Uudised
-
Tartus algas sõjameditsiini konverentsKaitseväe meditsiiniteenistus korraldab täna Tartus sõja-ja katastroofimeditsiini konverentsi, kus lisaks Eesti spetsialistidele esinevad külalised Rootsi ja Leedu kaitsevägedest.
„Konverentsi eesmärk on vahetada sõja- ja katastroofimeditsiini alaseid kogemusi, räägime sõjameditsiiniabi andmise eripäradest ja probleemidest, sõjatraumade käsitlemisest,” ütles konverentsi peakorraldaja, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meditsiinikeskuse ülem major Ahti Varblane. Varblase sõnul on konverentsi teine oluline eesmärk tutvustada sõjameditsiini tsiviilmeedikutele, kelle seast kaitsevägi saab oma järelkasvu ja reservi.
Konverentsil räägivad sõjakirurgiast Eesti kirurgid oma kogemustest Afganistanis Camp Bastioni välihaiglas ning oma kogemusi Afganistanis jagavad ka Rootsi ja Leedu sõjaväearstid.
„Mitu ettekannet käsitleb Afganistani teemat, sest seal on meil reaalselt tegutsev sõjaaja meditsiin,“ selgitas major Varblane. „Siiski käsitlevad konverentsi ettekanded ka kuidas külmas talves edukalt valmistuda raskeks tööks kõrbekuumuses ning tsiviil- ja militaarkoostööst Eesti tervishoius.“
Kaitseväe meditsiiniteenistus korraldab sõja- ja katastroofimeditsiini aastakonverentsi viiendat korda. Konverentsil osaleb ligi 260 kaitseväe- ja tsiviilmeedikut, meditsiiniüliõpilast ja residenti. Konverents toimub Dorpati konverentsikeskuses. -
Tulevased sõjaväelogistikud valmistuvad eksamiksTäna algas Kiltsis ja Klooga harjutusväljal logistika eriala nooremallohvitseride kursuse lõpuõppus „Ründelogistik 2011“.
„Usun, et õppuse lõppedes mõistab viimane kui üks nooremallohvitseridest kuivõrd vastutusrikas roll on neil täita sõjaväelogistikuna üksuste võitlusvõime tagamisel,“ ütles õppuse üldjuht nooremleitnant Tiiu Naagel Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljonist.
Nädalapikkune väliõppus on kogu kursuse kulminatsioon, kus harjutatakse praktiliselt läbi teooriatundides õpitu. Kaitseväe Logistikakeskuse logistikakooli instruktorid õpetavad 12 nädalat kestval logistika eriala nooremallohvitseri erialakursusel sõjaväelogistika ülesehitust, baasteadmisi erinevatest logistika funktsioonidest, üksuste rühmitamist ja tegevusprotseduure.
Kursusel õpib praegu 70 ajateenijat logistikapataljonist, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonist ning Kirde kaitseringkonna pioneeri-, õhutõrje- ja Viru jalaväepataljonidest.
Seoses õppusega liigub Tallinn-Haapsalu ja Tallinn-Paldiski maanteel 6., 8. ja 9. detsembril tavalisest enam kaitseväe sõidukeid ja kolonne. -
Saue lapsed tervitavad Eesti sõdurit AfganistanisTäna läkitab Kaitseväe Logistikakeskus Afganistani poole teele Saue laste jõulupakid Eesti sõduritele.
„Loodame, et meie koolis saab Eesti sõdurite tervitamisest ilus tava. Igatahes kõigil meie klassi poistel on suur huvi kaitseväe vastu. Paljud tahavad ise tulevikus sõduriks saada,“ ütles Saue gümnaasiumi 3. b klassijuhataja Anu Vananurm.
Saue gümnaasiumi 3. b klassi õpilased valmistasid ise jõulukingid ja –kaardid. „Mina tahan, et meie sõduritel oleks jõuluajal hea meel. Nad on kodust nii-nii kaugel. Oma kingipakki panin sõduritele kommi, kaardi ja ühe talvepildi,“ ütles 9-aastane Raiko.
Tänavu on oma tervitused Afganistani läkitanud juba Tartu kesklinna lastekeskuse 3-7 aastased lapsed, Heimtali põhikooli 1.-9. klassi lapsed ja oma kaardid on valmis saanud Pärnu Vahtrakese lasteaia lapsed. Läinud aastatel on sõjalistel operatsioonidel võitlevatele Eesti üksustele oma jõulukaarte läkitanud Toronto Eesti täiendusalgkooli ja gümnaasiumi, Kadrioru saksa gümnaasiumi, Gustav Adolfi gümnaasiumi, Aegviidu põhikooli, Nõmme põhikooli, Jüri Õie lasteaia, Vasalemma Sajajalgse lasteaia, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku Tallinna, Pärnu ja Narva koguduste lapsed ning Kaitseliidu kodutütred. -
Brigaadikindral Terras võttis üle kaitseväe juhtimise
Kindral Ants Laaneots andis täna keskpäeval Kaitseväe Peastaabi ees korraldatud pidulikul rivistusel koos kaitseväe lipuga üle kaitseväe juhtimise brigaadikindral Riho Terrasele.
Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves tunnustas rivistusel peetud kõnes senise kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa märkimisväärset panust Eesti riigikaitse üles ehitamisse. „Täna ja siin võime tõdeda, kui täpselt peab paika ütlemine, et ka üks on lahinguväljal sõdur. Seda on tõestanud kindral Ants Laaneots, Eesti kaitsejõudude üks taastajaid ning viimased viis aastat kaitseväe juhataja ametit väärikalt kandnud ohvitser,“ ütles president Ilves.
„Kindral Laaneots on juhtinud Eesti kaitseväge läbi keeruliste aastate. Me oleme kandnud valusaid kaotusi Afganistanis, pidanud seisma silmitsi küberrünnakuga, majandussurutise raskustega. Kuid me oleme ka oluliselt paremas seisus kui viie aasta eest - meil on järjest parem kaitse- ja operatiivplaneerimine, veelgi asjatundlikumad kaitsejõud, selgem arusaam riigikaitse ülesannetest ja korraldusest, on kokkulepe riigikaitse kestlikuks rahastamiseks.“
President Ilves tänas kindral Laaneotsa eeskujuliku teenistuse eest kaitseväes kahe aastakümne vältel ja ütles, et on uhke, kuna on saanud koos kindral Laaneotsaga töötada. Uuele kaitseväe juhatajale soovis Vabariigi President lõppematut jõuvaru, selget sihti ja sõduriõnne.
Ametist lahkuva ja ametisse asuva kaitseväe juhataja auks oli Kaitseväe Peastaabi hoone ette üles rivistatud kaitseväe, väeliikide ja kaitseväe üksuste lipud ning Kaitseliidu ja Kaitseliidu allorganisatsioonide lipud. Kokku oli üles rivistatud 26 liputoimkonda ja Vahipataljoni aukompanii.
Pidulikul tseremoonial olid kohal president Arnold Rüütel, peaminister Andrus Ansip, Riigikogu esimees Ene Ergma, kaitseminister Mart Laar, välisriikide diplomaadid ja kaitseatašeed, väeliikide ülemad ning kõrgemad ohvitserid.
Riho Terras ühines Eesti kaitseväega 1991. aastal ja lõpetas esimesed ohvitseride kursused nooremleitnandina. Ta alustas teenistust Kalevi jalaväepataljonis, oli Põhja Üksik-jalaväekompanii ja Vahipataljoni ülem ning Kaitseliidu Peastaabi ülem.
Aastatel 2001-2004 oli Terras kaitseatašee Saksamaal, alates 2005. aastast juhtis ta Kaitseväe Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonda ning oli seejärel peastaabi ülema asetäitja operatiivalal. 2007. aasta veebruarist augustini teenis Terras välisoperatsioonil Iraagis NATO väljaõppemissiooni staabiülema asetäitja ametikohal. Aastatel 2008-2010 oli Terras Kaitseministeeriumi kantsler ning seejärel Kaitseväe Peastaabi ülem.
Terras on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu, saanud magistrikraadi riigi-ja ühiskonnateaduste alal Bundeswehri ülikoolist, lõpetanud vanemstaabiohvitseride kursuse Balti Kaitsekolledzis ning Kuningliku Kaitseuuringute Kolledzi Londonis (Royal College of Defence Studies).
Brigaadikindral Terrast on autasustatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga, Kaitseväe teenetemärgiga riigikaitseliste teenete eest, Kaitseministeeriumi II klassi teenetemärgiga, Kaitseliidu Valgeristi II klassi teenetemärgiga ja Teabeameti teenetemedali II klassiga . -
Tallinna teatrid kingivad kangelastele teatrielamuseTeater NO 99 ja Eesti Draamateater kutsusid raskelt vigastatud kaitseväelased aastalõpul oma etendusi vaatama.
„Otsustasime teha neile tublidele kodumaa poegadele ja kangelastele jõulukingituse. See, mida nad on meie kõigi heaks teinud, on hindamatu ning tänu neile on meil Eestis sõna- ja loomevabadus, vabadus ennast teostada,“ ütles teatrist NO99 müügijuht Ene Randvee.
Kümmekond vigastatud kaitseväelast koos lähedastega saavad detsembris teatris NO99 külastada etendust „The Rise and fall of Estonia“ ning Eesti Draamateatris etendust „Jaan Umbi lugu“.
„See teatrite jõulukingitus on näide sellest, kuidas Eesti ühiskonnas hakatakse üha enam mõistma, milliseid ohvreid on kaitseväelased toonud meie vabaduse, väärtuste ja eluolu kaitsmiseks. Selle mõistmisega kaasneb ka soov tänada ja tunnustada,“ ütles nõunik Andres Siplane Kaitseväe Logistikakeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonnast. -
Viru pataljoni aastapäev kinnitas sidet pataljoni ja Jõhvi linna vahelTäna tähistas Viru jalaväepataljon oma 94. aastapäeva kaitseväelise jalutuskäiguga pataljonist Jõhvi keskväljakule, kus peeti pidulik rivistus.
„Jõhvi ja Viru pataljoni side on 83 aastat pikk ja seda ei ole kerge murda,” rääkis pataljoni pidulikul rivistusel Viru jalaväepataljoni ülem major Janno Märk. „Meie saame õpetada kuidas relva käes hoida. Tahe, vajadusel nende oskuste kasutamiseks, peab tulema südamest. Teenige julgelt ja südamega. Jätke oma teenistusega mulje, et siin elab rahvas, keda keegi ei saa murda.”
Pärast rivistust said ligi 700 Ida-Viru koolilast tutvuda Viru pataljoni ajateenijate elu- ja olmetingimustega, tehnika ja relvadega, välilaagri elukorraldusega ning maitsta kuuma frikadellisuppi.
Kesklinna gümnaasiumi õpilane Pavel ütles, et kui ta enne suhtus ajateenistusse kerge pelgusega, siis nüüd on ta kindel, et läheb aega teenima. „Nüüd tean, mis mind ees ootab, kus ma elama hakkan ja milline varustus mulle antakse. Ma olen relvi ja masinaid varem vaid piltidel ja filmides näinud, siin tekkis võimalus ise kõike käega katsuda ja küsimustele vastuseid saada,” lausus noormees.
Ilja Tjutjuev ja Mark Kalda Narva Pähklimäe gümnaasiumi 10. klassist jäid samuti ringkäiguga rahule. „Kindlasti ei ole ajateenistus raisatud aeg. Siin saab õppida ja areneda palju, ehk rohkemgi kui aastaga tsiviilis,” leidsid noormehed.
Pataljoni aastapäeva tähistamine algas juba neljapäeval, kui Viru jalaväepataljoni kogu koosseis tegi jalgsirännaku Ida-Virumaa ajaloolistes lahingupaikades. „Seal saime aimu, kui palju selle maa pärast verd on valatud ja vaeva nähtud, et siinsed inimesed saaksid olla vabad ja sõltumatud võõrastest võimudest,” selgitas rännaku eesmärki pataljoniülem. -
Viru pataljon peab Jõhvi kesklinnas sünnipäeva
Viru pataljon tähistab homme 2. detsembril 94. aastapäeva kaitseväelise jalutuskäiguga pataljonist Jõhvi keskväljakule. Pataljon alustab liikumist kell 10.00, pidulik rivistus algab kell 10.20.
Pärast rivistust külastab Viru pataljoni üle 600 Ida-Virumaa koolilapse, kes tutvuvad pataljoni ajateenijate elu-olu ja teenistusega.
„Kaitsevägi ei saa olla suletud organisatsioon, oleme rahvavägi ja osa eesti rahvast. Seetõttu näitamegi ennast nii kesklinnas kui ka külalistele väeosas,” ütles Viru jalaväepataljoni ülem major Janno Märk.
Pataljoni aastapäeva tähistamine algas juba täna, mil kogu Viru pataljon viis läbi jalgsirännaku Ida-Virumaa ajaloolistes lahingupaikades. „Eesmärk oli tutvustada olulisi Eesti sõjaajaloo paiku ajateenijatele ja samas kasvatada ka kogu pataljoni sisemist sidet ja ühtekuuluvustunnet,” ütles major Märk.
Seoses pataljoni rivistusega võib liiklus Jõhvi kesklinnas olla häiritud 2. detsembril kella 10 ja 12 vahel. Kaitsevägi loodab elanike mõistvale suhtumisele ja palub vabandust võimalike ebamugavuste pärast. -
Kõrgema Sõjakooli kadetid mälestasid riigipöördekatses langenud koolivendi
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldas täna hommikul kell 5.25 Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees rivistuse 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatses langenud kadettide mälestuseks.
„Need neli koolivenda, kes andsid ära kõige kallima mis neil on - oma elu, on eeskujuks kõigile kadettidele. Kui olukord nõuab, oleme ka meie valmis Isamaa kaitseks välja astuma,“ ütles sõjakooli Kadetikogu esimees kadettveebel Viktor Bubnov.
Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida 1924. aasta 1. detsembri mässukatse käigus varahommikul rünnati. Kadetid lõid mässajad tagasi, neli kadetti langes võitluse käigus. Need neli meest - Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras on sümboolselt igavesti Kõrgema Sõjakooli nimekirjas.
Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu rõhutas langenute mälestusmärgi juures kõneldes, et neli kadetti andsid oma elu Eesti Vabariigi püsimise eest. „Nii, nagu see ausammas on tunnistuseks nende vaprusele ja ennastsalgavusele, olgu ta ka meeldetuletuseks meile, et oleksime vähemalt sama valvsad kui olid kadetid 87 aastat tagasi,“ ütles Tikerpuu.
Rivistuse järel viisid kadetid pärjad langenute haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul ning panevad pärjad Raadi kalmistule Tartus, Laiusevälja kalmistule Jõgeval ja Vastseliina kalmistule Võrumaal.
1924. aasta kommunistide riigipöördekatse eesmärgiks oli hõivata pealinna olulisemad asutused ja sõjaväeosad ning seejärel haarata võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Traditsioon korraldada öist rivistust sai alguse aasta pärast mässu maha surumist.
Alates 2009. aastast korraldavad Kõrgema Sõjakooli kadetid rivistust 1. detsembri mässukatses langenud kadettide mälestusmärgi ees endiste Tondi kasarmute juures Tallinnas. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävis 1941. aastal. Monument taastati vanade fotode alusel ning avati 2009. aasta 15. mail.
-
Kõrgema Sõjakooli kadetid mälestavad öise rivistusega langenud koolivendi
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab homme varahommikul Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees rivistuse 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatses langenud kadettide mälestuseks.
„Me ei tohi unustada oma ajalugu ning neid, kes on andnud oma elu Eesti riigi sündimise ja püsimise eest. Mälestusrivistus nelja kadeti auks, kes langesid vapralt sõjakooli kaitstes tuletab meelde, et peame olema vähemalt sama valvsad kui olid kadetid 87 aastat tagasi,“ ütles Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu.
Rivistus „Tondipoiste“ mälestusmärgi juures algab kell 5.25 - samal ajal kui mässajad ründasid Tondi sõjakooli 87 aastat tagasi. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus, sõjakooli kaitstes langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras, kes on sümboolselt igavesti Kõrgema Sõjakooli nimekirjas.
Rivistuse järel viivad kadetid mälestuspärjad langenute haudadele Tallinnasse Rahumäe kalmistule, Tartusse Garnisoni kalmistule, Jõgevale Laiusevälja kalmistule ja Võrumaale Vastseliina kalmistule.
Kommunistide riigipöördekatse eesmärgiks oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning sõjaväeosad ja seejärel haarata võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Traditsioon korraldada öist rivistust sai alguse aasta pärast mässu maha surumist.
Alates 2009. aastast korraldavad Kõrgema Sõjakooli kadetid rivistust 1. detsembri mässukatses langenud kadettide mälestusmärgi ees endiste Tondi kasarmute juures Tallinnas. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävis 1941. aastal. Monument taastati vanade fotode alusel ning avati 2009. aasta 15. mail. -
Kaitseväe geograafid korraldavad rahvusvahelise militaargeograafia konverentsi
Kaitsevägi korraldab alates tänasest Tallinnas kuueteistkümnenda Baltimaade militaargeograafia konverentsi.
Üle 50 tsiviil-ja militaargeograafia asjatundja arutab kahe päeva jooksul välisoperatsioonide toetamise võimalusi geograafiliste andmetega, kaitseväe kaartide tootmisega seonduvaid teemasid ning koostööd tarkvara ja tsiviilkaartide tootjatega.
Esmakordselt on seekordsel konverentsil arutlusel geograafiliste ja meteoroloogiliste andmete sidumine kaitseväe tegevuse toetamiseks ning rahvusvaheline koostöö meteoroloogia valdkonnas.
Eestist osalevad konverentsil lisaks kaitseväe geograafidele spetsialistid Maa-ametist, Veeteede Ametist, Lennuliiklusteenistusest, Maaülikoolist, AS Regio-st, samuti koostööpartnerid NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Militaargeograafia grupp on tegelenud kaitseväe kaartide ja ruumiandmete uuendamisega alates 2004 aastast, mil loodi NATO standarditele vastav paberkaart ja digitaalne andmebaas. Koostöös Balti riikide militaargeograafidega on valminud kogu Baltikumi kattev madallennukaart ning Eesti kaart.