Uudised
-
Afganistani suunduv jalaväekompanii saab Lätis viimase lihviHomme algab Lätis Adaži polügoonil taktikaline õppus Teraskilp koos lahinglaskmistega, mis on Afganistani suunduvale kontingendile väljaõppe viimane etapp.
27. septembrist kuni 4. oktoobrini kestval iga-aastasel õppusel Teraskilp treenib Afganistani suunduv kontingent välismissioonile omaseid ülesandeid. Koostööd õhuväe tuletoetusüksuse ja õhuväega harjutasid ESTCON-12 (mille koosseisu kuulub ka ESTCOY-13) kaitseväelased eelmisel nädalal Ida-Virumaal Sirgalas korraldatud õppusel BAM-11.
Õppusest võtab osa ligi 300 kaitseväelast Scoutspataljonist, 1. Jalaväebrigaadist, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolist ja Kirde kaitseringkonnast.
Soomukitest ja sõjaväemasinatest koosnevad kolonnid liiguvad õppusele kahes osas. Teisipäeva hommikul alustavad kolonnid liikumist Läti suunas kell 6.30 marsruudil Paldiski – Keila - Kanama rist – Pärnu mnt – Ikla. Eesti piir ületatakse hiljemalt kell 11.10. Kolonnide keskmine suurus on 30 sõidukit ning kiirus 60-70 km/h. Kaitsevägi palub samal marsruudil liiklejatelt mõistvat suhtumist ja mitte mööduda kolonnidest. Arvestada tuleb tavapärasest suurema ajakuluga. Kolonnide liikumist julgestab politsei.
-
Vahipataljoni ajateenijad andsid truudusetõotuseTäna kell 11 andsid Tallinnas Jüriöö pargis truudusetõotuse Eesti riigile 125 Vahipataljoni ajateenijat. Vande andmisega lõppes ajateenistuse esimene etapp ehk sõduri baaskursus.
„Lõppenud sõduri baaskursus ning just antud truudusetõotus on väga olulised etapid teie ettevalmistuses Eesti riigi kaitsmisel. Truudusetõotuse andmine seob teid sellega kogu eluks. Samas loodan, et teil ei teki kunagi reaalset vajadust neid sõnu lahingus tõestada,“ ütles Põhja kaitseringkonna Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras pidulikul rivisatusel peetud kõnes.
Sõduri truudusevandega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga ning olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest.
Juulis teenistusse asunud noormehed andsid truudusetõotuse pärast üheteistnädalase sõduri baaskursuse lõpetamist, kus kaitseväelastele antakse üksikvõitleja teadmised ja oskused. Sõduri baaskursusele järgneb eriala- ja allüksuse väljaõpe.
„Hea tunne on täna siin seista. Kolm kuud kestnud kõige raskem osa on nüüd möödas, aga kaheksa kuud on veel ees. Arvan, et igaüks peab ajateenistuse läbi tegema,“ ütles Vahipataljoni ajateenija reamees Andres Ida.
Noormeeste tähtsa hetke tunnistajateks olid nende vanemad, sõbrad ning sugulased. Pärast vande andmist oli sõduritel aega oma külalistega kohtuda ja juttu ajada.
Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige linnalahingu ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.
-
Kaitseväelased tegid Helmandis kahjutuks 17 isevalmistatud lõhkekehaAfganistanis Helmandi provintsis teenivad Eesti kaitseväelased leidsid ja tegid kahjutuks viimasel kahel päeval lõppenud operatsioonide käigus 17 isevalmistatud lõhkekeha.
„Statistiliselt pole Eesti kaitseväelased kunagi poole aasta jooksul sellises koguses lõhkekehi kahjutuks tehtud,“ ütles Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Anto Kergand. „Leitud ja kahjutuks tehtud lõhkekehade arv näitab ühest küljest Eesti kaitseväelaste tublit tulemuslikku tööd, teisalt aga selle ala ohtlikkust, kus Eesti kaitseväelased tegutsevad.“
Estcoy-12 kaitseväelased on mais alanud teenistuse jooksul leidnud 97 isevalmistatud lõhkekeha ning kolm suuremat ja kaks väiksemat lõhkekehade valmistamise vabrikut.
Eesti jalaväekompanii peamised ülesanded on domineerida oma vastutusalal, kindlustada kohaliku kogukonna turvalisus ning jätkata koostööd Afganistani julgeolekujõudude ja valitsusega.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast, staabiohvitseridest ja staabiallohvitseridest. Kokku teenib Afganistanis ligi 165 kaitseväelast.
Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast. -
Eestit külastas NATO sõjalise komitee aseesimeesTäna lõpetas ametliku visiidi Eestis NATO sõjalise komitee aseesimees kindralleitnant Walter E. Gaskin.
Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa kutsel kolmepäevasele visiidil Eestis viibinud kindralleitnant Gaskin külastas kaitseväe peastaapi, kus talle anti ülevaade Eesti kaitseväest.
„Igal NATO riigil on õigus oma riigikaitsesüsteem ise valida. Eesti reservil põhinev kaitsevägi on ennast õigustanud ja pole mingit alust arvata, et seda peaks muutma,“ ütles kindralleitnant Walter E. Gaskin.
Ühtlasi kohtus kindralleitnant Gaskin lennubaasis Eesti õhuväe ülema brigaadikindral Valeri Saarega, kus arutleti Eesti õhuväe ja õhuturbe üle ning sai ka ülevaate Ämari lennuvälja arengust.
Veel väisas kindralleitnant Gaskin 1. jalaväebrigaadi ja tutvus eestlaste operatsiooni eelse väljaõppega Paldiskis.
„1. jalaväebrigaadi külastus andis mulle võimaluse näha Afganistanis teeniva kompanii koduväeosa ja tänada üksusi, kes osalevad NATO operatsioonidel,“ ütles kindralleitnant Gaskin.
Kindralleitnant Walter E. Gaskin astus NATO sõjalise komitee aseesimehe ametisse 22. märtsil 2010. NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilisele juhtkonnale ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.
-
Lõppes Scoutspataljoni õppus BAMTäna lõppes Sirgalas Ida-Virumaal Scoutspataljoni kahenädalane väljaõppeharjutus BAM-11, mille eesmärk on valmistada ette järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduv kontingent.
„Õppus BAM on alati olnud arengus ning seekord suutsime tänu Estcoy-13 kõrgele väljaõppetasemele viia läbi õppuse, kus Afganistani olukorra kompleksus tuli varasemast selgemini välja,“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus.
13.-23. septembrini toimunud õppusel kinnistasid kaitseväelased välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikul alal ning tegevust isevalmistatud lõhkekehade leidmisel ja käsitlemisel. Õppuse eesmärk oli ka hinnata novembris Afganistani suunduva jalaväekompanii Estcoy-13 ja rahvusliku toetuselemendi NSE-12 koostööd. Väljaõppeharjutuse stsenaariumi aluseks olid Afganistanis Helmandi provintsis enimlevinud taktikalised situatsioonid.
Kolonelleitnant Karuse sõnul läks õppus väga hästi korda, staabi ja allüksuste meeskonnatöö oli korralik ning võitlejate motivatsioon ja teotahte kõrged.
Õppusel osales ligi 350 kaitseväelast. Lisaks Scoutspataljonile võtsid harjutusest osa õhuväe kopterimeeskond, tagalapataljoni, pioneeripataljoni ja logistikakeskuse kaitseväelased.
Homme hommikul kell kuus alustavad Scoutspataljoni sõidukite kolonnid tagasiteed Paldiskisse marsruudil Sirgala – Narva maantee - Tallinna ringtee - Paldiski.
-
Eestit külastab NATO sõjalise komitee aseesimees20. kuni 22. septembrini on ametlikul visiidil Eestis NATO sõjalise komitee aseesimees kindralleitnant Walter E. Gaskin.
Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa kutsel Eestisse saabunud kindralleitnant Gaskin külastas täna kaitseväe peastaapi, kus talle anti ülevaade Eesti kaitseväest. Homme kohtub kindralleitnant Gaskin Ameerika Ühendriikide saatkonnas suursaadik Michael C. Poltiga. Veel tutvub ta 1. Jalaväebrigaadi ja eestlaste operatsiooni eelse väljaõppega Paldiskis. Neljapäeval külastab kindralleitnant Gaskin Ämari lennuvälja, et näha, kuidas lennuväli arenenud on ning arutleda Eesti õhuväe ja õhuturbe üle.
Kindralleitnant Walter E. Gaskin astus NATO sõjalise komitee aseesimehe ametisse 22. märtsil 2010. NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitsejõudude esindajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilisele juhtkonnale ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.
NATO sõjalise komitee aseesimees kindralleitnant Walter E. Gaskin lahkub Eestist 22. septembril.
-
Norra mereväe ülem: Eesti mereväelaste oskused ja motiveeritus on muljetavaldavadTäna tegi Eestis ametliku visiidi Norra mereväe ülem kontradmiral Bernt Grimstvedt.
„Mulle avaldasid väga muljet teie mereväelaste oskused ja motiveeritus,“ ütles päeva kokkuvõttes Norra mereväe ülem kontradmiral Bernt Grimstvedt. „Norra merevägi saab kindlasti kasutada Eesti mereväelaste suurt kogemust NATO operatsioonidel osalemises,“ lisas kontradmiral Grimstvedt.
Kontradmiral Grimstvedt kohtus ühepäevasel visiidil kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa ja Mereväe Staabi ülema kaptenleitnant Ivo Värk’iga. Kohtumistel arutati võimalikku koostööd Norra mereväega, kõne all olid ka erinevad väljaõppe võimalused. Eesti merevägi on varasematel aastatel teinud norralastega koostööd mereväetuukrite koolitamisel.
Kontradmiral külastas ka mereväebaasi, kus ta tutvus tuukrijaamaga ja miinijahtija Ugandiga.
Tegemist oli kontradmiral Grimstvedt’i esimese välisvisiidiga pärast tema Norra mereväe ülema ametikohale määramist 15. juulil 2011. aastal. -
Hõbedases neljapaadis kolm kaitseväelastBulgaarias Plovdivis toimunud Euroopa meistrivõitlustel sõudmises eile hõbemedali võitnud neljapaadis oli kolm kaitseväe spordirühma kuuluvat sportlast.
„Esikoht jäi puhtalt vähese kokkuharjutamise taha,“ ütles tulemust kommenteerides kapral Tõnu Endrekson.
Lisaks kapral Endreksonile võistlesid hõbedases neljapaadis ka kapral Andrei Jämsä ja kapral Kaspar Taimsoo. Ainukese mittekaitseväelasena võistles neljapaadis Allar Raja.
Kapral Tõnu Endrekson on läbinud ajateenistuse Pärnu Üksik-jalaväepataljonis 1997-1998 ning ta kuulub Kaitseväe spordirühma alates 2007. aastast. Kapral Andrei Jämsä läbis ajateenistuse aastal 2001 Pärnu Üksik-jalaväepataljonis ja on spordirühmas alates 2007. aastast. Kapral Kaspar Taimsoo läbis ajateenistuse Staabi- ja Sidepataljonis aastal 2008 ja kuulub spordirühma alates 2010. aastast.
-
Brigaadikindral Terras: õppekogunemine läks kordaKaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Riho Terras hindas selleaastase suurima õppekogunemise tänasel õppuse lõpurivistusel kordaläinuks.
”Õppekogunemisest võttis osa väga suur arv reservväelasi. Kaadrikaitseväelaste kiitused saatsid teid igal sammul, te saite hästi hakkama. See näitab, et teie peale saavad loota kõik Eesti inimesed, need, kes ise end relvaga kaitsta ei saa, ei oska või ei suuda,” ütles brigaadikindral Terras. „Oma kodu ja oma lähedasi, kes on meile kallid, peame vajadusel kaitsma ühiselt. Eesti kaitseväele annate jõu ja tugevuse teie, Eesti sõdurid reservis, sõjaliselt välja õpetatud kodanikud, kes hädaohu korral teenistusse kutsutakse. Sõja võidab alati reserv, sest kaadrikaitseväelasi on ülekaaluka sõjamasina täiel võimsusel rakendamiseks ja vastase tagasi löömiseks alati liiga vähe.“
Brigaadikindral Terrase sõnul on õpekogunemisel osalenute kõrge protsent kindel tunnistus sellest, et meie riigikaitse süsteem toimib ja meie Eesti on kindlalt kaitstud. Õppekogunemistest on saamas ajateenistusele järgneva reservteenistuse loomulik osa. Ajateenistuses õpitu oli hästi meeles ja ajateenistuses kokku harjutatud relvavendade meeskonnad tegutsesid hästi või isegi eeskujulikult. Eesti sõjaline riigikaitse tugineb kollektiivkaitsele NATO raames ja esmasele iseseisvale kaitsevõimele, millele annab heidutuseks vajaliku tugevuse ja jõu reserv.
Õppekogunemine algas reservväelaste jaoks 4. septembril ja kaks nädalat kestnud õppekogunemise eesmärgiks oli värskendada reservväelaste teadmisi ning harjutada õppekogunemisel osalevate üksuste koostööd. Õppekogunemise esimesel nädalal tuletasid õpitut meelde reservohvitserid, allohvitserid ja spetsialistid, teisel nädalal liitus õppusega ka reakoosseis, kellega siirduti juba mitmeks päevaks väljaõppealadele, mille finaaliks oli 14.-16. septembril koostegevusõppus Võru ja Põlvamaal. Kokku osales õppusel üle 2000 reservväelase, kaadrikaitseväelase, kaitseliitlase ja ametniku.
Õppusel osalesid reserv- ja kaadrikaitseväelased Lõuna ja Põhja Kaitseringkonnast, lisaks teenistujad, Lõuna Kaitseringkonna Kaitseliidu malevate kaadrikaitseliitlased ja vabatahtlikud.
Õppusel osalenud kaadrikaitseväelased kiitsid reservväelasi kui motiveeritud ja taibukaid sõdureid, kellele varemõpitu kiiresti meelde tuli. Kaitsevägi tunnustas reservväelasi eeskujuliku teenistuse eest lisaks kiidusõnadele hinnaliste kingituste ja tänukirjadega. Mitmed reservväelasi ülendati auastmes. Kuu aja jooksul laekub reservväelaste pangakontole ka vastavalt õppekogunemisel täidetud ametikohajärgne teenistustasu.
Kaitsevägi tänab reservväelaste lähedasi, tööandjaid ja Võru- ning Põlvamaa kohalikke elanikke mõistva suhtumise eest, mis teeb võimalikuks reservväelaste õppekogunemisel osalemise ja harjutamise meie omal maal.
2011. aastal kutsutakse õppekogunemisele kokku üle 5000 reservväelase. Reservväelastele teatakse nende kutsumisest õppekogunemisele ette vähemalt 120 päeva ning vastavalt seadusele on tööandja kohustatud töötaja õppekogunemise ajaks töölt vabastama. -
Vene lennuk tegi Eesti kohal vaatluslennuSel nädalal tegi Eesti kohal Avatud Taeva Lepingu raames vaatluslennu Vene Föderatsiooni lennuk.
Vaatluslend sooritati kolmapäeval rahvusvaheliselt sertifitseeritud lennukiga An-30B, mis on varustatud vertikaalse optilise panoraamfotokaameraga. Lennu ajal pildistatud film ilmutatakse Eesti esindaja juuresolekul Venemaal. Eesti saab filmist koopia.
Lennuki meeskonnas oli koos vaatlejatega 16 isikut ja lisaks seitse Eesti kaitseväelast, kes jälgisid vaatlejate tegevust ja marsruudist kinnipidamist. Kokku läbiti 800-kilomeetrine marsruut. Rahvusvaheliste nõuete kohaselt on lubatud 800 kilomeetrit.
Vene Föderatsioon on sooritanud Eesti õhuruumis vaatluslende igal aastal alates 2005. aastast. Avatud Taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärgiks on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.
Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud Taeva lepingus on määratletud protseduurid ning nii vastuvõtva kui ka inspekteeriva riigi õigused ja kohustused lendude sooritamisel.
Leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Avatud Taeva lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines Avatud Taeva lepinguga 2005. aastal. Lepinguga ühinemisel võttis Eesti Vabariik endale kohustuse vastu võtta kuni neli teiste lepinguosaliste riikide vaatluslendu oma territooriumi kohal aastas.