuja kolmel suuremal miinitõrjeoperatsioonil Hollandi, Taani ja Prantsusmaa vetes, õppusel Joint Warrior Sotimaa ranniku lähistel ning NATO miinitõrjegrupi sisestel harjutustel. Koos miinitõrjegrupiga külastas Tasuja 12 sadamat.
NATO Miinitõrjegrupp on üks neljast NATO mereväeüksusest, mille ülesandeks on toetada NATO operatsioone merel nii rahuajal kui kriisiolukorras. Eesti alustest on varem miinitõrjegrupis teeninud staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka ning miinijahtijad Sulev, Sakala ja Admiral Cowan. 1973. aastal loodud üksusesse kuulub tavaliselt kuni seitse alust Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Hollandist, Belgiast, Norrast, Poolast ja Balti riikidest.
1977. aastal Taanis ehitatud Tasuja on 44,5 meetrit pikk, tema meeskonda kuulub 28 liiget, laeva maksimaalne kiirus on 14 sõlme. Tasuja teenib Eesti Mereväe koosseisus alates 2006. aastast.
Tasujaga samasse klassi kuuluvad Lindormen-klassi laevad sobivad kasutamiseks kuni kuueliikmelise staabi platvormina. Sama klassi alused on teeninud NATO miinitõrjegrupi staabilaevana varem Taani Mereväe koosseisus.
-
Vahipataljoni ja logistikapataljoni ajateenijad andsid truudusetõotuseTäna andsid Tallinnas Jüriöö pargis sõdurivande 144 Vahipataljoni ajateenijat ja logistikapataljonis andis sõdurivande 56 oktoobris ajateenistust alustanud sõdurit.
Sõdurivandega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.
Vahipataljoni ülema kolonelleitnant Kalle Terase sõnul lõppes sõduri baaskursuse ja kaitseväelase truudusetõotuse andmisega üks oluline etapp ajateenijate väljaõppes: „Teil seisab ees veel viis kuud ajateenistust, mille jooksul on teil ridamisi õppusi ja harjutusi, mis nõuavad teilt palju jõudu ja pühendumist. Soovin teile selleks edu ja pealehakkamist.“
Täna sõdurivande andnud ajateenijad alustasid teenistust oktoobris. Sõduri baaskursus on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus värsketele kaitseväelastele antakse üksikvõitleja teadmised ja oskused. Pärast sõduri baaskursuse lõpetamist ja tõotuse andmist lähevad ajateenijad nädalasele puhkusele ning jätkavad seejärel teenistus eriala-ja allüksuse väljaõppega.
Truudusetõotuse tseremooniaid olid vaatama tulnud ajateenijate pereliikmed, sõbrad, sugulased ja tuttavad.
Kuperjanovi pataljonis ja Kirde kaitseringkonnas annavad ajateenijad sõdurivande järgmise nädala lõpus. -
Lahingukoolis lõppes vanemveebli kursusKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis lõpetas täna vanemveebli kursuse 22 vanemallohvitseri.
„Vanemveebel on allohvitseride seas see, kes tagab allohvitseride ja sõdurite kasvatamisega ning ohvitseri toetamisega üksuse tugevuse," ütles lõpetajatele maaväeveebel staabiveebel Siim Saliste.
Kaheksa õppenädala pikkune kursus jagunes kolmeks. Esimeses osas õppisid kursuslased üldaineid ning logistika ja mobilisatsiooniga seonduvat. Teises omandasid õppurid taktikalisi ja juhtimisalaseid teadmisi ning kompanii tasemel oskusi. Kursuse kolmas osa keskendus seadusandlusele ja staabitöö protseduuridele. Praktilisteks harjutusteks kasutati kursusel matkekeskuse simulatsioonisüsteeme.
Kursusel saadud täiendusharidus võimaldab lõpetanutel teenida vanemveebli auastmega ametikohtadel kaitseväes ja Kaitseliidus, samuti said õppurid rahu- ja sõjaaja kompaniiveebli ettevalmistuse. Õppeperioodi jooksul omandasid õppurid maaväe allohvitseri IV kvalifikatsioonitasemeks nõutavad teadmised ja oskused.
Vanemveebli kursust on Lahingukoolis korraldatud alates 2003. aastast.
-
Tartus algas sõjameditsiini konverentsKaitseväe meditsiiniteenistus korraldab täna Tartus sõja-ja katastroofimeditsiini konverentsi, kus lisaks Eesti spetsialistidele esinevad külalised Rootsi ja Leedu kaitsevägedest.
„Konverentsi eesmärk on vahetada sõja- ja katastroofimeditsiini alaseid kogemusi, räägime sõjameditsiiniabi andmise eripäradest ja probleemidest, sõjatraumade käsitlemisest,” ütles konverentsi peakorraldaja, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meditsiinikeskuse ülem major Ahti Varblane. Varblase sõnul on konverentsi teine oluline eesmärk tutvustada sõjameditsiini tsiviilmeedikutele, kelle seast kaitsevägi saab oma järelkasvu ja reservi.
Konverentsil räägivad sõjakirurgiast Eesti kirurgid oma kogemustest Afganistanis Camp Bastioni välihaiglas ning oma kogemusi Afganistanis jagavad ka Rootsi ja Leedu sõjaväearstid.
„Mitu ettekannet käsitleb Afganistani teemat, sest seal on meil reaalselt tegutsev sõjaaja meditsiin,“ selgitas major Varblane. „Siiski käsitlevad konverentsi ettekanded ka kuidas külmas talves edukalt valmistuda raskeks tööks kõrbekuumuses ning tsiviil- ja militaarkoostööst Eesti tervishoius.“
Kaitseväe meditsiiniteenistus korraldab sõja- ja katastroofimeditsiini aastakonverentsi viiendat korda. Konverentsil osaleb ligi 260 kaitseväe- ja tsiviilmeedikut, meditsiiniüliõpilast ja residenti. Konverents toimub Dorpati konverentsikeskuses.